[aavu]

Üks asi veel, gaasi mahub silindrisse väga palju vähem kui vedelikku. Olgugi vedelik pihustunud tilgakestena. Samavõrra, mis bensiinigaas võtab silindris ruumi, mahub sinna vähem õhku. Järelikult on küttesegu seal vähem, võimsus langeb ja ka kütusekulu langeb. Äkki need katsesõidud tehti soolajärvel ja allatuult?

[vootele]

Ma hästi ei usu seda 2L/100km asja. Aga 5% sääst peaks kütuse puhtama põlemise arvelt saavutatav olema.
Klapid ongi üks tülikas nähtus, oleks aeg katsetada hoopis 2-taktise mootoriga, millel on rohkem eelduseid saavutada parem efektiivsus - väiksemad hõõrdumis- ja pumpamiskaod.
Otsepritsega 2-taktised näitavad juba praegu 4-taktisest paremaid näitajaid. Kui nüüd pihusti asemel kasutada üle keemistemperatuuri kuumutatud bensiini, võiks päris huvitavaid tulemusi saada.
Sisuliselt oleks tegu miniatuurse katlaga, kus rõhk tekiks bensiini keemisest.
Pisike pump lükkaks vaikselt värsket bensu peale.
Kõige keerulisem oleks ilmselt sobiva pihusti leidmine.

[41Degree]

- puhas bensiiniaur ja bensiiniudu (kus on ka pisut auru) on TÄIESTI ERINEVA kütteväärtusega

Muudesse asjadesse pole hetkel võimalust süveneda, aga kuna molekulaarfüüsika on mul väga nõrk, siis see tekitas küll sportlikku huvi

Nagu me kõik teame ja mäletame, on nii ekso- kui endotermiliste reaktsioonide energiabilansi hindamise aluseks reageerijate ning saaduste entalpia ehk siseenergia. Kui esialgsete ühendite/elementide siseenergia on suurem kui lõppsaaduste oma, siis on tegemist eksotermilise reaktsiooniga (ehk sealt saame mingi hunniku sooja kätte), kui aga vastupidi, siis järelikult võeti reageerimiseks kuskilt energiat juurde ning tegu oli endotermilise reaktsiooniga. Seda viimast muidugi naiivsel eeldusel, et energia jäävuse seadus veel natuke kehtib ning "tulemuse" entalpia ei saa lihtsalt niisama Pühast Vaimust, Allakist või millestki muust säärasest põhjustatuna olla äkitselt suurem kui algkomponentide entalpiate summa.

Kuna bensiin on umbekeeruline süsivesinike ahel, millest minu keemiaoskused üle ei käi, siis võtsin oma teadmiste kontrolliks mõne jõukohasema reaktsiooni, nt etanooli oksüdeerumise. Ma ei hakka seda siia ümber taguma, aga arvutuskäik on umbes selline, et:
- ajad reaktsioonivõrrandi pooled tasakaalu
- arvutad entalpiate vahe kaudu ühe mooli etanooli reageerimisest eralduva energia
- leiad, mitu mooli on ühes kilogrammis etanoolis
- vaatad, mis viimast kahte kokku korrutades tulemuseks said
Tulemuseks sain 26,... MJ/kg kohta ehk umbestäpselt samapalju kui erinevad e-allikad etanooli kütteväärtuseks annavad. Seega entalpia on vist ikka enam-vähem asjassepuutuv tegelane.

Entalpia kohta edasi tudeerides (sest, endiselt, molekulaarfüüsika on mul äärmiselt nõrk külg) leidsin aga Wikist veel põnevama asja: tõepoolest on aurustatud ning vedela etanooli entalpia erinev, vastavalt -277 ning -235 kJ/mol, ning see tuleb ilmselt aurustamisenergia arvelt. Kui ma selle põneva avastuse aga ekselisse lõin, tabas mind suur pettumus: vedela etanooli kütteväärtus on minu rehnuti järgi 26,8 MJ/kg, gaasilise etanooli oma aga 27,8 MJ/kg ehk vahe kõigest 4% gaasilise etanooli kasuks

Kas äkki saaks palun mingit viidet selle kohta, et kas bensiini või mõne muu süsivesinike ahela entalpia oleks aurulisel kujul nii olulisel määral suurem, et see annaks põlemisel vahet, mida oleks ikka selgelt tunda? Ma proovin olla vähenõudlik ning mitte küsida "TÄIESTI ERINEVAT" kütteväärtust, piisaks ka nt 15%-lisest vahest. Palun koos arvutusega, kui võimalik.

