(16-01-2017, 20:06 PM)pkmp Kirjutas: Ja alati maksab meenutada seda, et üle 25kW katlaga katlamaja eramajas peab EI30 tuletõkkesektsioon nii-ehk-nii olema.
Uks sealhulgas. Ja plahvatuspinnaks aken vastavalt kubatuurile.
Tõlkes et vähemalt 2x tulekindel kips nii seinas kui ka laes, mittepõlev viimistlus ehk tegelikult parem ikka krohv või kivisein.
Kütteaine hulk katlaruumis on ka normeeritud, kindlasti mitte ei tohi terve talve puud kõik korraga katlaruumis olla.
Mõningane prof. kretinism, sorry
õige kõik ja kahe küttekorra kütuse varu võib olla katlaga ühes ruumis,rohkem mitte.
(16-01-2017, 19:53 PM)alfredo Kirjutas: Kas sul see uus ja ilus katel mitte gaasistuskambriga ei olnud, kuskilt jäi midagi sellist silma? Kuidas kavatsed jätkuvat gasifitseerimisprotsessi käigus hoida?
Nendele uutele & ilusatele kateldele paigaldatakse ka täitsa ametlikult põleteid. Mina võtsin pelletivalmidusega variandi, millel auguga uks juba ees. Protsessi pole veel väga süüvinud, kas antakse õhku vähem peale või töötab pelletiga nagu tavaline katel. Hakkega kütmisel peaks puugaasisaba siiski üsna pikk olema ja ulatuma ka "järelpõletisse". Vana katla puhul oli leek otsapidi korstnas.
Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
(Seda postitust muudeti viimati: 17-01-2017, 09:14 AM ja muutjaks oli amatöör1.)
Tere
Sai siis eile õhtul lõpetatud enda kaitsmine voolukatkestuse eest. Maal venivad need särtsuta ajad vahel päevade pikkusesks ja no kuidagi ei taha sel ajal külmas toas istuda. Eraldasin katlmaja ja maja küttesüsteemid. Vaatan ilmaennustust kui lubab suht tuulevaikset aega, kooberdan kasvuhoones asuvasse katlamajja roogin elpõleti kolu puid täis ja järgmine käik siis järgmine õhtu, akupaagiga 1,5 kuupi pluss katla vaikne põlemine tagab ühtlase sooja kuni temperatuurini - 10c siis peab juba vinti juurde andma ja tihedamalt katlamaja vahet kooberdama. Kui lubab tuult ja tormi tassin puud tuppa tööle läheb nö avarii variant, alumise korruse saab soojaks ahju ja pliidi soojamüüriga, ülakorrus saab sooja Kalvist pliidi veesärgist loomuliku tsirku näol, vähemalt ei pea külmas istuma. lisan siis pildi näol selle vahesõlme mis sai kokku kruvitud, vaja veel sein korastada, kaablid korralikult kinni panna, sõlm ära puhastada ja kate peale ehitada. Ainuke puudus, et särtsuta ajal puudub soe vesi kuna sõlme pumbal ja veepumbal on kah puhkepaus.
(17-01-2017, 09:10 AM)amatöör1 Kirjutas: Tere
Sai siis eile õhtul lõpetatud enda kaitsmine voolukatkestuse eest. Maal venivad need särtsuta ajad vahel päevade pikkusesks ja no kuidagi ei taha sel ajal külmas toas istuda. Eraldasin katlmaja ja maja küttesüsteemid. Vaatan ilmaennustust kui lubab suht tuulevaikset aega, kooberdan kasvuhoones asuvasse katlamajja roogin elpõleti kolu puid täis ja järgmine käik siis järgmine õhtu, akupaagiga 1,5 kuupi pluss katla vaikne põlemine tagab ühtlase sooja kuni temperatuurini - 10c siis peab juba vinti juurde andma ja tihedamalt katlamaja vahet kooberdama. Kui lubab tuult ja tormi tassin puud tuppa tööle läheb nö avarii variant, alumise korruse saab soojaks ahju ja pliidi soojamüüriga, ülakorrus saab sooja Kalvist pliidi veesärgist loomuliku tsirku näol, vähemalt ei pea külmas istuma. lisan siis pildi näol selle vahesõlme mis sai kokku kruvitud, vaja veel sein korastada, kaablid korralikult kinni panna, sõlm ära puhastada ja kate peale ehitada. Ainuke puudus, et särtsuta ajal puudub soe vesi kuna sõlme pumbal ja veepumbal on kah puhkepaus.
kollektor ilmselt põrandaküttele,aga kuidas tasakaalustad ringe?
(Seda postitust muudeti viimati: 17-01-2017, 15:54 PM ja muutjaks oli amatöör1.)
Need plastiktorud lähevad esimese korruse radikatesse, annavad sooja siis kui särts olemas katel töötab ja ahi puhkab, radika ostes termo regulaatorid, üks kontuur siis viib küttevee ka kahesüsteemsesse soojavee bolilerisse, need tagumised kaks musta toru mis veits näha tulevad katlamajast, kasutasin täitsa tavalist musta külmavee plasttoru, peab isegi 95c vastu no korra isegi aur läbi käinud, surve sees ka ainult 0.7 bar. Sooja ilma korral ka võimalus ahju mitte kütta natuke tugevam vint Kalvis pliidi alla ja pump lükkab siis esimese korruse radikad soojaks, ei tohi unustada ainult katlamaja pumpa seisatada, siis viib kogu pliita soojuse katlamaja akupaaki, peab ka natuke pliita termot juurde keerama et pump enne 70 c tööle ei hakkaks muidu tikub sinder ülemise korruse loomuliku tsirku tagurpidi tööle lööma, see oli enda apsakas kui juhtisin pumba tagasivooli toruneliku kaudu suruma vett vastu ülevalt tuleva radikate tagasivoolu suunda.
Tegelikult on kogu asjal ka veidi kaugem mõte sees, kui aasta kehva ei saa metsast puid kätte, ostan Tootsi Turba masina turba tükke Kalvis pliidile meeldivad need küll, ka pliitaga hoiab elamise sooja, tuleb häid puid saab ahju kütta, jäävad puude saagimisest järele sellised jändrikud kohad mida ei saa lõhkujaga katki, lähevad need siis katla eelpõletuse koldesse, paha vaadata kuidas võsa kraaviäärtes lokkab, ok vaja veel hakkepõleti sinna eelpõleti kolde külge munserdada saab siis hakke kah ära põletada. Hetkel ongi jäänud see hakketeema veidi soiku kuna sellist poolmäda ja jändrikku puud jätkub, ei taha teist niisama metsa kah vedelama jätta ja läheb läbi põleti kõik. Kui kogu idee lõpuks lahenduse leiab võib öelda küta kust tahad küta millega tahad. Tuleks leida veel külmumisvastane soojuskandja katlamaja katlasse ja akupaaki siis võib katlamaja kütmise päris ära unustada, kasutada siis kui on tekkinud kogus põletamist vajavat materjali. Praegu peab külmumise vältimiseks siiski nädalas korra süsteemi soojaks kütma, see rohkem aja ja kütuse kulu.
(Seda postitust muudeti viimati: 17-01-2017, 19:20 PM ja muutjaks oli muska71.)
just panin katla kütte ja vaatan selle aasta küttekulu ja võrdlen mulluse talve küttekuluga.see aasta läheb raskeks 25m3 kütet ära kütta,kui sellest pole saab köetud vast hästi.mullu läks nigu leia ei jõudnud tuppa tassida.
mullu sai köetud minu taktikepi järgi ja katla pump alustas tööd 65c,kevade poole naine näppis nuppu ja pani 80 peale ja sedasi siiani.selle seadistusega läheb põletisse endine kogus kütet,aga akupaagis seierid kerkivad poole kiiremini.
tuli mõnda aega põletis möllanud katsusin huvi pärast etteande kolu katla poolt ja see ala kust vent õhku puhub see soe,ülejäänu täitsa külm.küdemise aeg ei tule tuli mingi valemiga mahuti poole,kui küdemise lõppedes korralikult ei kustuta siis vahel kipub hõõguma jääma.punkri kütan alati tühjaks,et ei oleks sees midagi põlema minemas.
suvel sai halumasinaga 30 tihu kütet tehtud ja kogu see saepuru kokku korjatud,kuivaks ja hakke hoidlasse.praegu vahel tule kott korraga ja püha müristus põletis2x kurjem tuli sees selle peene puruga.oksapurusti teemas keegi kommis,et kas natuke peenike hake pole,aga nagu näha soib igasugune.küte peab ainult kuiv olema.korra proovisin ka niiskemat läbi lasta,põlema saamine raskem,aga kui juba põleti kuum siis läks kõik läbi.
Milline termostaat sul laddomati sees on?
Sinu jutust kumab läbi see, et parem korralikult hagu anda kui vaikselt sussitada-tuleb lõppkokkuvõttes okonoomsem?
Basiliole
Kas sul on plaan kütta hakkega tavalises pelletipõletis või pelletitega?
Ma lihtsalt mõtlen seda, et kui on gaasistuskatel, kas see põleti on tavaline või mingi viguriga, et täis efektiivsus sellest kombost kätte saada?
Milline termostaat sul laddomati sees on?
Sinu jutust kumab läbi see, et parem korralikult hagu anda kui vaikselt sussitada-tuleb lõppkokkuvõttes okonoomsem?
polegi mingit ladomati ja pole ka vaja.katel läheb kuumaks ja esimese tsükliga temp tõuseb katlas 95,siis langeb ja jääb 70-90.küdemise lõppfaasis juba 95 peal.ladomat hakkaks protsessi pidurdama.
just tulebki korralikult hagu anda sest sooja annab korralik kuumus.
