Kas keegi oleks nõus eluga riskima...

Ma saan aru küll, et kõik tahavad just minu suust kuulda lauset, et "ei tööta, rsk!" ja et stihl on loll. Big Grin

Aga ok, nii julge olen küll, et seda viimast vajadusel öelda; proovime siis ära. 
Ja kui ei toimi, siis läeb juutuubi muidugi üles video, kus Ogle kohta on ainult neljatähelised (f..k, s..t jne) sõnad. ja mitte auto, vaid niiduki kohta.
Võsa tuleb loeb teksti sisse.... Cool
Ikka 4T massin, muidu?

2T jääb ju õlinälga ja teeb kohe kiuksu. (millise fakti üks nerd  juutuubis oli ära unustanud ja demos, kui "töötavat" asja)
Õli, vaevalt, et aurab.
Paaki tegelt auku muidugi ei tee, Nestea pudel on talle hea küll.
Vblla paagikorgi alla jalgrattalohvist ajutine seib, et tuulutus korra kinni panna.

Midagi pekki ei keera, eksperimendi lõppedes saad tagasi ja kevadel niidad edasi. Ongi hea, kui vahepeal töötada saab, nagunii jätsid vana bentsu sisse ja karpa vaiku täis.
Tln, Telliskivi kant alates teisipäevast vahin pidevalt kohal ja tel. nr. on prooofiilis  olemas.
Õlivahetuse võin teha ja tera terituse ka. (kui õli viitsid osta, täissünt, muidugi). Keretööd pole kah probleem. 

Kui keegi vahepeal ette ei jõua ja tulemusi üles ei riputa.

P.S. Siiani olen leidnud ainult ühe pekkisaatja ja seda ka mitte Ogle kohta vaid ühe venna kohta, kes väidetavalt oma Dakota peal lihtsalt nalja tegi.
Kas bensupump lööb või mitte, seda tõepoolest videost ju kuidagi ei näe.
Siin see jutt: http://jalopnik.com/that-video-of-the-gu...1633938925


.
Vasta

(11-02-2017, 17:47 PM)stihl Kirjutas:  ...2T jääb ju õlinälga ja teeb kohe kiuksu. (millise fakti üks nerd  juutuubis oli ära unustanud ja demos, kui "töötavat" asja)
Õli, vaevalt, et aurab...

2T masinaid on ju automaatõlitusega ka. Võibolla sellel Nerdil just selline 2T masin oligi, kus õlipaak eraldi.
Vasta

(11-02-2017, 17:53 PM)motamees Kirjutas:  2T masinaid on ju automaatõlitusega ka. Võibolla sellel Nerdil just selline 2T masin oligi, kus õlipaak eraldi.

Ta just rõhutas, et VANA Tomos`i mootor. See õlipaagindus ju uuem teema. Ja karpa viskas üldse vahelt minema, eks ta selle kaudu vast käib.
Aga vaata üle, see oli postis nr. 49 olev video. 
Vblla tõesti ma jälle juhm. (ja pole muude kui vene 49cc ja Jawa 2T-dega ka tõesti kokku puutunud; edasi tulid juba 4T-d. Stihli 2T trimmer tahtis küll õli kütuse hulka, kui mind viimati sihukesega tööd tegema sunniti...Smile

.
Vasta

(10-02-2017, 18:20 PM)karvik Kirjutas:  
(10-02-2017, 01:20 AM)DevilDeVille Kirjutas:  
(10-02-2017, 00:04 AM)karvik Kirjutas:  
(09-02-2017, 11:33 AM)DevilDeVille Kirjutas:  
(09-02-2017, 02:54 AM)viplala Kirjutas:   Muide, puugaasiga soovitatakse valida mootoriks just suurem ja võimsam kone, ühtlasi kaasneb sellega tavaliselt ka suurem ja raskem auto, miks see nii on, ma ei tea ega viitsi ka süveneda praegu. 

Suured mootorid seepärast, et siis on kasuteguri langus ja võimsuskadu vähem tuntav.

Suurt mootorit ei ole vaja pöördes hoida, et gaasistaja töötaks.

Mis on mootori suurusel või pööretel pistmist puugaasiaparaadi töötamisega? See tootab ju ka ilma tarbijata.

Äkä, ei tööta. Kui mootor läbi katla õhku ei ime, ei ole ka kedagi kes seda katelt elus hoiab.
Veider, puugiaasiseadme ja esimese ottomootori sünniajad on kuidagi valepidi nihkes sellisel juhul. Puugaasiseade 1839 ja ottomootor 1876.

_______________________
Koledate Kastikate Klubi
Vasta

Tsitaat:Murukaga muidugi on lihtne. Paned jootekolvi paaki soojendama ja keedeprotsessi saab juba kasutama hakata.
Jootekolb oleks lubamatu DOPING selle katse juures. Kontrollkatse peaks siis sama koguse energiat saama kas bensiinina (arvestades kasutegurit) või mingil muul viisil, näiteks elektrimootorilt.

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Vasta

(11-02-2017, 19:45 PM)DevilDeVille Kirjutas:  
(10-02-2017, 18:20 PM)karvik Kirjutas:  
(10-02-2017, 01:20 AM)DevilDeVille Kirjutas:  
(10-02-2017, 00:04 AM)karvik Kirjutas:  
(09-02-2017, 11:33 AM)DevilDeVille Kirjutas:  Suured mootorid seepärast, et siis on kasuteguri langus ja võimsuskadu vähem tuntav.

Suurt mootorit ei ole vaja pöördes hoida, et gaasistaja töötaks.

Mis on mootori suurusel või pööretel pistmist puugaasiaparaadi töötamisega? See tootab ju ka ilma tarbijata.

Äkä, ei tööta. Kui mootor läbi katla õhku ei ime, ei ole ka kedagi kes seda katelt elus hoiab.
Veider, puugiaasiseadme ja esimese ottomootori sünniajad on kuidagi valepidi nihkes sellisel juhul. Puugaasiseade 1839 ja ottomootor 1876.

Ajame veel Marko ja paljude teiste kiuste tsitaati edasi. Smile

Puugaasi seade ei olnud aastal 1839 kohandatud vast ottomootorile Smile ja need mis autode peale pannakse on umbsed süsteemid, selles mõttes, et kui hõrendust ei ole ei liigu katlas õhku. Kui sinna lisada miskine korsten ja eraldi klapid mis vajalikul momendil siiasinna liikuma panna saab, siis ta käib niikaua kuni puid on, aga siis läheks ilusa leegiga põlev gaas lihtsalt taevasse, kui just korstnaotsast tulevat gaasi põlema ei pane. Cool
Ja noh, minesatea, lekib mõni siiber kusagil vales kohas natuke liiga palju ja saab mootorisse mineva torujagu pauku tegevat gaasi.

Kõige labasema gaasistamise seadme saab, kui panna plekkvaat puid täis ja selle alla teha lõke. Vaadist tuleb välja üksainumas toru ja sealt on ka gaas tulemas. Küll on komplekt jube kehva kasuteguriga ja ega see gaas ilmselt sealt väga hea ei tule.

Puugaasi kateldega köetakse ka tube, aga see katel on vähe teine kui autole hea on. Põletatakse sal ju gaas peaaegu sealsamas ära kus tekkinud on.

Muidugi oli siin foorumis kusagil vist eraldi gaasitamise teema, et saab ka seal jätkata, et "stihl-niiduki" ehitust teema saaks veidi lühem.

Kui on raha, siis ostan bensiini ja sõidan tsikliga. Kui ei ole, siis sõidan ilma.
Vasta

(11-02-2017, 20:32 PM)karvik Kirjutas:  
(11-02-2017, 19:45 PM)DevilDeVille Kirjutas:  
(10-02-2017, 18:20 PM)karvik Kirjutas:  
(10-02-2017, 01:20 AM)DevilDeVille Kirjutas:  
(10-02-2017, 00:04 AM)karvik Kirjutas:  Suurt mootorit ei ole vaja pöördes hoida, et gaasistaja töötaks.

Mis on mootori suurusel või pööretel pistmist puugaasiaparaadi töötamisega? See tootab ju ka ilma tarbijata.

Äkä, ei tööta. Kui mootor läbi katla õhku ei ime, ei ole ka kedagi kes seda katelt elus hoiab.
Veider, puugiaasiseadme ja esimese ottomootori sünniajad on kuidagi valepidi nihkes sellisel juhul. Puugaasiseade 1839 ja ottomootor 1876.

Ajame veel Marko ja paljude teiste kiuste tsitaati edasi. Smile

Puugaasi seade ei olnud aastal 1839 kohandatud vast ottomootorile Smile ja need mis autode peale pannakse on umbsed süsteemid, selles mõttes, et kui hõrendust ei ole ei liigu katlas õhku. Kui sinna lisada miskine korsten ja eraldi klapid mis vajalikul momendil siiasinna liikuma panna saab, siis ta käib niikaua kuni puid on, aga siis läheks ilusa leegiga põlev gaas lihtsalt taevasse, kui just korstnaotsast tulevat gaasi põlema ei pane. Cool
Ja noh, minesatea, lekib mõni siiber kusagil vales kohas natuke liiga palju ja saab mootorisse mineva torujagu pauku tegevat gaasi.

Kõige labasema gaasistamise seadme saab, kui panna plekkvaat puid täis ja selle alla teha lõke. Vaadist tuleb välja üksainumas toru ja sealt on ka gaas tulemas. Küll on komplekt jube kehva kasuteguriga ja ega see gaas ilmselt sealt väga hea ei tule.

Puugaasi kateldega köetakse ka tube, aga see katel on vähe teine kui autole hea on. Põletatakse sal ju gaas peaaegu sealsamas ära kus tekkinud on.

Muidugi oli siin foorumis kusagil vist eraldi gaasitamise teema, et saab ka seal jätkata, et "stihl-niiduki" ehitust teema saaks veidi lühem.

Mind kiusata ei ole võimalik, olen kõik tule vee ja vasktorud ära näinud. Inetu on selline paljundamine siiski.
Puugaasigeneraatori ja sisepõlemismootori sünniaja seostamine on natu selgusetu, momeelest käis esimene mootor kivisöetolmuga?
Niidukeid on, soojemate ilmade saabudes üritan ka midagi testida. Muttide peletamiseks heitgaasid maa sisse suunata on vist lahjad? No et eksperimendist mingit tolku ka oleks Big Grin

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta

Saaks isegi puidutolmuga käitada.
Vasta

(11-02-2017, 20:42 PM)Marko Kirjutas:  
(11-02-2017, 20:32 PM)karvik Kirjutas:  
(11-02-2017, 19:45 PM)DevilDeVille Kirjutas:  
(10-02-2017, 18:20 PM)karvik Kirjutas:  
(10-02-2017, 01:20 AM)DevilDeVille Kirjutas:  Mis on mootori suurusel või pööretel pistmist puugaasiaparaadi töötamisega? See tootab ju ka ilma tarbijata.

Äkä, ei tööta. Kui mootor läbi katla õhku ei ime, ei ole ka kedagi kes seda katelt elus hoiab.
Veider, puugiaasiseadme ja esimese ottomootori sünniajad on kuidagi valepidi nihkes sellisel juhul. Puugaasiseade 1839 ja ottomootor 1876.

Ajame veel Marko ja paljude teiste kiuste tsitaati edasi. Smile

Puugaasi seade ei olnud aastal 1839 kohandatud vast ottomootorile Smile ja need mis autode peale pannakse on umbsed süsteemid, selles mõttes, et kui hõrendust ei ole ei liigu katlas õhku. Kui sinna lisada miskine korsten ja eraldi klapid mis vajalikul momendil siiasinna liikuma panna saab, siis ta käib niikaua kuni puid on, aga siis läheks ilusa leegiga põlev gaas lihtsalt taevasse, kui just korstnaotsast tulevat gaasi põlema ei pane. Cool
Ja noh, minesatea, lekib mõni siiber kusagil vales kohas natuke liiga palju ja saab mootorisse mineva torujagu pauku tegevat gaasi.

Kõige labasema gaasistamise seadme saab, kui panna plekkvaat puid täis ja selle alla teha lõke. Vaadist tuleb välja üksainumas toru ja sealt on ka gaas tulemas. Küll on komplekt jube kehva kasuteguriga ja ega see gaas ilmselt sealt väga hea ei tule.

Puugaasi kateldega köetakse ka tube, aga see katel on vähe teine kui autole hea on. Põletatakse sal ju gaas peaaegu sealsamas ära kus tekkinud on.

Muidugi oli siin foorumis kusagil vist eraldi gaasitamise teema, et saab ka seal jätkata, et "stihl-niiduki" ehitust teema saaks veidi lühem.

Mind kiusata ei ole võimalik, olen kõik tule vee ja vasktorud ära näinud. Inetu on selline paljundamine siiski.
Puugaasigeneraatori ja sisepõlemismootori sünniaja seostamine on natu selgusetu, momeelest käis esimene mootor kivisöetolmuga?
Niidukeid on, soojemate ilmade saabudes üritan ka midagi testida. Muttide peletamiseks heitgaasid maa sisse suunata on vist lahjad? No et eksperimendist mingit tolku ka oleks Big Grin

Läks meelest lisada - tsiteerige ikka julgelt, kvaliteet paraneb märgatavalt.
Palun vabandust algatajalt risustamise eest aga ütlemata jätta ei saanud Sad

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta

(11-02-2017, 22:53 PM)vootele Kirjutas:  Saaks isegi puidutolmuga käitada.

Elust enesest. Mul kodus pelletitega keskküte. Sai siis ahju puhastatud ja seda kolu kus pelletid sees on. Sealt tuli välja selline suht peenike tolm. Umbes nagu puidu lihvides tuleb. Õhtul sauna tehes pühkisin ka saunast puude aluse puhtaks. No sealt ka sellist koore/saepuru segu tuli. Kuna muud anumat(laste väike liiva ämber) käepärast polnud kui sama anum kuhu ennist olin peenikese tolmu pannud,siis läks ka jämedam asi sinna sisse. Mingi hetk kui läksin puid juurde panema,tuli hea mõte visata see väike ämbrike puidu tolmu/saepuru/koore jäätmetega ka ahju Smile
Ahjus oli selline parajalt hõõguv süte hunnik. Lajatasin ämbrist sinna sisse. Esimese korraga jäi natuke veel põhja seda päris peenikest puidutolmu. Tõmbasin veel alt õhusiibrit natuke rohkem lahti ja lajatasin selle tolmu ka sisse ära Smile
Oi Bljaad võiks öelda. Väike hetk peale selle tolmu ahju viskamist käis mõnus tume mütsakas ja uksevahelt kena tulelont välja. Kusjuures mütsakas oli niipalju kuulda,et poiss kes just köögis oli(saun asub köögi all keldris),tuli alla vaatama,et mis ma seal korda saatsin. Lisaks oli esimesel korrusel koridoris paikneva ahju uks ning siiber lahti. Kuna sinna oli päeval hunnik paberipahna loobitud mis ootas süütamist. Ja sealt siis oli põrandale kenasti ahjust tahma visanud.
Nii,et ilmselt suutes tekitada teadlikult sobiliku kuumuse/õhu ja krt teab mille koosluse võib puidutolmust puraka saada küll.

Sorry OT.

Kõik abistavad tegevused orkide arvukuse vähendamiseks. 4x4 ja muude vajalike autode korrastamine ning kõiksugu eriprojektid.
MTÜ Toeta Ukrainat EE522200221082095744 Swedbank`is ja märgusõnaks (Autod Viimsist rindele)
Vasta

(12-02-2017, 00:32 AM)wagoneer Kirjutas:  ... Lisaks oli esimesel korrusel koridoris paikneva ahju uks ning siiber lahti. Kuna sinna oli päeval hunnik paberipahna loobitud mis ootas süütamist. Ja sealt siis oli põrandale kenasti ahjust tahma visanud...

Sorry OT.



Vat selle pärast oni tänapäeva seaduste järgi keelatud erinevate korruste tulekoldeid ühendada ühte lõõri. Ja kerisahjul (saunaahi) peab ka olema oma ette lõõr.

Pole see nii OT ühti. Pealkiri on ju eluga riskimisest. Riigikassade täitmise võiks hoopis OT alla liigitada.
Vasta

(12-02-2017, 09:43 AM)motamees Kirjutas:  Vat selle pärast oni tänapäeva seaduste järgi keelatud erinevate korruste tulekoldeid ühendada ühte lõõri. Ja kerisahjul (saunaahi) peab ka olema oma ette lõõr.

Pole see nii OT ühti. Pealkiri on ju eluga riskimisest. Riigikassade täitmise võiks hoopis OT alla liigitada.


Kas saunakeris, saunaahi on erinevad asjad?
Et loll ja OT küsimus kedagi asjatult käima ei jooksutaks, siis küsimuse põhjus on see, et mul siin toa kütmiseks kerisahi.
Tegemist siis ahjuga millel telliskest ja maakivi sisu. Vähemalt siinkandis on sellise ahjutüübi nimi kerisahi ja saunaga ei ole tal midagi pistmist.

Kui on raha, siis ostan bensiini ja sõidan tsikliga. Kui ei ole, siis sõidan ilma.
Vasta

Defineerin siis teistpidi. Üle 400kraadised gaasid tuleb lasta eraldi lõõri.
Kui sul juba vana töötav asi, siis ümber nagunii tegema ei pea. 
Uued ja projektiga/vastuvõtmisega renoveeritavad asjad on juba uue seadusega.
Vasta

Natuke teemavälist juttu ka ... nimelt peale Simpsonite "ettekuulutuste" uuesti läbivaatamist (persident jne) jäi mulle järgmise filmina silma "Armageddon" on visahingelise tegelasega ja tähelepanu paelus koht ca 20-22 minutil(juutuubis on erineva "lõikusastmega" filmid) kodanik visahing avaldab nördimust oma patendiõiguste rikkumise üle ning sõimates Nasa inseneere plaanide valesti lugemises ja kogu asja "kusises" koostamises .... ah et miks heietan? Ehk vaatame ka teemat sama "targalt"? Üritame plaane lugeda neist aru saamata ja siis "viskame beebi koos pesuveega välja"....

Vaataks plaane eeldusel, et kütusekulu on ca 2L/100km kohta ja energiakulu 41Degree kalkulatsioonist 166MJhttp://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=57129&pid=414827#pid414827, siis mis on alternatiivne võimalik kütus? Kõik eeldusel, et füüsikaseadused kehtivad ja bensiini kulub 2L/100km ning woodoo on mängust väljas.
Vasta

Algatuseks oleks hea saada teada mõõtmistingimused - kas see oli lendstardist ühtlase kiirusega liikumine või linnatsükkel?

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta

(10-02-2017, 16:24 PM)spitfire Kirjutas:  
(10-02-2017, 15:57 PM)kass Kirjutas:  Küsin veel, kui palju on maailmarekord 1 liitri bensiiniga edasijõudmises mototriseeritud vahendil?
Standard autodel:
VW Golf 2,89 l/100km 2015, keskmine on võetud distantsil 13000km
Honda Civic 2,82 l/100km keskmine samuti võetud distantsil 13000km

1,9 l/100km with a 1947 Studebaker in 1949
1,2 l/100km with a 1959 Fiat 600 in 1968
0,8 l/100km with a 1959 Opel in 1973.

A rekord kui selline siis:
0,018572 l/100km 2005 aastal bena
0,071592 l/100km 2010 aastal diisel
Vahest on tunne, et keegi ei lae, ainult tulistavad, laadige ka vahepeal Smile

Kus nüüd härrad aritmeetikud on ? ...  koolis vist.

Triumph GT6, Corvair Spyder, Datsun 280Z, BMW E21, VW Buss
Vasta

Mind ka huvitaks, mis krdi aparaat see on, mis 18mL-ga sõidab 100km.
Ma saan aru, et jutt ei olnud ei autodest ega muust sellisest, aga ikkagi...

Isegi sihukesed pisiksed käkid:

[Pilt: Opener.jpg]

...olid ilged bensuõgijad ja päris bensuga ei tahtnudki töötada....


.
Vasta

(13-02-2017, 11:41 AM)spitfire Kirjutas:  
(10-02-2017, 16:24 PM)spitfire Kirjutas:  
(10-02-2017, 15:57 PM)kass Kirjutas:  Küsin veel, kui palju on maailmarekord 1 liitri bensiiniga edasijõudmises mototriseeritud vahendil?
Standard autodel:
VW Golf 2,89 l/100km 2015, keskmine on võetud distantsil 13000km
Honda Civic 2,82 l/100km keskmine samuti võetud distantsil 13000km

1,9 l/100km with a 1947 Studebaker in 1949
1,2 l/100km with a 1959 Fiat 600 in 1968
0,8 l/100km with a 1959 Opel in 1973.

A rekord kui selline siis:
0,018572 l/100km 2005 aastal bena
0,071592 l/100km 2010 aastal diisel
Vahest on tunne, et keegi ei lae, ainult tulistavad, laadige ka vahepeal Smile

Kus nüüd härrad aritmeetikud on ? ...  koolis vist.

Ja mida me siin siis arutame üldse? Ja need rekordipüstitajad on ilmselt meie hulgast segastel ja salapärastel asjaoludel lahkunud!  Sad 
Ja miks meiepere Dajoota ei saa sõidetud no kasvõi 3 liitriga saja km kohta? Ah et me ei oska või ei taha....või kardame lihtsalt?
Vasta

(13-02-2017, 13:02 PM)kass Kirjutas:  ...Ja miks meiepere Dajoota ei saa sõidetud no kasvõi 3 liitriga saja km kohta? Ah et me ei oska või ei taha....või kardame lihtsalt?

Meie pere lihvitud briljant sai selle aasta suvel lausa 3,6l hakkama, seda siis igapäevasõidul, paagitäiest paagitäieni. Hakkasin üritama 3,5, aga ennem sai suvi otsa. Rekordiüritust saab teha saaremaal. Türil on raskem korraldada sellist asja.
Vasta

Nende reaalsete rekordite puhul võeti arvesse kõiki pisiasju sõidustiili ja tehnilise seisukorra juures, mitte ei muudetud ainult ühte faktorit:
https://en.wikipedia.org/wiki/Pac-car_II
https://en.wikipedia.org/wiki/Shell_Eco-marathon
http://newatlas.com/honda-civic-tourer-f...ord/38340/
http://www.worldrecordacademy.com/transp...15392.html
http://www.autoblog.com/2016/12/15/kia-n...l-mileage/
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne