Teema on suletud

KÜSIMUSED, mis oma teemat ei vääri

Tänapäeval kasutatakse mootoreid milledel on taga elektomagnetiga ketaspidur.

[Pilt: spr_std120m_sx.jpg]

ma väga vabandan. teema on just huvitavaks ja asjalikuks läinud ja ma topin siia nüüd ühe suht tobeda küsimuse vahele.
nimelt, kas kellelgi on kogemusi 16k20 "kolimisega"? hakatuseks kasvõi, et kuidas ja millega ja kust kannataks teist üles tõsta,
et näiteks alused alla ajada. edasi ju nikerdaks vast roclatega. ja kas kraana otsa riputamiseks peaks ka mingit olulist silmas pidama?

http://svsz.ru/files/manual-16k20.pdf

all keres on ümarad avad, mina olen sealt "balvankad" läbi pannud, rihmad otsa ja 3 tonnise talakraana konksu otsas välja. manuaalis ka näidatud need avad

(18-11-2016, 17:47 PM)diesel Kirjutas:  ma väga vabandan. teema on just huvitavaks ja asjalikuks läinud ja ma topin siia nüüd ühe suht tobeda küsimuse vahele.
nimelt, kas kellelgi on kogemusi 16k20 "kolimisega"? hakatuseks kasvõi, et kuidas ja millega ja kust kannataks teist üles tõsta,
et näiteks alused alla ajada. edasi ju nikerdaks vast roclatega. ja kas kraana otsa riputamiseks peaks ka mingit olulist silmas pidama?

Sai kunagi valmistatud hüdrotungid(10 t.ehk)ja rullikud trükimasinate nihutamiseks.Tallinna värk.Kui vaja siis PS.

kosmos. täitsa kosmos.
te poisid olete ikka kiired.
sügav kummardus ja siiras tänu!

(18-11-2016, 18:00 PM)linnuke Kirjutas:  
(18-11-2016, 17:47 PM)diesel Kirjutas:  ma väga vabandan. teema on just huvitavaks ja asjalikuks läinud ja ma topin siia nüüd ühe suht tobeda küsimuse vahele.
nimelt, kas kellelgi on kogemusi 16k20 "kolimisega"? hakatuseks kasvõi, et kuidas ja millega ja kust kannataks teist üles tõsta,
et näiteks alused alla ajada. edasi ju nikerdaks vast roclatega. ja kas kraana otsa riputamiseks peaks ka mingit olulist silmas pidama?

Sai kunagi valmistatud hüdrotungid(10 t.ehk)ja rullikud trükimasinate nihutamiseks.Tallinna värk.Kui vaja siis PS.

Jah, oleme ka tavalise väikese tungrauaga nurgad ükshaaval jupikaupa üles kergitanud, siis rullid või roclad alla ja sikutanud, nii et vähe pole, mõni on külili ka keeratud suures tööhoos

Dubleeri troppe veel ühe paelaga ümber padruni. Kunagi majandisse tulnud uus treipink sai kombaini variaatori rihmadega maha võetud. Üks ei pidanud vastu ja kukkus nii poole meetri pealt. Säng pooleks, võllid jäid sirgeks. Õnneks oli just kinnimajast tulnud uus veismeister. Ja põletaski nii kokku, et pingi täpsus jäi kehtima! Abiks oli Heinkeli tehase koolitusega treial-freesija"Maestro" Vernik Harri. Au neile.

Kassi kogemused: Big Grin
Jah, oleme ka tavalise väikese tungrauaga nurgad ükshaaval jupikaupa üles kergitanud, siis rullid või roclad alla ja sikutanud, nii et vähe pole, mõni on külili ka keeratud suures tööhoos.

Nagu Sa mainisid ennist,balvankad läbi ava jne.Need tuleb enivei panna,et kuummuli mitte lasta SmileNagu titeratas ju.

(18-11-2016, 16:47 PM)oltsberg Kirjutas:  
(18-11-2016, 15:45 PM)kass Kirjutas:  
(18-11-2016, 15:09 PM)oltsberg Kirjutas:   Olid koolimajas sellised, et stopp-nupule vajutades jäi matsti seisma. Kuidas selline asi lahendatud oli?

Ega see kedagi ei huvita...
Mind küll huvitab!

Suur tänu, kass! Jätan selle sisteemi meelde ja vajadusel kasutan.
 Kolmas variant on ka: eraldi kontaktoriga lajatatakse toitest lahutatud mootori klemmidele lühis.
Ei olnud väga levinud ja olemasolul roogiti enamasti maha. Põhjuseks vähene töökindlus. Lülituste vahel olid vajalikud väikesed viited ja neid teostati nõukaajal vaakum-aegreleedega. Puidutööstuse keskkond on teadagi tolmune ja nood aegreleed lõpetasid ruttu toimimise.