Kas sul on plaan kütta hakkega tavalises pelletipõletis või pelletitega?
Ma lihtsalt mõtlen seda, et kui on gaasistuskatel, kas see põleti on tavaline või mingi viguriga, et täis efektiivsus sellest kombost kätte saada?
Tahaks nii, et saaks kütta nii pelleti kui ka hakkega. Kas leian soodsa hinnaga tehasepõleti mis sööb mõlemat, või ehitan ise - veel ei tea. Ei ole siiani küll kuulnud, et gaasistamiskatlal teistsugune põleti oleks või teises režiimis töötaks. Aga eks ma uuri.
Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
muskale
Olgu nii, aga kas katel kütmise algul higistama ei hakka. Mul läheb pump tööle suitsugaaside pealt, mitte veetemperatuurist sõltuvalt. Kui selle välja lülitan, siis hakkab higistama, sest alt tuleb nii külma vett katlasse, kui akupaagist tagasi tuleb(u.30-40C). Päris laddomati pole ka meie süsteemil, aga mingi isetehtud leiutis seal vahel ikka on, termostaat ja kolmik, mis pumba tööle hakates suunab vee läbi termostaadi.
Basiliole
Arusaadav, eks teed midagi valmis, siis on näha.
Muidug,i kas hake gofreeritud torust muretult läbi läheb, nagu plaanisid, on vähe kahtlane.
(Seda postitust muudeti viimati: 18-01-2017, 00:12 AM ja muutjaks oli aavu.)
Tsitaat:Basiliole
Arusaadav, eks teed midagi valmis, siis on näha.
Muidug,i kas hake gofreeritud torust muretult läbi läheb, nagu plaanisid, on vähe kahtlane.
Ega pea toru gofreeritud olema, võib laiendusega olla ja alumine etteande tigu näiteks voolukatkestuse puhuks viivitusega läbi UPS-i toidetud. Siis väheneb tuleoht ka.
Siiski, oma silm on kuningas. Oli siin, kas mitte Järvamaal, saunapõleng. Eelmise nädala saun tehtud, keegi pani kerisele midagi kuivama. Järgmine kerise sisselülitus toimus eemalt, kas seina tagant või nüüd juba nutitelefoniga.
Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
kütmise algfaasistekib väike higistamine,aga see hetkeks,katla puhastamisel katelal sees ilus hele tuhk igal pooll,tahmast ja veelvähem pigist pole haisugi.jah kui süsteemi kokku ehitasin katla vahetusel siis sai ka termostaat vahele pandud 65c,aga üsna ruttu lahkus sealt vahelt ja siiani ülimalt rahul süsteemiga.
sai siis ostetud 150 tk energiapaju oksa ja kraavi kaldale maase torgatud eile.teoorjas peaks 3 aastaga kasvama 5 cm tüve jämedus ja 5-6 m pikkust.järgmine aasta vast saab juba oma okstest istandust laiendada.väga palju ei julgenud võtta ka oksi kuna kui peeti läheb siis madalam ja valutum kukkumine ja ega polnud aimugi kui kiiresti see istutamine läheb,aga takkajärgi tarkus istutamine kukepea.
esimesell pildil kimbud millised toodi ja teistel juba maase torgatud muu võsa vahele peitu,et kitsed äkki ei tule,neil käiguteed mujal ja jõe ääres pole neil miskit teha.
Uhke värk, aga kas natuke raiskamine ei ole materjalisuhtes? Kunagi oli mul pdf formaadis mingi energiavõsa kasvatamise käsiraamat ning seal oli minuarust pistikoksa pikkus 30cm. Seega need tokid oleks julgelt kolmeks teinud. Aga kuna mul seda materjali käepärast ei ole ja mälu ei usalda, siis lihtsalt viskan küsimärgi ning saad ise edasi uurida. Hetkel veel ju täitsa võimalik kaikad pooleks ampsata ning pinda kahekordistada kui lühemad kepid ka sobivad.
(02-05-2017, 20:38 PM)Provoker23 Kirjutas: Uhke värk, aga kas natuke raiskamine ei ole materjalisuhtes? Kunagi oli mul pdf formaadis mingi energiavõsa kasvatamise käsiraamat ning seal oli minuarust pistikoksa pikkus 30cm. Seega need tokid oleks julgelt kolmeks teinud. Aga kuna mul seda materjali käepärast ei ole ja mälu ei usalda, siis lihtsalt viskan küsimärgi ning saad ise edasi uurida. Hetkel veel ju täitsa võimalik kaikad pooleks ampsata ning pinda kahekordistada kui lühemad kepid ka sobivad.
Endal ka meelde jäänud, et pistikokste pikkus oli selline 20-30 cm, ise kaksaks ka tokid pooleks ja kahekordistaks ala.
Kui tohib, siis lihtsalt huvi pärast küsin, et palju selline investeering ka maksma läks? Tegu peaks ju olema lihtlabase Vitspajuga (Salix viminalis), mida leidub näiteks märjematel kõrgepingeliini alustel küllaga, niiet kummikud jalga, oksakäärid kaasa ja lõikama, ülejääkidest saad sügiseks seenekorvi ka.
ok pooleks olen nõus,aga kui pistoksa pikkus 30 cm siis ju rohi kasvab üle(ma muidugi ei teakui kiirelt kasvavad)
mul siin kõrgepinge liinisi igasugu lähi ümbruses ja kuskil pole paju mis nii kiirelt kasvab ja nii jämedaks-peenike korvivitste võsa aint.mäe peal viimati lõigati 10 aastat tagasi paljaks ja selle ajaga kasvas uuesti kürgepingesse.
40 maksin okste eest,pollist saadud.müüja soovitas kah kolmeks lõigata,aga ei julge kartuses,et rohi lämmatab.
allan laal hagudis istutas kah mõni aasta tagasi 200 ruutu tüki täis 0,3 pikki oksi,aga temal läks peppu see üritus,teised taimed kasvasid üle ja mõni üksik olla kasvama jäänud.mul muidugi pind väike ja elab rohu lõikamise ilmselt üle.
kas trimmeriga taimede vahelt niites jõhv taimi ei kahjusta?
(Seda postitust muudeti viimati: 03-05-2017, 10:00 AM ja muutjaks oli Basilio.)
Paju kohta ei tea, aga mustsõstra pistandoksi olen põõsaks kasvatanud. Teadjamehe õpetust mööda tuli oksad maasse pista varjulises kohas, et päike neid ära ei kuivataks ja 45* nurga all lõunapäikesest eemale. Ning muidugi alguses ohtralt ja järjepidevalt kasta. Tal kehvakesel ju juuri pole alguses, sama hea kui lõikelill toas vaasis.
Kasvama läksid peaaegu kõik oksad, peale paari-kolme, millele suures rohus kogemata trimmeriga sisse sõitsin. Ümberistutamisel tahtsin, et põõsas kiiremini suureks saaks, selleks istutasin mitu ühest sordist oksa kokku. Muidu oota mitu aastat kuni vitsaraost põõsas saab.
Edasi oleneb palju mullast. Eriti viletsal pinnasel ei taha isegi võsa väga kiirelt kasvada. Sõbra maakodus vana lauda varemetes aga viskab kevadel maha niidetud võsa sügiseks 2+ meetri pikkuseks.
Ehk oli kellelegi miskit abi.
Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Kunagi hulga aastaid tagasi sain Maamessilt enne messi lõppu hunniku neid pistikoksi.
Polnud päris tavalised pajud, teoreetiliselt ja nende Maamessi spetsialistide jutu järgi kloonitud nagu tänapäeva banaanid, et kõik oleks võimalikult ühesugused ja kindlate omadustega. Olid ka ca 30 cm jupid, enne tiiki likku ja siis maha.
Torkisin need võsarea vahedesse tee äärde tuule-ja lumekaitseks, läksid kasvama küll aga just siis, kui juba midagi näha oli tuli läbi aastakümnete ainult ja just see üks kord, kui seltsimehed doroznikud arvasid heaks just selle (umb)tee jupi äärest teehöövli ketivurriga võsa niita arvasid ja sinna nad läksid.
Praegu oma metsas ringi vaadates on see energiavärk vast haavaga isegi edulisem, lisaks see, et kui viitsida mingil ajal kepikesed vahelt hakkeks harvendada, siis kasvavad teised mühinal edasi, kuni saab juba halgu jne. Paju juurdekasv jääb mingi aja pärast seisma, haab kasvab edasi. Oleneb, muidugi kus ja kuidas ka, pinnas ja ligipääsetavus jne.
täna tegin siis vigade patrandust,lõikasin oksad pooleks ja toppisin mulda kahes reas.hakkasin ka rohimise peale pisut ette mütlema ja esimene osa mis istutasin koguni 5 reas sealt kaks äärmist rida kakkusin ka üles ja istutasin uuesti vee piirile kahte ritta ja nüüd täitsa normall ka rohida kui peaks vaja olema.vaatame kuidas kasvama hakkab ja kui kiiresti kasvab ja annan jooksalt teada kuidas edeneb.
vaatasin ka tolle video läbi,masinaga hea mugav istutada küll,aga muld paistis üsna kuiv olema ja eelduste kohaselt tekitab see hulga lisatööd ja kulu kastmise näol.