[viplala]

Kütteväärtusega pole siin midagi peale hakata, pigem peaks võrdlema vedela ja aurustunud etanooli oksüdeerumise kiiruse erinevust. Ma olen üsna kindel, et mida paremini on etanool aurustunud, seda kiiremini ja täiuslikumalt teatud aja jooksul oksüdeerub/põleb. Silindris on halvasti aurustunud kütus kindel sumpsi kaudu lahkuja, mis omakorda viib kaasa ka kütuses oleva energia.

[hulgus]

Algses dokumendis vihjatakse bensiini aurustamise vajadusele ja kõneldakse temperatuurist 450 kraadi Fahrenheiti (väidetavalt 232 kraadi Celsiust). Seega ei ole meil enam mitte lihtne bensiinipaak, vaid sisuliselt refraktsioonikolonn...

Kui see nüüd viga ei olnud, siis on tegu ühe äraütlemata ohtliku kooslusega, bensiini isesüttimis temperatuur peaks olema ca 200c juures, ehk siis piisab ainult paaki õhu sattumisest, kui jumakas käib.

veelkord. Koolis ammustel aegadel õpetati, et meil on tegu sisepõlemismootoriga, mis normaalseks tööks vajab küttesegu 1/17-le, koormuse all rikkam, tühikäigul lahjem. Koormuse suurenedes on segu vaja rikastada kuni 1/22? vältimaks detonatsiooni. Nagu juba mainitud, siis sellise segu saavutamiseks tuleb just nimelt pihustada kütust. Mida peenem, seda parem.
Jäi ka meelde, et bensiini aur ei taha põleda, olgu siis rikas, või lahja, vaid plahvatab(detoneerib), just selle samuse reageerivate ainete suurema pinna suhte tõttu. (vt. ka mu eelnevat märkust suvise mosse kohta).

Selliste teooriatega hakkavad igasugu "fuel save" lisandid ja atribuudid täiesti usutavana paistma: magnetiseerime, plasmapöörises ultrasuper nanotehnoloogilised mittekleepuvad kütuseosakesed ära ja saame 100km pealt 5l bensiini tagasi....

[Marko]

Viimane post on minu tagasihoidliku keemia jaux liiga teaduslik. Samas on seal mainitud aurustumise ja energia suhtestumist. Kas see aurudega sõitmine ja seepärast ülekuumenemise kala (või kass) just seal ei peitu? Et nagu piiskade aurustumisest tekkiv jahtumine hoiab temperatuuri kontrolli all?
Härra postitatud saemootori toitmise vee-bensiiniaurudega lisasin siia juba paar lehte tagasi vist.
Auruga sõites tekkiv liigne soojus tuleb uuesti tööle panna elektri tootmiseks kasvõi.

EDIT: eeleel viimane post

[diesel]

vabandage, ma peentest rehnutitest ja täppisteadustest ei tea ööd ega mütsi.
aga see kaks liitrit sajale ei ole küll vaidlemise teema.
selle olen ma ise pulli pärast omal nahal enam-vähem juba järgi proovinud.
ei midagi keerulist.

no ja vaeg autol oli ju mingi 1 pluss 1 kohaline (vist) protoliikur, mis pidi alla liitriga hakkama saama.

[karlarnold]

Kütteväärtus ehk eripõlemissoojus on energiahulk, mis eraldub aine koostises olevate elementide täielikul reageerimisel hapnikuga ehk põlemisel. Bensiinil on see 46 MJ/kg. See tähendab, et temast on  maksimaalselt võimalik saada selline energiahulk. Ei mingeid mootreid, kolbe ega klappe veel – lihtsalt puhas toores energia, näiteks vee soojendamiseks – kg bensiini põletamisel saab teatud koguse vee temperatuuri tõsta teatud hulga kraadide võrra.  Ei tehta ka vahet, millistest orgaanilistest või anorgaanilistest molekulidest ta koosneb, loendatakse vaid aatomeid.
 
Räägitakse, et 1878 saavutas Otto oma mootoris kasuteguri 22% ja tänapäevastel autodel on see vahemikus 30-37%. See tähendab, nii palju teoreetiliselt maksimaalsest võimalikust energiast (bensiini puhul 46 MJ/kg) suudetakse suunata võlli pöörlevasse liikumisesse (õhu- ja veeretakistus tulevad mängu alles palju hiljem) . Osa jääb puudu sellepärast, et põlemine pole täielik ja suur osa sellepärast, et vabanev energia ei kulu mitte kolvi tõukamiseks vaid keskkonna soojendamiseks - kõik kokku läheb raisku lausa 63-78%.
 
Kõik see jutt peaks olema keskpärases laboratooriumis kergesti kontrollitav.
 
Kui keegi väidab, et hariliku auto kütusekulu on võimalik vähendada rohkem kui kolm korda ainuüksi ainest energia vabastamise protsessi muutes (jättes kogu liikuva mehhaanika ja kütuse samaks), siis peaks ta kõigepealt demonstreerima, kuidas on võimalik soojendada sama potitäit vett kilogrammi bensiini abil kõrgemale temperatuurile, kui konkurendil, kes kasutab selleks 46 MJ energiat.

[vootele]

Algses dokumendis vihjatakse bensiini aurustamise vajadusele ja kõneldakse temperatuurist 450 kraadi Fahrenheiti (väidetavalt 232 kraadi Celsiust). Seega ei ole meil enam mitte lihtne bensiinipaak, vaid sisuliselt refraktsioonikolonn...

Kui see nüüd viga ei olnud, siis on tegu ühe äraütlemata ohtliku kooslusega, bensiini isesüttimis temperatuur peaks olema ca 200c juures, ehk siis piisab ainult paaki õhu sattumisest, kui jumakas käib.

veelkord. Koolis ammustel aegadel õpetati, et meil on tegu sisepõlemismootoriga, mis normaalseks tööks vajab küttesegu 1/17-le, koormuse all rikkam, tühikäigul lahjem. 

280C täpsemalt. Aurustumistemperatuur sõltub rõhuhst, 200C peal aurustub lõplikult.
http://en.citizendium.org/wiki/Gasoline
1/17 on võimalik saada piserdades või auruga, kuid väga tõenäoliselt on auru puhul vōimalik põletada lahjemat segu just tänu täielikuma pōlemise tõttu.

[viplala]

Kui keegi väidab, et hariliku auto kütusekulu on võimalik vähendada rohkem kui kolm korda ainuüksi ainest energia vabastamise protsessi muutes (jättes kogu liikuva mehhaanika ja kütuse samaks), siis peaks ta kõigepealt demonstreerima, kuidas on võimalik soojendada sama potitäit vett kilogrammi bensiini abil kõrgemale temperatuurile, kui konkurendil, kes kasutab selleks 46 MJ energiat.

Mis seal siis rasket on? Paned potile survekindla kaane peale. Konkurendi oma jääb 100 kraadi tasemele, küta palju tahad

[DevilDeVille]

Kui keegi väidab, et hariliku auto kütusekulu on võimalik vähendada rohkem kui kolm korda ainuüksi ainest energia vabastamise protsessi muutes (jättes kogu liikuva mehhaanika ja kütuse samaks), siis peaks ta kõigepealt demonstreerima, kuidas on võimalik soojendada sama potitäit vett kilogrammi bensiini abil kõrgemale temperatuurile, kui konkurendil, kes kasutab selleks 46 MJ energiat.

Mis seal siis rasket on? Paned potile survekindla kaane peale. Konkurendi oma jääb 100 kraadi tasemele, küta palju tahad

Ilmselt oli mõeldud ikka samal rõhul ja samasuguses anumas.

[vootele]

Väljalaske kollektoris on ka kuuma selleks küllaga...

[karvik]

 Muide, puugaasiga soovitatakse valida mootoriks just suurem ja võimsam kone, ühtlasi kaasneb sellega tavaliselt ka suurem ja raskem auto, miks see nii on, ma ei tea ega viitsi ka süveneda praegu. 

Suured mootorid seepärast, et siis on kasuteguri langus ja võimsuskadu vähem tuntav.

Suurt mootorit ei ole vaja pöördes hoida, et gaasistaja töötaks.


Aga on mul õieti meeles, et kuumpea mootoritel pihustati kütus kuumale peale?
Või oli ta ikkagi ainult selleks, et madala surve all segu süttiks?

[metsakohin]

Kollektor tuleb alul kuumaks ajada ja selleks kulub ka kütust, külma mootoriga märgatavalt rohkem veel. Isegi, kui mingi katse või seadeldis oli, siis on andmed ikka moonutatud, kui vaadeldakse ainult mingit kitsast perioodi, kui mootor oli soe ja rehvirõhk kahekordne ja veel palju lisasid.

[41Degree]

Viimane post on minu tagasihoidliku keemia jaux liiga teaduslik.

Vabandust. Kahjuks ma ei oska reaalaladel ning käegakatsutavate asjade puhul teistmoodi õigust taga ajada kui "pilli lõhki ajamise" meetodil ehk "vaatame, millest karu kokku on pandud".

Esmalt käidi välja väide, et mingi imeviguriga sõideti bensu pealt 40 aastat tagasi umbes 2 liitrit sajale. Kuna see ei sobitunud minu maailmapilti, siis võtsin ma kütusekulu mõjutavad komponendid enda jaoks pulkadeks lootuses, et võib-olla keegi siis osutab nendest pulkadest tollele, mis vildakas on ning takistab asjast "õigesti" aru saamist. Selleks "pulgaks" osutati olevat bensiini energiatiheduse suur erinevus vedelast ning aurustunud peast. Kuna ka see ei taha minu maailmapilti hästi sobida, siis paraku oli tarvis omakorda bensiini enegiatihedus (vastavalt oma võimetele) pulkadeks võtta. Nüüd on need pulgad siin kõigi ees laokil ning tohib osutada sellele jupstükile, mis seekord kõverik on. Paraku on molekulaarfüüsikast järgmine aste osakeste füüsika, aga küll me hakkama saame, ma usun

Ja kui nüüd osakeste füüsika juures peaks selguma, et ma olen asjadest tõepoolest valesti aru saanud (mida on ikka elus ette tulnud), siis ma tulen parandusi tehes mööda sama rada tagasi: tunnistan, et bensiini siseenergia aurustunud peast on tunduvalt suurem kui vedelal kujul; et selle kütteväärtus on vedelast peast märksa väiksem kui aurude kujul ning lõpetuseks ka seda, et Ford Galaxie'ga oli võimalik omal ajal sõita kaks liitrit sajale.

Aga senikaua ei mätsi see üllitis ikka mitte kuidagi mu arusaamaga energia jäävusest ehk siis, ma ei karda seda veel kord välja öelda, see jutt passib minu hinnangul kenasti Kalevipoja, Punamütsikese ning Pipi kõrvale riiulisse panna

[41Degree]

vabandage, ma peentest rehnutitest ja täppisteadustest ei tea ööd ega mütsi.
aga see kaks liitrit sajale ei ole küll vaidlemise teema.
selle olen ma ise pulli pärast omal nahal enam-vähem juba järgi proovinud.
ei midagi keerulist.

Bensumootoriga? Sellise kerega, mille puhul polnud aero isegi mitte neljanda- või viiendajärguline? Sellise tehnikaga, mille puhul oli toimiva otsepurskega ottoni veel paarkümmend aastat aega?

Viimase paari aasta jooksul toodetud alamotoriseeritud diiseltrabandi puhul ei ole see tõepoolest mitte mingi vaidlemise teema.

[DevilDeVille]

 Muide, puugaasiga soovitatakse valida mootoriks just suurem ja võimsam kone, ühtlasi kaasneb sellega tavaliselt ka suurem ja raskem auto, miks see nii on, ma ei tea ega viitsi ka süveneda praegu. 

Suured mootorid seepärast, et siis on kasuteguri langus ja võimsuskadu vähem tuntav.

Suurt mootorit ei ole vaja pöördes hoida, et gaasistaja töötaks.

Mis on mootori suurusel või pööretel pistmist puugaasiaparaadi töötamisega? See tootab ju ka ilma tarbijata.

[viplala]

 Kuna see ei sobitunud minu maailmapilti, siis võtsin ma kütusekulu mõjutavad komponendid enda jaoks pulkadeks...

Kas sa viitsiksid korra süveneda mu puugaasi arvutustesse? Huvi pärast tahaks teada kas seal on mingi loogika või mitte. Seda just lähtudes erinevate kütuste MJ teemas.

[41Degree]

Kas sa viitsiksid korra süveneda mu puugaasi arvutustesse?

Jees, see oli niikuinii plaanis, proovin hiljemalt nv lõpuks sellele otsa ja sisse vaadata

[kass]

Mina olen iseenesest  küll väga (kerge)usklik inimene ja usuksin isegi seda, kui ksf! Stihl väidaks, et tal on garaažis üks Jaguar, mille kapoti all on portaal teispoolsusesse või lähimatesse paraleelmaailmadesse sisenemiseks. Kunstniku ja filosoofina ma tehnikast ja reaalteaduse aladest eriti midagi ei taipa, aga ei välista, et see fordikolakas seal mingi bensiinitilgaga ju veidi sõita võis... aga edasi läheb jutt ikka täitsa metsa. Oleks seal mingi reaalselt pruugitav iva sees olnud, siis oleks see ammu kasutusele võetud, öelgu või tehku OPEC, Vabamüürlased ja Viru Keemiakombinaat mida iganes või tahes. Sest nii uskumatu kui see ka ei ole, siis maailmas (isegi siin foorumis!) on veel targemaid mehi, kui Stihl ja Dad kokku panduna ja Nõukogude Liidu või Kuuba või Põhja-Korea teadlased oleks selle ammu kasutusele võtnud, eriti, kui Youtuubis juba sellekohased videod kaolemas on. Hullem jama, kui kassikaka!