Meelis V pajatas:
Tänapäeval kasutatakse mootoreid milledel on taga elektomagnetiga ketaspidur.

Ainuõige lollikindel variant.Kusjuures ammu leiutatud asi.

(18-11-2016, 20:13 PM)linnuke Kirjutas:  Tänapäeval kasutatakse mootoreid milledel on taga elektomagnetiga ketaspidur.

Ainuõige lollikindel variant.Kusjuures ammu leiutatud asi.

 Seda ta on. Nigu toide kaob, nii pidurdus algab.

Küsimus et millega oleks kõige õigem tihendada saunakerise metallkorstna ja kivikorstnasse mineva suitsulõõri ühendust. Metalltoru 200mm ja ümmargune, suitsulõõr neljakandiline ja 300mm. Kunagi on seal olnud ilmselt mingi savimört ümberringi, mis aga aastatega olematuks pudenenud ja tõmme kehvaks läinud. Nende kahe ühenduskoht asub siis kahe kiviseina vahel, millest ühte ei sooviks iga paari aasta tagant lahti võtta et jälle ühenduskohta tihendada.

Mida tänapäeval võiks ehituspoest asendusainena tihenduseks kasutada ja mis kestaks kah...

Ennem sõidan aeglaselt ja jään totaalselt hiljaks kui et enam kunagi kuskile ei jõua.

Mul neljakandiline ava kaetud 3mm metallplaadiga.Viimane kinnitatud müüritisele kiilankrute abil . Plaadi sees omakorda suitsutoru välisläbimõõdust 10 mm suurema siseläbimõõduga metallhülss.Kahe toru vahe tihendatud keraamilise nööriga. Talub temperatuuri mingi 1000 kraadi ringis. Ostetud küttekolletega tegelevast kauplussalongist.
Metallplaadi ja kivimüüri vahel tihenduseks sama nöör. Toimib tõrgeteta kuuendat aastat.

Kuna täna saun soe, siis tegin ühe soojaga eilse postituse  illustreerimiseks ka paar pilti
       

Tahmunud toon ümber metallplaadi ajast, kui toruümbruse tihendus oli tehtud seguga ja jäetud teadlikult meenutama vanu aegu.

(18-11-2016, 21:33 PM)nustu826 Kirjutas:  Küsimus et millega oleks kõige õigem tihendada saunakerise metallkorstna ja kivikorstnasse mineva suitsulõõri ühendust...

Müürid korstna sisse 2cm suurema sisemõõduga toru, kui ahjutoru välismõõt on. Siis pistad ahjutoru sinna sisse, 1cm tulekindel vill vahel. ...Ja asi saab igavene.

tekkis selline  küsimus , et  mis  temperatuurini on nimetatud  materjal tulekindel , sama  tavalise  kivivilla kohta ?

(18-11-2016, 21:59 PM)motamees Kirjutas:  
(18-11-2016, 21:33 PM)nustu826 Kirjutas:  Küsimus et millega oleks kõige õigem tihendada saunakerise metallkorstna ja kivikorstnasse mineva suitsulõõri ühendust...

Müürid korstna sisse 2cm suurema sisemõõduga toru, kui ahjutoru välismõõt on. Siis pistad ahjutoru sinna sisse, 1cm tulekindel vill vahel. ...Ja asi saab igavene.

See oligi teemaks, et millega oleks siis kõige õigem müürida? Päris tavalise müüriladumise tsemendiga ei tee seda ju. Et mida poest otsida?

Ennem sõidan aeglaselt ja jään totaalselt hiljaks kui et enam kunagi kuskile ei jõua.

Koldesegu

Koldesegu ei kõlba. Savisegu on sobiv sellisesse kohta. Ma kasutaks #ahjutelliste ladumissegu#.
Kui keegi tahab eriti "kõva" mees olla, kasutage siis VM TULI ja valage see toru sinna sisse.

(18-11-2016, 22:58 PM)nustu826 Kirjutas:  See oligi teemaks, et millega oleks siis kõige õigem müürida? Päris tavalise müüriladumise tsemendiga ei tee seda ju. Et mida poest otsida?
Kui teha õige tehnoloogiaga, siis käiks ka tavaline müürisegu. Point on selles, et hülsi mittekasutamisel lammutab mistahes segu ära.
Teema on suletud




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 2 külali(st)ne