Ahju sisemise ukse keevitamine ja ekspluatatsiooni puutuv
#81

(09-09-2017, 12:21 PM)v6sa Kirjutas:  ... Aga see efekt ei tule mitte süte suurest energiast (mis pole füüsikaliselt võimalik) vaid labasest ahju inertsist - soojuse levik võtab aega. Mida suurem köetav mass, seda kauem.
Kuldne jutt.
Vasta
#82

(09-09-2017, 12:21 PM)v6sa Kirjutas:  ... Isand Honkomehe ahi on vähemalt viietonnise massiga, tõenäoliselt suisa leivaahi. Ehk isegi restkoldega. ... Söed hääbuvad väiksemas järgmise 20 minutiga, suuremas hiljemalt tunni pärast. Siis on ka ahju välispind sobivalt kuum. Aga see efekt ei tule mitte süte suurest energiast (mis pole füüsikaliselt võimalik) vaid labasest ahju inertsist - soojuse levik võtab aega. Mida suurem köetav mass, seda kauem.
Ei ole ta mingi nii suur ega leivaahi ega ka mitte restkoldega, no on selline  viljastavates nõukogude tingimustes 1970-ndatel tehtud tüüpiline suurem ahi, s.ttade pottidega jne.
Aga kui asi oleks vaid inertsis, ja soojuse leviku ajas siis peaks ahi soojaks minema ka lahtise ukse ja siibriga, süte põlemisega  Big Grin . Tegelikult kui jääd natukenigi hilisemaks ahju kinnipanekuga, siis on lootusetu ahju ja tuba soojaks saada, tõmbetuul on kõik sooja ahjust minema viinud ja kuumi süsi enam pole.
Mind ja arvatavasti ka 99,99% inimesi ei huvita asja põhjus, vaid efektiivne tegutsemismeetod ja see on praktikas välja selgitatud.
Vasta
#83

Oh-oh-hoo...

Terve lehekülg huvitavat juttu, aga ust põle keegi mulle pakkunud Sad

Lisaks "kuldsele jutule" inertsi osas ongi veel üks (juba mainitud) aspekt.

(09-09-2017, 18:42 PM)honkomees Kirjutas:  ...Tegelikult kui jääd natukenigi hilisemaks ahju kinnipanekuga, siis on lootusetu ahju ja tuba soojaks saada, tõmbetuul on kõik sooja ahjust minema viinud...
Vastus ongi ju siin!
Vasta
#84

(09-09-2017, 19:45 PM)oltsberg Kirjutas:  
(09-09-2017, 18:42 PM)honkomees Kirjutas:  ...Tegelikult kui jääd natukenigi hilisemaks ahju kinnipanekuga, siis on lootusetu ahju ja tuba soojaks saada, tõmbetuul on kõik sooja ahjust minema viinud...
Vastus ongi ju siin!

No näed ja kuidas saaks siis puude põletamine sooja anda, kui sel ajal viib tõmbetuul kogu tekkiva sooja kohe korstnasse, vaid ahju jäänud söed soojendavadki ahju kuumaks ja toa soojaks, kuna kinnipandud siibri ja ahjuukse tõttu ei saa süte sooja tõmme ära viia.
Vasta
#85

Minul on juhe koos, mõistus otsas Sad 

Las ksf! motamees seletab meile puust ja punaseks, kuidas restkoldega ahi, kus sütt peaaegu ei teki (juba kolmas kord rõhutan!) üleüldse soojaks saab minna???

Tegelikult on siin juba märgusõnad korduvalt üles loetud (soojuse liikumise inerts, liigõhk).

Või on ikkagi mõistlikum grillsöega kütma hakata?
Vasta
#86

(09-09-2017, 21:55 PM)honkomees Kirjutas:  
(09-09-2017, 19:45 PM)oltsberg Kirjutas:  
(09-09-2017, 18:42 PM)honkomees Kirjutas:  ...Tegelikult kui jääd natukenigi hilisemaks ahju kinnipanekuga, siis on lootusetu ahju ja tuba soojaks saada, tõmbetuul on kõik sooja ahjust minema viinud...
Vastus ongi ju siin!

No näed ja kuidas saaks siis puude põletamine sooja anda, kui sel ajal viib tõmbetuul kogu tekkiva sooja kohe korstnasse, vaid ahju jäänud söed soojendavadki ahju kuumaks ja toa soojaks, kuna kinnipandud siibri ja ahjuukse tõttu ei saa süte sooja tõmme ära viia.

Aga vii ükskord söed ahjust pliidi alla. Kas siis oli kütmine asjatu? Et pliit läheb soojaks ja ahi on sama külm nagu enne kütmist. Tee see katse ära, siis usun su juttu.

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Vasta
#87

(09-09-2017, 22:24 PM)oltsberg Kirjutas:  Minul on juhe koos, mõistus otsas Sad 

Las ksf! motamees seletab meile puust ja punaseks, kuidas restkoldega ahi, kus sütt peaaegu ei teki (juba kolmas kord rõhutan!) üleüldse soojaks saab minna??? ...

Sama siin, ma ei saa ka aru kudaviisi selline ahi soojaks saab. See on ju nagu pliit, et vaid kütmise ajal annab pliidiraud sooja, tunni pärast on kõik jahtunud, pliiditruup vaevalt leige ehk mingi soojuseraasuke on sinna servapidi külge jäänud. 

Sama puudekogusega ahju all saad aga terve maja vähemalt ööpäevaks soojaks. Kui põlemisega saaks ahju soojaks, siis peaks ka pliiditruup ja leso kuumaks minema, aga seda ei juhtu, kui ei küta mitut tundi jutti. Tegelikult sellise toiduvalmistamise tuletegemisega (ca 1-1,5 tundi) läheb leso nii leigeks, et enam ei naksu tagusment (lesopottide külge) kinni, nagu Kiir Tootsile ütles ehk saab istuda ja ei hakka külm. Selleks, et truup+leso kuumaks saada näituseks selja ravimiseks tuleb kas suurem vaaritamine ette võtta või niisama pliiti pikemalt juurde kütta peale söögitegemist, st puid kulub ikka tuntavalt rohkem kui ahjule.
Vasta
#88

Tsitaat:Kui põlemisega saaks ahju soojaks, siis peaks ka pliiditruup ja leso kuumaks minema, aga seda ei juhtu, kui ei küta mitut tundi jutti. Tegelikult sellise toiduvalmistamise tuletegemisega (ca 1-1,5 tundi) läheb leso nii leigeks, et enam ei naksu tagusment (lesopottide külge) kinni, nagu Kiir Tootsile ütles ehk saab istuda ja ei hakka külm. Selleks, et truup+leso kuumaks saada näituseks selja ravimiseks tuleb kas suurem vaaritamine ette võtta või niisama pliiti pikemalt juurde kütta peale söögitegemist, st puid kulub ikka tuntavalt rohkem kui ahjule.

Põhjus on pliidi ja ahju ehituse eripäras. Lesoga täpselt sama asi ja leso, muide, ei olegi ette nähtud särtskuumaks kütmiseks:

Tsitaat:Pliidi ja soemüüri kütmine

Pliidi omapära on, et suitsugaaside tee koldest soemüürini ja läbi selle lõõristiku korstnasse on võrdlemisi pikk, samas aga kolde temperatuur madalam kui ahjul.

Soome graniitahju kütaks eestlane oma hullu harjumusega vist kohe ribadeks. Need pole mõeldudki pinnalt välja andma rohkem, kui et käega kompida kannatab ehk siis umbes 40-45*C max. See-eest oma suure massi ja sellest tuleneva inertsi tõttu seisavad kaua soojad.
Vasta
#89

(09-09-2017, 22:24 PM)oltsberg Kirjutas:  Minul on juhe koos, mõistus otsas Sad 

Las ksf! motamees seletab meile puust ja punaseks, kuidas restkoldega ahi, kus sütt peaaegu ei teki (juba kolmas kord rõhutan!) üleüldse soojaks saab minna???

Kuidas restkoldega ahjus süsa ei teki?
 Vähemalt oma kogemus on küll sedapidi pigem, et seal ikka on seda päris hulga. Ma ei ole küll hakanud kaaluma, kummas on rohkem, kas umbkoldes või rest koldes, aga mõlemas on ometi üsna omajagu. Või kui suur on üldse väike kogus sütt peale ahju kütmist?


Pliiti ja ahju ei saa võrrelda. Ühel antakse palju energiat läbi plaadi otse ruumi ja igasugu kivististe soojaks saamine kolde järel vajabki rohkem energiat e. pikemat aega tuld koldes ja seega rohkem kütust.
Oman kööki, kus on ainult pliit. Soemüür jääb tubade vahele. Köök on täpselt nii kaua üsna palav kuni tuli all(27-32C*). Kui tuli kustub, jahtub ka ruum.


Puidu ja söe kohapealt on ilmselge, et mõlemad annavad sooja. Soojuse levik läbi savitelise oli vist 5,...cm(?) tunnis. seega, kui mõistlik küte ja ahi saab 1,5h jooksul köetud, siis 12cm seinaga ahi võiks hakata sellel ajal soenema küll kui söed järel, uks kinni ja siiber koomal. Ehk siis umbes 2h
Süte sooja andmine on vähe teine kui puidu. Ühel on pikk leek mis limpsib koldelae ja esime lõõrialguse soojaks ja tulest läbi pääsenud õhk aitab järelpõlemisele kaasa ja kuumeneb seega oluliselt, teine peab kuumutama õhu ja sellega saama lõõri soojaks. Kui söekiht piisavalt paks, siis saab ka õhu piisavalt soojaks. Kui söekiht on õhuke ja õhku soojendada ei jõua kõrgemale kui lõõri temp., siis hakkab ahi jahtuma.

Kui on raha, siis ostan bensiini ja sõidan tsikliga. Kui ei ole, siis sõidan ilma.
Vasta
#90

(09-09-2017, 22:24 PM)oltsberg Kirjutas:  Minul on juhe koos, mõistus otsas Sad 

Las ksf! motamees seletab meile puust ja punaseks, kuidas restkoldega ahi, kus sütt peaaegu ei teki (juba kolmas kord rõhutan!) üleüldse soojaks saab minna???

Tegelikult on siin juba märgusõnad korduvalt üles loetud (soojuse liikumise inerts, liigõhk).

Või on ikkagi mõistlikum grillsöega kütma hakata?

Ei ole mõtet "vasikaga võidu joosta". Kui ta kogemata ise omale vastu räägib, siis järgmises postituses hämab selle kohe maha.
Vasta
#91

Meister on oma sõna öelnud...

Mõtlesin, et rohkem ei torgi, aga siiski mõned kommentaarid.

(09-09-2017, 23:50 PM)Janka Kirjutas:  
Tsitaat:Pliidi ja soemüüri kütmine

Pliidi omapära on, et suitsugaaside tee koldest soemüürini ja läbi selle lõõristiku korstnasse on võrdlemisi pikk, samas aga kolde temperatuur madalam kui ahjul.
Kas see on mingi papa Veski tarkus? Ei pea see temperatuur ahjust madalam olema. Näinud pilti, kui 1961 tehtud pliidi alla 1000 kraadi mõõdeti. Ja pliidiraud hakkab punastama... mis kraadi juures?

(09-09-2017, 23:50 PM)Janka Kirjutas:  Soome graniitahju kütaks eestlane oma hullu harjumusega vist kohe ribadeks. Need pole mõeldudki pinnalt välja andma rohkem, kui et käega kompida kannatab ehk siis umbes 40-45*C max. See-eest oma suure massi ja sellest tuleneva inertsi tõttu seisavad kaua soojad.

Vanad autojuhiõpikud märgivad inimkäe taluvuspiiriks 70 kraadi (see on muidugi individuaalne). Et uuel või (kap)remonditud autol veosilla karterit katsuda. Kui käsi ei kannata, asi halb.

Ja sellise temperatuuriga ahi piiripealne juhtum. Väidetavalt alla 45 kraadine ahjupind enam tuba ei soojenda. Selline ahi sobib hästisoojustatud majja, "kuuris" eelistatavam selline kiirelt-soojaks-kiirelt-külmaks-ahi.

(10-09-2017, 03:34 AM)karvik Kirjutas:  ...Kuidas restkoldega ahjus süsa ei teki?...
Aga miks peaks? Ksf! Janka ütles väga ilusti, et süsi on põlemata jääk, saamata energia.

Keegi ei kommenteerinud, leidsin ise vastuse: puusöe tootmise tehnoloogia seisneb puidu kuumutamises (peaaegu) ilma õhuta. Seega ahjus tekkiv rohke süsi on vaegpõlemise märk.

Vast ksf! motamees ei pahanda, kui tema pilti kasutan. Nagunii see kõigile siinsetele mõne hiireklõpsuga kättesaadav

PILT

Veelgi paremal koldel on ka külgedel ribid:
   
Kui puud saavad igast poosist piisavalt õhku, siis miks seda müstifitseeritud sütt peaks meeletutes kogustes tekkima? Vast saavad kõik ribide/kalpindade/suure tuharesti mõttest aru...

Tunnistan, et olen lolli mänginud, oma seisukohti mitte jõuga peale surunud, vaid pigem kaasa mõtlema ärgitanud. Aga mõistlik on puid koldes võimalikult kõrgel temperatuuril põletada, mitte söe imetabasesse mõjusse uskuda.

Ksf! aavu katse võiks kah keegi ära teha. Mina ei hakka, sest tean tulemust juba ette. Omalt poolt veel üks katsesoovitus, kahjuks tuleb sellega oodata jaanipäevani.

Millal saab jaanitulele lähemale minna? Kas siis, kui tuli täiega lõõmab, või hommikul?

Tänan tähelepanu eest!
Vasta
#92

(10-09-2017, 15:49 PM)oltsberg Kirjutas:  Kas see on mingi papa Veski tarkus? 
Jah, Veski tarkused on igand.  Veski "piibli" järgi võib hädapärast mõnda igivana ahju remontida. Uute ahjude juures selle tarkusega toimetamist võiks võrrelda Zapika remondijuhendit järgides MBeed remontida. Midagi nagu oleks ühist, aga ei leia seda kohe üles.
Vasta
#93

(10-09-2017, 18:53 PM)motamees Kirjutas:  
(10-09-2017, 15:49 PM)oltsberg Kirjutas:  Kas see on mingi papa Veski tarkus? 
Jah, Veski tarkused on igand.  Veski "piibli" järgi võib hädapärast mõnda igivana ahju remontida. Uute ahjude juures selle tarkusega toimetamist võiks võrrelda Zapika remondijuhendit järgides MBeed remontida. Midagi nagu oleks ühist, aga ei leia seda kohe üles.

Kas spetsialistid oskavad pakkuda, kumba kategooriasse satuvad minu ca 1975 laotud ahjud-pliidid? Ise arvan, et palju sütt tekib tõesti vaegpõlemisest, kuna keset tuba olevst ahjust viib köögi seina ääres oleva korstnani mingi 4 m toru või truup. Kütan küll täiesti avatud uksega ja kusagil 40 min on triiki koldetäis ära söestunud, nii et alla kolmandiku kolde mahust on sütt. Tegu  on vist terminoloogiliselt umbkoldega, st et tuharesti ei ole olemas. Pigi korstnapühkija pole tuvastanud, see mure on saunaahju truubi-korstna juures. Olla saunas liig pikk tee korstnani võrreldes korstna kõrgusega.

P.S. Kas tõesti on olemas ka nn uued ahjud, st kas praegu julgeb keegi tellida veel ahju ladumist? Mina olen igatahes vaadates igasugu tänapäeva soss-seppade toimetamisi mõelnud pliidi asemele mingi nö pioneer-pliidi analoogi paigutada kui tekib vajadus ja ahju kõrvale soojuspumba. Isegi uue korstna ladumiseks pottsepa leidmine ja tööle saamine oli müstika ... Kui lõpuks kolmas mees selle korstna ladumise ette võttis, siis kaubeldud ahjude ülevaatamise-parandamise jättis ta ikkagi tegemata.
Vasta
#94

(10-09-2017, 21:53 PM)honkomees Kirjutas:  Kas spetsialistid oskavad pakkuda, kumba kategooriasse satuvad minu ca 1975 laotud ahjud-pliidid?....

Taolisi küsimusi on mulle palju. Põhiline neist "Kui palju maksab ahi?"
Ma ei oska muud selle peale vastata, et "Kui palju maksab punane auto?"
Oletatav vastus sulle oleks, et võid Veski "piiblit" kasutada, vist, võibolla. Olen näinud kuuekümnendatel ehitatud soojamüüri, mis on tänapäevase moodsa ehitusega.
Vasta
#95

Meistrid, pühaisad ja teadjamehed võiks ju mingi tarkuse tera välja öelda, mitte teha mingit mõistukõnet ja siis imestada, et noored neid ei austa! Või kardetakse, et kui räägivad liiga palju, siis noored võtavad leiva käest?


Mina tean, et ahju ei tasu lasta küdeda sepaääsina, kuna kolle põleb kiirelt ja ahju remont/ehitus on kallis. Tuleb tagada piisav õhujuurdevool, et kõik põleks puhtalt, aga piisavalt pehmelt, et kolle kestaks. Selle käigus paraku jääb mingi kogus sütt järele selleks momendiks, kui leek kustub. Siis käib õhk kinni ja lasen asjal rahulikult taanduda. Seejärel siiber kinni.
Targad saavad sellele meetodile oma hinnangu anda. Võibolla, et ma ei tea asjast midagi ja rikun oma ahju, korstna ja kõik muu ära.
Vingu andur on olemas ja selle järgi on õhk puhas. Peaks tal ainult vist tundlikust tõstma kuidagi, kui naine vingub, siis tööle ei hakka. Big Grin



Ja kui Janka ütles, et süsa on kasutamata energia, siis oleks tore teada, kuhu see energia kaob kui järgmine kord ahju kütte paned. Nagu siin väidetakse, siis sooja nad enam ei anna. Et millena see energia siis väljendub?

Ja ma ei ole märganud, et kõik, kellel siin söed ahju jäävad, oleks öelnud, et neil on ahi peale põletamist silmini sütt täis. Minu ahjus jääb umbes viiendik mahust. Kui see on palju ja kasutu, siis pean ümber õppima. Kuigi mulle tundub pigem, et neid süsa ei ole mõtet seal ära aurutada, sest neist läheb läbi liigapalju kasutut õhku mis on juba madalama temperatuuriga kui ahju küttmiseks on vaja.
See, et söed ahju soojaks kütavad peale tule kustumist on teema millega ma kaasa ei lähe. Põhjendus on siis endiselt seesama, et liiga õhuke söekiht ei küta peale voolavat õhku piisavalt ja kui õhku vähem, siis söed kustuva.

Ma tean, et selline suhtumine, nagu selles jutus kõlab, on nõme ja mõttetu. Tahan sellega seda öelda, et räägime asjast. Tolmu keerutamine ja omaküla naljade tegemine ei vii edasi.
On siin ja ka paljudes teistes teemades sellist suhtumis. Küsimusele vastatakse ebamäärase lausega ja küsija on loll.
See viimane ei ole kellegi suunas visatud kivi vaid üldine.
Nagu üks kaasfoorumlane tihti ütleb: "Argumenteerige!"
Ütleb ta seda küll reeglina vähe pikemalt, aga las ta olla. Smile

Minu punane auto maksis 200€. Cool

Kui on raha, siis ostan bensiini ja sõidan tsikliga. Kui ei ole, siis sõidan ilma.
Vasta
#96

Ahjud on erinevad. Erinevad on ka ahjude uksed ja siibrid. Suuresti mängib rolli, kui palju on aeg ja tuli ahju kallal oma tööd teinud. Kuidas teda köetud on.
See ahi, mis mul siin kasutada, on pöördsiibriga. Serviti kivist laotud umbkoldega. Tundub üpris tihe olevat veel, sest kui ukse ja siibri kinni lükkan, on ca' kümne-viieteistkümne minuti pärast ka söed kustunud.  Järgmise kütmiskorra eel vahib selliselt toimides koldest vastu kõva ämbritäis musta põlemata sütt.
Eks katsetuste teel tuleb leida see kuldne kesktee, millal keegi oma ahju kinni paneb.
Isiklikult mina lasen kinnise ukse ja lahtise siibriga ahjul umbes 45 minutit kindlasti peale leekide kadumist veel vinduda enne kui siibri sulgen. Uksega toimetan kuulmise järgi. Kui vuhin pole enam õige tooniga, läheb poikvel olnud uks kinni. Põlemata sütt jääb niimoodi ahju ainult peotäis. Tuhka koristan kütteperioodil parimal juhul korra kuu jooksul ja siis saan kah ainult pool ämbritäit. 
Ahi mahutab 0,02 ruumimeetrit halge. Vahepeal juurde ladumiseks vajadus puudub ja see ongi ühe kütmise kogus. Kütan 30 cm pikkuse materjaliga, mis lõhutud maksimaalselt 7x7 cm suurusteks halgudeks. Keskmine suurus jääb 5x5 cm sisse. Kui siia elama kolisin, avastasin eelmisest omanikust jäänud 60 cm pikkused puud. Nii pika materjali ahju ajamine tundus mõttetu raiskamisena, sest pidin vahepeal ahju segama ja see toiming ei meeldi mulle üldse. 
 Toa temperatuuri hoian talvisel ajal keskeltläbi 21*C piires. Järgmise kütmise teen kui temp. on langenud 18-19*C juurde. Viimase sooja talvega kütsin tavaliselt ülepäeva. Vaid mõned üksikud korrad olen pidanud kaks korda päevas tule alla tegema. Maja peab hästi sooja, korter on tuulte ja päikese suhtes soodsa asendiga. Talvel soe, suvel jahe.
Vasta
#97

(11-09-2017, 00:04 AM)karvik Kirjutas:  ...Mina tean, et ahju ei tasu lasta küdeda sepaääsina, kuna kolle põleb kiirelt ja ahju remont/ehitus on kallis. Tuleb tagada piisav õhujuurdevool, et kõik põleks puhtalt, aga piisavalt pehmelt, et kolle kestaks. Selle käigus paraku jääb mingi kogus sütt järele selleks momendiks, kui leek kustub. Siis käib õhk kinni ja lasen asjal rahulikult taanduda. Seejärel siiber kinni...

Minu punane auto maksis 200€. Cool
Jälle kuldne postitus. 
Natuke sütt jääb ikka, aga see ei ole oluline osa, millest tasuks rääkida, nagu põhilisest kütjast.

Kena autu sul.  Smile
Vasta
#98

(10-09-2017, 15:49 PM)oltsberg Kirjutas:  ... Kui puud saavad igast poosist piisavalt õhku, siis miks seda müstifitseeritud sütt peaks meeletutes kogustes tekkima? Vast saavad kõik ribide/kalpindade/suure tuharesti mõttest aru...

Tunnistan, et olen lolli mänginud, oma seisukohti mitte jõuga peale surunud, vaid pigem kaasa mõtlema ärgitanud. Aga mõistlik on puid koldes võimalikult kõrgel temperatuuril põletada, mitte söe imetabasesse mõjusse uskuda. ...
Mõtlen ja mõtlen ja ei saagi aru, milles asi ja kuidas vastuolust üle saada.
Ühest küljest ütleb minu väike arukene, et põlemiseks on vaja õhku ja seda tuleb anda (igasugu vinduv praokil iksega kütmine on puude raiskamise, puud põlevad halu servas leegiga ja tuhaks ning sütt ei teki ) ning seepärast kütan lahtise välimise ahjuuksega et hästi kiiresti, 30-40 min oleks ahjutäis süteks põlenud ja uks/siiber kinni.
Teisest küljest, mida kuumema leegiga kütta, seda kiiremini laguneb ahi ... seega sütega saad aeglaselt soojaks ilma ahju lõhkumata. Mul vist trehvanud selline imelik ahi, mis lahtise uksega toodab sütt ja kestab praegu 40+ aastat juba, võib-olla veel mõned aastakesed.

Veel üks küsimus on puude paigutamisest koldesse: kui panna puud ahjusuule, siis põlevad nad kiiremini, vist saavad rohkem hapnikurikast õhku kätte. Aga sellega tekib kohe 2 probleemi, esiteks sisemine ahjuuks, see aukudega läheb punaseks ja võib otsa anda ning teiseks, ukse juures toetab koldelage vms metallist tugi, mingi plaat või nurkraud, ei mina tea. Kui nüüd sellele punastavat kuuma anda, siis vajub see läbi. Mis on õige puude ahjupaneku moodus? Mina olen pannud ikka 20-30 cm uksest kaugemale, ahju sügavusse, naine krt tükib laduma otse ahjusuule.
Vasta
#99

Põlemise seisukohast on see kuramuse naine õigel teel. Ahju kestvuse seisukohast oled sina õige mees.
Vasta

Mina olen vaadanud umbkolde puhul, et kõikse paremini on panna puud vahedega risti-rästi nagu puuriida otsa laotakse, nii põleb hästi, saab hapnikku kätte ja ei pea roobiga suskima, kui hästi läheb siis susid ennem kinni panekut söehunniku läbi ja korras.
 Minu vanad ahjud kuramused mõlemad kipuvad vingu sisse ajama nagu ust avad ja nii olen katsetanud kuidas saab ahju soojaks ja kinni kõige väiksema uste avamise kordadega... Kuigi spetsialist ütles, et korstna tõmbes viga kohe kindlasti ei ole, kui küünal korstna puhastus luugi juurde panna, tõmbab leegi pealt kustu
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne