(Seda postitust muudeti viimati: 17-05-2017, 21:57 PM ja muutjaks oli CORRADOg60.)
Pesumassin hakkas tegema kõrisevat heli. Asja lähemalt uurides leidsin häälitseja mootori kandist. Viga laagrites ilmselt?
Mootor kinni needitud. Prooviks neete lahti puurida?
Kuidas mootori võllilt selle plastikust, ilmselt pöörete lugemise eest vastutava osa kätte saaks?
(17-05-2017, 21:23 PM)CORRADOg60 Kirjutas: Pesumassin hakkas tegema kõrisevat heli. Asja lähemalt uurides leidsin häälitseja mootori kandist. Viga laagrites ilmselt?
Mootor kinni needitud. Prooviks neete lahti puurida?
Kuidas mootori võllilt selle plastikust, ilmselt pöörete lugemise eest vastutava osa kätte saaks?
Kõrisevat heli võib tekkitada ka naiste rinnahoidja traat mis satunud masinasse läbi trumlis olevate avauste, selleks eemalda kõttekeha ja uuri läbi selle või eemalda trumli küljest plastikust labad mis pesu ringi pööritavad ja uuri läbi selle.
Tegemist ilmselt Whirlpool pesuka mootoriga.
Kunagi kasutasime selle needi eemaldamiseks käia siis tõmbasime jäänuki kruustangide vahel välja ja siis kruvi/poldiga kinni ja liimi sai ka vahele surutud.
Nüüd kasutame vastassuuna vasarat ja keevitust aga liialt kuuma ei tohi anda see ei meeldi sellele magnetile.
Äkki ei ole viga laagris vaid harjades ?
Kui viga ikka laagris siis Whirlpooli pealtlaetva puhul pingutaksin mina üle kaeluskummi (vanematel mutelitel pingutatav) ja vaataksin kindlasti üle paagi ühenduse kuna sealt hakkab lekkima otse mootori esimese laagri otsa!
(Seda postitust muudeti viimati: 17-05-2017, 23:07 PM ja muutjaks oli CORRADOg60.)
(17-05-2017, 22:34 PM)Qunts Kirjutas:
(17-05-2017, 21:23 PM)CORRADOg60 Kirjutas: Pesumassin hakkas tegema kõrisevat heli. Asja lähemalt uurides leidsin häälitseja mootori kandist. Viga laagrites ilmselt?
Mootor kinni needitud. Prooviks neete lahti puurida?
Kuidas mootori võllilt selle plastikust, ilmselt pöörete lugemise eest vastutava osa kätte saaks?
Kõrisevat heli võib tekkitada ka naiste rinnahoidja traat mis satunud masinasse läbi trumlis olevate avauste, selleks eemalda kõttekeha ja uuri läbi selle või eemalda trumli küljest plastikust labad mis pesu ringi pööritavad ja uuri läbi selle.
Tegemist ilmselt Whirlpool pesuka mootoriga.
Kunagi kasutasime selle needi eemaldamiseks käia siis tõmbasime jäänuki kruustangide vahel välja ja siis kruvi/poldiga kinni ja liimi sai ka vahele surutud.
Nüüd kasutame vastassuuna vasarat ja keevitust aga liialt kuuma ei tohi anda see ei meeldi sellele magnetile.
Äkki ei ole viga laagris vaid harjades ?
Kui viga ikka laagris siis Whirlpooli pealtlaetva puhul pingutaksin mina üle kaeluskummi (vanematel mutelitel pingutatav) ja vaataksin kindlasti üle paagi ühenduse kuna sealt hakkab lekkima otse mootori esimese laagri otsa!
Ignise masin, üle 12 aasta vana.
Mootor kõriseb ka ilma trumlita(rihm maas) ringi ajades. Trummel ise ei kõrise nii et kaasa rinnahoidjad asjaga seotud olla ei saa. Harjad on viisakad, jääki omajagu ja ka eemaldatud harjadega keerutades kõrises.
Osandasin mootori. Rihma poolne laager on tõesti vett saanud, pöörleb takistusega ja keerutades kahiseb.
Tõesti oli nimetatud masinal kunagi mingi leke, ja kui ma õieti mäletan, siis mootori kohalt trumli kaane vahelt. Selle sain kruvide pingutamisega tollal pidama. Masina alla enam loiku ei tekki.
Ega ei oska laagri numbriga aidata? Mõõtude järgi ilmselt leian muidugi ka, ainult et hetkel pole mootori läheduses suplerit...
Mootor kannab koodi MCA 45/64-148/ALB1
(17-05-2017, 21:23 PM)CORRADOg60 Kirjutas: Pesumassin hakkas tegema kõrisevat heli. Asja lähemalt uurides leidsin häälitseja mootori kandist. Viga laagrites ilmselt?
Mootor kinni needitud. Prooviks neete lahti puurida?
Kuidas mootori võllilt selle plastikust, ilmselt pöörete lugemise eest vastutava osa kätte saaks?
Kõrisevat heli võib tekkitada ka naiste rinnahoidja traat mis satunud masinasse läbi trumlis olevate avauste, selleks eemalda kõttekeha ja uuri läbi selle või eemalda trumli küljest plastikust labad mis pesu ringi pööritavad ja uuri läbi selle.
Tegemist ilmselt Whirlpool pesuka mootoriga.
Kunagi kasutasime selle needi eemaldamiseks käia siis tõmbasime jäänuki kruustangide vahel välja ja siis kruvi/poldiga kinni ja liimi sai ka vahele surutud.
Nüüd kasutame vastassuuna vasarat ja keevitust aga liialt kuuma ei tohi anda see ei meeldi sellele magnetile.
Äkki ei ole viga laagris vaid harjades ?
Kui viga ikka laagris siis Whirlpooli pealtlaetva puhul pingutaksin mina üle kaeluskummi (vanematel mutelitel pingutatav) ja vaataksin kindlasti üle paagi ühenduse kuna sealt hakkab lekkima otse mootori esimese laagri otsa!
Ignise masin, üle 12 aasta vana.
Mootor kõriseb ka ilma trumlita(rihm maas) ringi ajades. Trummel ise ei kõrise nii et kaasa rinnahoidjad asjaga seotud olla ei saa. Harjad on viisakad, jääki omajagu ja ka eemaldatud harjadega keerutades kõrises.
Osandasin mootori. Rihma poolne laager on tõesti vett saanud, pöörleb takistusega ja keerutades kahiseb.
Tõesti oli nimetatud masinal kunagi mingi leke, ja kui ma õieti mäletan, siis mootori kohalt trumli kaane vahelt. Selle sain kruvide pingutamisega tollal pidama. Masina alla enam loiku ei tekki.
Ega ei oska laagri numbriga aidata? Mõõtude järgi ilmselt leian muidugi ka, ainult et hetkel pole mootori läheduses suplerit...
Mootor kannab koodi MCA 45/64-148/ALB1
kui mälu mind ei petta siis oli 6202 aga võib olla ka 6203. Laagri peal tavaliselt kirjas ja müüakse igas laagri poes.
Osadel Whirlpool (ignis, Polar) mootoritel on rootor kaetud kilega ja see võib teinekord ka eralduma hakata ja sellist imeliku kõrinat tegema hakkata.
Igaksjuhuks mainin, et kui kokku panema hakkad siis mähise ja otsa kaante vahel käivad seibid, need tuleb kindlasti tagasi sinna panna.
Nonii.
Sai nüüd siis kiiruga sebitud (töögraafik väga poode mööda käia hetkel ei võimalda) kaks 6202 laagrit ja asi kokku laotud.
Tulemus...
Töötab, kõvahäälne kõrin kadunud, aga mootor käib ikkagi kuidagi häälekamalt kui enne probleemi teket ja tsentrifuugimise ajal kostab mingi võõras inisev või urisev heli.
Mis valesti läks? Vale laager? Poes anti mõista et originaallaagri asenduseks peaks tellima mingi spetsiaallaagri, mis sellesse kohta sobib ja kõrgeid pöördeid talub. Ainuke häda oli tarneaeg, mis kohe kuidagi ei sobinud...
Kõik seibid läksid omale kohale tagasi. Mootori pooli poltidega jõuga kinni ei vedanud. Laagrid said õrnalt hüdropressi all oma kohale lükatud ja nende viga saamisesse väga uskuda ei tahaks...
(19-05-2017, 23:48 PM)CORRADOg60 Kirjutas: Nonii.
Sai nüüd siis kiiruga sebitud (töögraafik väga poode mööda käia hetkel ei võimalda) kaks 6202 laagrit ja asi kokku laotud.
Tulemus...
Töötab, kõvahäälne kõrin kadunud, aga mootor käib ikkagi kuidagi häälekamalt kui enne probleemi teket ja tsentrifuugimise ajal kostab mingi võõras inisev või urisev heli.
Mis valesti läks? Vale laager? Poes anti mõista et originaallaagri asenduseks peaks tellima mingi spetsiaallaagri, mis sellesse kohta sobib ja kõrgeid pöördeid talub. Ainuke häda oli tarneaeg, mis kohe kuidagi ei sobinud...
Kõik seibid läksid omale kohale tagasi. Mootori pooli poltidega jõuga kinni ei vedanud. Laagrid said õrnalt hüdropressi all oma kohale lükatud ja nende viga saamisesse väga uskuda ei tahaks...
Ei ole seal mingid spetsiaal laagrid, tavalised käivad ja tehasest tulnud mootoril on sees poola või hiina laagrid.
Seda mootorit ongi kehva kokku panna, kuna puuduvad istud, et ta tsentrisse jäeks.
Algul võib tekkitada ebamäärast helinat ka harjad mis on korraks eemaldatud ja pole oma õigesse töökeskonda veel kulunud.
Väga raske on midagi öelda kui ise ei kuule mis helinat ta teeb.
(Seda postitust muudeti viimati: 22-05-2017, 23:37 PM ja muutjaks oli Wiki432.)
Nõukogude Vjatka Automaat sai täna maha kantud. Asemele sain tarvitatud Upo520, mis oli vahepeal kolm aastat kütmata ruumis seisnud. Kõik justkui toimiks, aga vett on minu silmale justkui vähe pesutsüklil paagis. Esimese proovimise tegin palja veega, pesu ei pannud. Aknasse tekkis 1,5-2 cm vett. Kui aga pesuga proovisin, imas see kogu vee endasse ja läbi akna on näha, et pesupalli keskel on riie täiesti kuiv. Mingil teisel minutil arvas ka aparaat, et vett on ikka vähevõitu ja lisas nii, et aknasse tekkis 1,5 cm. Pärast trumli paari pööret imati see vesi ka kuiva riidesse. Viie minuti pärast lisas masin uuesti akna 1,5 cm kõrgusele, seegi imati riidesse. Selle vahega, et nüüd oli pesupall ühtlaselt niiske ja tekkis juba kukkumise efekt. Rohkem vett masin ei raatsinud lisada. Aga ikkagi tundub nagu vähevõitu. Eestlaetavate kogemusi on mul ainult selle Vjatkaga, ülejäänud on kõik pealtlaetavad olnud, kus ei näe midagi, mis seal sees toimub. Vjatkal on küll veerand akent pesuvedelikku pesemise ajal sees.
Loputuste ajal tuleb Upol ka peaaegu veerand akent, aga pesutsükkel tundub küll selline kuivalt hõõrumise moodi.
Kas nivooregulaatorid surevadki niimoodi ära? Või on selline tasapind normaalne? Või saab nivooregulaatorit mingil määral ka reguleerida?
Lisan nivooregulaatori pildi:
Seal on kuus reguleerimis?kruvi, mida ei julge ilma targemate inimeste nõuanneteta liigutada. Imelihtsalt on võimalus halvemaks teha.
Tarkus ei tule alati aastatega, mõnikord tulevad aastad üksi ka.
(22-05-2017, 23:03 PM)Wiki432 Kirjutas: Nõukogude Vjatka Automaat sai täna maha kantud. Asemele sain tarvitatud Upo520, mis oli vahepeal kolm aastat kütmata ruumis seisnud. Kõik justkui toimiks, aga vett on minu silmale justkui vähe pesutsüklil paagis. Esimese proovimise tegin palja veega, pesu ei pannud. Aknasse tekkis 1,5-2 cm vett. Kui aga pesuga proovisin, imas see kogu vee endasse ja läbi akna on näha, et pesupalli keskel on riie täiesti kuiv. Mingil teisel minutil arvas ka aparaat, et vett on ikka vähevõitu ja lisas nii, et aknasse tekkis 1,5 cm. Pärast trumli paari pööret imati see vesi ka kuiva riidesse. Viie minuti pärast lisas masin uuesti akna 1,5 cm kõrgusele, seegi imati riidesse. Selle vahega, et nüüd oli pesupall ühtlaselt niiske ja tekkis juba kukkumise efekt. Rohkem vett masin ei raatsinud lisada. Aga ikkagi tundub nagu vähevõitu. Eestlaetavate kogemusi on mul ainult selle Vjatkaga, ülejäänud on kõik pealtlaetavad olnud, kus ei näe midagi, mis seal sees toimub. Vjatkal on küll veerand akent pesuvedelikku pesemise ajal sees.
Loputuste ajal tuleb Upol ka peaaegu veerand akent, aga pesutsükkel tundub küll selline kuivalt hõõrumise moodi.
Kas nivooregulaatorid surevadki niimoodi ära? Või on selline tasapind normaalne? Või saab nivooregulaatorit mingil määral ka reguleerida?
Lisan nivooregulaatori pildi:
Seal on kuus reguleerimis?kruvi, mida ei julge ilma targemate inimeste nõuanneteta liigutada. Imelihtsalt on võimalus halvemaks teha.
Ära sa seal midagi reguleerima küll hakka ! See on normaalne, et pesuks on antud kindel vee tasapind ja kui riie endasse vett imab siis nivoo anduri kontaktid avanevad ja masin võtab lisavett, et õige tase oleks.
Vjatka võtiski palju vett ja kui võrrelda tänapäeva masinatega siis umbes poole rohkem. Ega hulpiv/ujuv pesu ju ennast pesta ei saa selleks peabki pesu üksteise vastu hõõruma, et puhtaks saaks aga kui kasutad villa pesu siis on ka vee tasapind kõrgem kuna vill ei taha sellist hõõrdumist.
Loputamise jaoks ongi ette nähtud vähe kõrgem veetase, et pulbri jäegid paremini pesust välja saada.
Tänan, Qunts, rahustasid maha. Seda, et masin lisab vett ja loputusel ongi rohkem, ma teadsin ja see mind ei häirinud. Ärevaks tegi see, kui vähe vett harjumuspärase Vjatka illuminaatoriga tundus. Nii pesu, kui loputuse ajal. Vjatka loputas ligi poole aknaga ja vist? kuus korda, Upo ainult kolm, mida saab paneeli lülitiga suurendada neljani. Uurisin veidi ka ise mööda internetiavarusi ja tuleb tõesti välja, et uuematel masinatel on oluliselt vähem vett, kui vanematel. Mõnel ei olevat pesu ajal üldse aknast vett näha, aknal on vaid mõned piisad. Mõned kaasaegsete masinate omanikud kurdavad, et pulbrijääke ei loputatagi korralikult välja.
Antud Upol ei ole 90 kraadi väljalülitamise võimalust (lülitit), Samas kasutajamanuaal on veel mitme Upo margi kohta, neil on see olemas. Vaatasin Vjatka skeemi, seal on asi lahendatud nii, et 90kraadi andur lihtsalt katkestatakse lülitiga. Kuna vaadates Upo kõhtu nii alt, kui pealtpoolt, tundus see siseehituselt nagu Vjatka ülejärgmine mudel, võiks eeldada, et siin saaks vist sama katkestusega hakkama? On ikka sarnased küll, isegi kontrolleri mootor, mis minu Vjatka hauda viis, on justkui peaaegu sama.
Vjatka surma põhjused: Kontrolleri mootori mähis katkes. Mähkisin uue, ühendasin uue jämedamast traadist ja seetõttu vähemate keerdude arvuga keritu läbi kondensaatori. Toimis, aga mingil momendil kiilus kontroller kinni ja mootor ei jaksanud enam edasi vedada. Kas sai lahti kangutamisega (mootor ei ole tegelikult lahti võetav, on kinni stantsitud) haiget, või jõudis kontroller on loomuliku kulumisega sinna etappi. Sain teise kontrolleri, mis töötas tund aega, siis katkes selle mootori mähis kah. Kuna sel "uuel" kontrolleril on ka mingi mehhaaniline viga (juhtnuppu paenutades paremale-vasakule on võimalik pesumootor pausi ajal käima sundida), ei üritanudki omakeritud kontrolleri mootorit sinna monteerida. Kuna too Vjatka oli 15 aastat (teiste andmete järgi 17) tööd teinud, raam roostes, paneelil sahtli all auk sisse roostetanud, trumli laagritel väike lõtk sees, aga lahti ei julge enam võtta, sest paak on emaileeritud ja kohati on nii roostes, et kokku ei ole äkki enam midagi panna, siis lõin asjale lihtsalt käega.
Tarkus ei tule alati aastatega, mõnikord tulevad aastad üksi ka.
(Seda postitust muudeti viimati: 24-05-2017, 08:54 AM ja muutjaks oli Basilio.)
Ära pabista, Wiki. Mida uuem masin, seda vähem vett tarvitab. Meie pere kunagine "leierkastiga" Philips võttis ka pesuvett poole aknani ja küttis siis nii, et lambid läksid laes hämaraks.
Kümmekond aastat uuem Samsung võttis vett kordades vähem. Praegune LG nätsutab riide vaid ettevaatlikult märjaks ja loputab paar korda vähese veega. Kui oled vanakooli masinaga harjunud, võid kergesti pesupulbri kogusega üle soolata. Arvesta, et kui pulbrit kühvliga peale virutad, siis peale raiskamise ei suuda uus masin ülearust pesuvahendi kogust ka välja pesta. Pulbrid aga on tänapäeval kanged, võid üleni kärna minna.
Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Käsitolmuimeja Electrolux ergorapido 18v lithium akuga mudel.
Akud läbi ja renovaar ütles et vahetamine on mitte toimiv lahendus.
Sees on 5 pulka a 3.6 V ja üks trükkplaat mis tegeleb akudega ehk laadimise ja kontrolliga ja ...
Renovaarist öeldi et see plaat on kurjajuur mis uusi akusid ei võta omaks vms.
Akupulgad seal sees on Samsungi 18650 pulgad 1450 mA tundi ja nagu siis öeldi Li-ion.
Kuidas on kellegil kogemus või arvamus et kas ikka õige jutt või tasuks proovida.
Uk ja USA foorumites on positiivseid kogemusi.
(24-05-2017, 08:53 AM)Basilio Kirjutas: ... Kümmekond aastat uuem Samsung võttis vett kordades vähem. Praegune LG nätsutab riide vaid ettevaatlikult märjaks ja loputab paar korda vähese veega. ...
See tänapäeva turundus krt, mis kokkuhoiule ja rohelisel mõtlemisele rõhub. Mina panen alati käima koos lisaloputusprogrammiga ja mõnikord lasen veel ühe kiirtsükli ilma pulbrita koos lisaloputusega otsa, siis saab igasugu keemia lõhnast riietel lahti. Ei suuda ma maikat selga ajada, kui ninna lööb mingi keemiahais (pulber, antistaatiline loputusvedelik või muu "hästilõhnav" jura).
Mulle ka ütlesid ... Ei kuulanud. Pärast esimest laadimist oli pilt selge - pakutav ei jõudnud akudeni. Õigust rääkisid Renovaari mehed, õigust ! Aga imur läks.... "puhkusele" .
Mulle ka ütlesid ... Ei kuulanud. Pärast esimest laadimist oli pilt selge - pakutav ei jõudnud akudeni. Õigust rääkisid Renovaari mehed, õigust ! Aga imur läks.... "puhkusele" .
Mulle küll ei öeldud aga tulem ikka sama. Voolu laetakse akudesse ainult u.30 sek. töö jagu.
Nõudepesumasin Electrolux esl4131 ei soovi enam loputusvedelikku, varem vajas ikka regulaarselt täitmist. Kuidas selle doseerimine muidu käib - on seal miskine pump taga või ise lekib vaikselt peale?
Idiootidega pole mõtet vaielda - nad veavad sind enda tasemele ja lajatavad siis kogemusega /Iid-Tõstamaa/
Anna väikesele inimesele veel väiksem võim kätte ja ta arvab kohe et on Jumal taevas (või mode foorumis...)
(25-05-2017, 16:50 PM)Walter Kirjutas: Nõudepesumasin Electrolux esl4131 ei soovi enam loputusvedelikku, varem vajas ikka regulaarselt täitmist. Kuidas selle doseerimine muidu käib - on seal miskine pump taga või ise lekib vaikselt peale?
Tagapool on magnet klapp (solenoid) ning teinekord võib olla avaus kinni kasvanud või mähis läbi läinud. (Peaks olema 220v klappimähis).
Esimene ukseplekk tuleb eemaldada (12 kruvi, 6 pleki jaoks ja 6 esipaneeli plastmassi jaoks) ja siis saab selle tabletti ja loputuse kasti ukse küljes erldada (6 kruvi) ning laua peal osandada.
Pesed kuuma veega puhtaks ja kontrollid kas mähis korras ja vool sinnani jõuab.
Kuidas kontrollida automaatsulatuse korrasolekut? Kas kapp mõõdab oma efektiivsust ja tunneb, et nüüd on aeg, või sulatab lihtsalt mingi aja (nädal, kuu jne) järel?
Vaja oleks kiirkorras kontrollida. Mõtsin, et panen lahtise veekausi sisse ja see ronib kähku radika peale, aga kui aja järgi, siis ei toimi see väärt idee ju
(25-05-2017, 20:46 PM)Marko Kirjutas: Kuidas kontrollida automaatsulatuse korrasolekut? Kas kapp mõõdab oma efektiivsust ja tunneb, et nüüd on aeg, või sulatab lihtsalt mingi aja (nädal, kuu jne) järel?
Vaja oleks kiirkorras kontrollida. Mõtsin, et panen lahtise veekausi sisse ja see ronib kähku radika peale, aga kui aja järgi, siis ei toimi see väärt idee ju
Marko sa oleks võinud mulle ju helistada ka
Aga tavalislt sulatab NoFrost külmkapp ennast korra 24 tunni jooksul. Aga on ka kappe mis sulatavad näiteks 48 või 72 tunni tagant kui tegemist on NoFrost kappiga.
Kui tegemist tavalise külmikuga siis sulatus toimub jahekambris igakord kui mootor seisab ja külmutamine siis kui mootor käib ehk reguleerimine käib jahekambri osas mitte sügavkülmas kui tegemist ühe kompressori/mootoriga kappiga.
Kõigelihtsam on NoFrost külmikut katsetada sellise temp anduriga millel juhe taga ja ise asub väljsapool ja selle temp anduri otsa lükkad sügavkülma osas olevasse külma elemendi juurde mis tavaliselt asub peidetud palstmass katte taga. Seal asub ka küttekeha mis peab vähemalt ükskord 72 tunni joosul temperatuuri viima + kraadini (mina olen näinud temperatuuri +58 sügavkülmas).
Miks just need juhtmega termostaadid, kuna need suudavad meelde jätta kõige kõrgemat ja kõige madalamat temperatuuri.
Tavaline asi on NoFrost kappide puhul, et see sulatus ei suuda sulatada piisavalt seda tekkivat jäed ja siis kiilub kinni seal olev ventikas mis peaks puhuma külma laiali ja siis ei saa andurid enam aru mis toimub (tavaliselt juhtub see nii umbes 3-5 aasta jooksul peale uue kappi käima lülitamist).
Nende NoFrost kapide sulatamiseks kulub vähemalt minul 3 päeva, et kõik kuivaks saaks kuna sinna tekkib igikelts ja on plastikute taga peidus. Samas kasutan mina tööjuures soojapuhurit mille suunan sügavkülma nii umbes vähemalt kaheks päevaks.
Keeruline jutt sai aga kui on küsimusi siis Marko helista 55 588 588