Ahju sisemise ukse keevitamine ja ekspluatatsiooni puutuv
Nii kuum, nii kuum Big Grin 

Aga tõesti, härrased, ärme isiklikuks lähme ja isiklikult võtame.

Motamees jõudis ette, ei saa väita, et ahjude vallas poleks aastakümnetega mingit arengut toimunud. Veski "piibliski" ju kasutegurist räägitud, tänapäeval on...? Vist lausa säädusega ette antud...? Muide, Veski "piibli" 1992 a trükk oli mu esimene raamat, mille kroonide eest ostsin.


(14-09-2017, 21:32 PM)PlyVal64 Kirjutas: Areng toimus mootorites läbi elektroonilise pritse ja ülelaadimise pluss natuke ka materjaliteaduses, tavaahjul pole neid aga ühtegi!
Ideaalse ahju saaks kah niimoodi, kui juhtplokk, õhulugeja, lambda- ja temperatuuriandur(id) külge panna. Detonatsiooni- ja ebatasase tee omi poleks vast vaja Big Grin  Lisaks täiturmehhanismid, mis opereeriksid siibri ja ustega. Aga kas on mõtet.

Aga mingem nüüd praktilise osa juurde. Naine kurtis, et tuba külm, tehku ma tuld. Illustratsioonid puukogusest.
   
Enamuses kask, mõni mänd ka, lihtsalt süütamisel lähevad männid meelsamini põlema. Mina nimetan neid 40 cm puudeks, praktikas on nad 40...45cm. Kaal näitab nii:
   
Korvi massi ei tea, kaal alla 5kg ei võta, aga see ei puhu pilli kah. NB! Kaal pole taadeldud Big Grin  Ja kõike ei pannud ahju kah, 5kg jäi üle.

Kell 20:12 tõmbasin tikku. Kell 21:26 avanes selline pilt:
   
Fotokas petab, tegelikult oli tol ajal sinine leek. Vahetult enne siibri sulgemist kell 21:41:
   
Kes kaasa mõtleb, leiab siit illustratsiooni motamehe jutule ahjude arengust... Suur versus väike söehunnik.

Lõpuks sain üle "vaesusest" ja ostsin sellise vidina:
   
Nagu näha, veel installimata. Võib puurida korstnasse augu ja sinna toppida. Aga märksa nutikam ja lihtsam on ta (korstnale lähima) puhastusluugi sisse panna. Siis ei jää pühkimisele ette. Kui erinevate kütekollete luugid juhtuvad olema identsed, siis saab ümber tõsta, vaadata, võrrelda, mõtiskleda Smile

EDIT: parandasin kellaja ära, tikutõmme oli ikka 20:12, mitte 20:21
Vasta
(14-09-2017, 23:22 PM)oltsberg Kirjutas:  
Ideaalse ahju saaks kah niimoodi, kui juhtplokk, õhulugeja, lambda- ja temperatuuriandur(id) külge panna. Detonatsiooni- ja ebatasase tee omi poleks vast vaja Big Grin  Lisaks täiturmehhanismid, mis opereeriksid siibri ja ustega. Aga kas on mõtet.
Pole vaja õelda "saaks", sellised ahjud juba olemas. Meie jaoks liiga kallid, sellepärast pole näha. Ma olen ühte ahju ja pliitat vaatamas käinud. Ilmselt sain näha selle pärast, et kasutati Poola odavtehnikat.
______________________________________________________________
http://tulepesa.wordpress.com/

Vasta
[quote pid='431721' dateline='1505416934']
...
Kell 20:12 tõmbasin tikku. Kell 21:26 avanes selline pilt: ...
Fotokas petab, tegelikult oli tol ajal sinine leek. Vahetult enne siibri sulgemist kell 21:41: ...

[/quote]

No minu jaoks krdi kaua põleb see üks sületäis, minu juhul tähendaks see üle 20 kraadiste külmade puhul hommikul tund varem tõusmist. Praeguse vanakooli ahjuga tulen k 6 üles, käin peldikus ja umbes 6.15 panen tule külge, kuni söön, pesen, koerad jalutan on k 7 ja aeg ahi kinni panna ning tööle sõita. Kui õhtul k 18-18.30 paiku töölt tulen on ahi ja tuba SOE ning siis k. 19 paiku kordan kütmist, ikka ainult ühe sületäiega. 
Minu puud on "standardi" (kreissaele tehtud märk) kohaselt 42 cm pikad, no tegelikult küll 40- 50 cm (mõnikord jääb sihuke palgiots, millest ei saa ka pliidipuud enam otsast lõigata ja siis jätan pikema)
Vasta
Kütame! Muidu jahtuvad tuba ja teema Big Grin 


(15-09-2017, 09:49 AM)honkomees Kirjutas: No minu jaoks krdi kaua põleb see üks sületäis, minu juhul tähendaks see üle 20 kraadiste külmade puhul hommikul tund varem tõusmist. Praeguse vanakooli ahjuga tulen k 6 üles, käin peldikus ja umbes 6.15 panen tule külge, kuni söön, pesen, koerad jalutan on k 7 ja aeg ahi kinni panna ning tööle sõita. Kui õhtul k 18-18.30 paiku töölt tulen on ahi ja tuba SOE ning siis k. 19 paiku kordan kütmist, ikka ainult ühe sületäiega.
Kas siin ei või olla eespool mainitud süütamise teema? Altsüütamine vs pealtsüütamine. Mina olen veendunud pealtsüütaja, teen järele, mida targemad propageerivad Smile  Ja alt ei saagi, sest teema peakangelaste, madalate veneaegsete uste tõttu on mul tuharestid "kaks trepiastet" madalamal kui ukselävi.

Paningi eile tähele, et kulus üsna kaua, enne kui puud terve kolde laiuses tuld võtsid. Kolle natu liiga lai kah, üldse naljakas ahi Smile 

Kitsas ja kõrge kolle on parem, kui madal ja lai. Üks huvitav asi tuli meelde... Kuskil netiavarustes oli pilt või isegi video (ei suuda üles leida) kus juttu põlemisest ja kolletest. Point oli selline: süütame küünla, vaatame, millise kujuga on leek . Soome-tüüpi ahju kolle kopeeribki leegi kuju. Seevastu vanakooli ahjudes pannakse leek tegema seda, mida ta eriti teha ei taha Sad

P.S. Homme lendab Karlsson saunakatusele "tõde ja õigust" otsima Big Grin
Vasta
(15-09-2017, 23:05 PM)oltsberg Kirjutas: Kütame! Muidu jahtuvad tuba ja teema Big Grin 



Kas siin ei või olla eespool mainitud süütamise teema? Altsüütamine vs pealtsüütamine. Mina olen veendunud pealtsüütaja, teen järele, mida targemad propageerivad Smile  Ja alt ei saagi, sest teema peakangelaste, madalate veneaegsete uste tõttu on mul tuharestid "kaks trepiastet" madalamal kui ukselävi.
...
no seda kindlasti, mu lolli arunatukese jaoks on pealtsüütamise nagu vastutuult kusemine, saab aga hirmus ebameeldiv. See võiks olla teemaks vaid mingite kauapõlevate katelde puhul, kus just on vaja hoida tuld all hingitsemas. Kasvuhoone ahjus kah oleks mõtet sedaviisi.
Ja mu nn eestiaegse ahju Lellepi uksed on veel väiksemad, tegelikult kõrguselt küll veneaegsega samad aga kitsamad. Ja ikka on pandud ahju põhja tasemele ... uksest lükkad puud kaugemale ja siis saad ukseavast kõrgema riida ka laduda, too on see ümmargune plekkahi, millel nagu koldelage põlegi.
Vasta
(16-09-2017, 00:21 AM)honkomees Kirjutas: no seda kindlasti, mu lolli arunatukese jaoks on pealtsüütamise nagu vastutuult kusemine...

Täna on aga tuule suund 180kraadi pööranud ja sina keerasid eile teistpidi. Nüüd lased jonnakalt samas suunas edasi.
Pealt süütamise põlevad puud küll kauem, aga kasutegur on oluliselt suurem. Puu põlemisel oli vist 75% puugaasi osa ja 23% tahke osis. Kui nüüd teha tuli alla, siis osa puugaasist tekib juba pealpool puudes, mis veel ei põle. Samas leek pole veel ülemiste puudeni ulatunud ja puugaas on ka liiga jahe ning lahkubki see põlemata puugaas korstnast välja. Pealt süüdates põleb kogu tekkinud puugaas, kuna ta tekibki just leegi all.
Kui muidu ei saa harjuda pealtsüütamisega, siis tee tuli ülemise halu alla. Oled nagu saanud süüdata alt, aga tegelikult süütasid pealt.
Põlemata puugaas on ka väga ohtlik asi. Korjab ja korjab ennast sooja seina sisse, kui nüüd tuli ennast läbi murrab ja otsast selle gaasisaba süütab, käib üks potsakas. Olen ise paar korda tundnud, kuidas soe sein läheb natuke jämemaks gaasiplahvatuse tagajärjel. Mul oli õnne, soe sein jäi terveks. On ka õnnetumaid inimesi olnud. Isegi ahjudega.
Tänane tarkus on siis see, et õues kusemisel peab olema tuulelipp õla peal.
______________________________________________________________
http://tulepesa.wordpress.com/

Vasta
(16-09-2017, 00:43 AM)motamees Kirjutas: Tänane tarkus on siis see, et õues kusemisel peab olema tuulelipp õla peal.
No kõik mu esivanemate ja eluaegsed tarkused keerate pea peale, ei kiiret põletamist süte saamiseks (aeglasel põlemisel tuhastuvad), ei süte väärtust, isegi põlema pannakse teisest otsast (äkki saaks veel mitte ukse poolt vaid tagant tule külge panna?Toungue )
No krt, sellised tuulelipud ei ärata küll austust  Sad tea kas 50 aasta pärast need teadmised veel kehtivad või on nagu meditsiinis, jälle tagasi jõutud vanade soovituste juurde...
Vasta
(16-09-2017, 01:03 AM)honkomees Kirjutas: No kõik mu esivanemate ja eluaegsed tarkused keerate pea peale...
No krt, sellised tuulelipud ei ärata küll austust  Sad tea kas 50 aasta pärast need teadmised veel kehtivad või on nagu meditsiinis, jälle tagasi jõutud vanade soovituste juurde...

Need ka minu esivanemate tarkused...
Mäletan, kui isa sai esimese auto. Ostuloa eest sai Soomest tagasitulnud mosse. Küll oli äge värk. Veel ägedamaks tegi see, et oli välismaalt läbi käinud. Tegelikult oli seesama vene auto... Kes meis ikke enam mossega igapäeva sõite teeb. Isegi mina ei sõida enam Ladaga, vaid huvi pärast proovin uuemaid autosid. Ja ongi paremad...usun, sest olen neid nüüd proovinud. Sa ei usu, sest pole proovinud. Sõida siis zapikaga edasi, ega sind keelata saa.
______________________________________________________________
http://tulepesa.wordpress.com/

Vasta
Mnjah, seisukohad muutuvad ajas...

Amatöörautojuhi käsiraamat ajast, mil uusim automudel oli automaatkastiga(!) GAZ 21, õpetas, et sõitma hakatakse siis, kui jahutussüsteemis on 80...90 kraadi, seni lastakse kohapeal tiksuda. Praegu peetakse mõistlikuks mootor soojaks sõita...

Meil kõigil on oma arusaamad ja veendumused. Kui kohtame seisukohti, mis nendega ei kattu, tekib paratamatult (alateadlik) vasturektsioon. Loomulik. Aga alati tasub uuele infole avatud olla. Lõppkokkuvõttes on siinne arutelu ju väga hariv olnud.

Kunagi oli Delfis (???) kah artikkel pealtsüütamisest, enamus kommentaare olid stiilis: tõmmake na tri bukva, mina olen elu aeg alt süüdanud Smile

Uurisin huvi pärast, kuidas õpetab süütama maestro Veski. Jätame selle koduülesandeks Smile

Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida Big Grin 

Mina, väikevend Svante Svantesson, panin juba hommikul tähele, et mu õde Bettan on erakordselt sandis tujus Sad Pärisin põhjust, tema nähvas vastuseks: "Menstruatsioon!" Pidasin paremaks oma tuppa taanduda. Avasin akna ja peagi kuulsingi tuttavat surinat ja hüüet: "Hei hopsti, väikevend!" Kui Karlsson mu aknalaual maandus, teatasin talle, et õel on menstruatsioon. Karlsson ütles, et tal on neid katusel 1000 tükki, ja üleüldse on ta maailma parim menstruaator.

Tahtsin vaatama minna. Karlsson oli nõus, hüppasingi talle selga, järgides tema manitsust: "Ära sõrmi propelleri vahele jäta!" Peale lühikest lendu olimegi sauna katusel. Kuid ühtki menstruatsiooni seal ei olnud Sad  Oli korsten, saunaahjus tuli, nii et üks ahjukülg punastas. Või oligi see menstruatsioon? Üritasin pildile püüda, aga eriti ei õnnestunud.

Kõrvalepõikena mõtlesin, et miks punastab ainult üks ahjukülg? Punastavast küljest 3cm kaugusel on tellismüür (pilt ühes eelmises postituses). Mõjub kuidagi "soojahoidvalt"? Samas on müüri allosas 3 kahe telliserea kõrgust auku, tänu sellele on ahju ja müüri vahel intensiivne õhuvool. Ehk ei punasta teine külg sellepärast, et seal on veekuumuti?

Mina ei teagi, kuhu see Karlsson kadus, aga ühel hetkel olime katusel neljakesi: mina, fotokas ja kaks termomeetrit. Üks oli praeahju termomeeter mõõteulatusega 300. Päris lõpuni seier ei läinudki, aga siin on vist tegemist variatsiooniga teemal: psühhiaater peksis segast Big Grin 

Teine näitas nii:
   
Seier ei viskunud sellise näiduni sugugi kiirelt nagu noore mehe vemb Smile  Pikalt oli 350. kandis, lõpp tuli aeglaselt. Kas ja palju 400st edasi, ei tea Sad 

Mingit tulekuma korstnasse kiigates näha ei olnud. Ahju väljund asub korstnaotsast ca 2,9m allpool. Täpselt ei tea, ei taibanud enne tule tegemist mõõta.

Nii et vähemalt täna tuli korstnasse ei käinud. Mis ei tähenda, et see mingitel tingimustel juhtuda ei võiks.

Polegi ju kategooriliselt väitnud, et see võimatu on.

Lähen nüüd sauna, ilusat laubaõhtut kõigile!
Vasta
Karlsson tembutab jälle Big Grin  Pluti-pluti-pluti!

Valetan, tegelikult ei tembuta. Asi oli hoopis nii, et prožektorid süttisid, eesriie avanes, harrastusnäitleja astus hingevärinal lavale:
   
Ma nüüd ei tea... Võibolla väärib see omaette teemat? Või kas see üldse klapib käesoleva foorumi suunitlusega? Kas see kellelegi huvi pakub? Võibolla Jasonit üldse ei huvita

Pildi tagamõte ikka seal, kus 5 lehekülge tagasi sekkusin: äkki on kellelgi ust pakkuda? Tõsi, ühe pakkumise olen juba kaasfoorumlase käest saanud, aga ootan veel.

Ajades teemat taas kuumemaks Big Grin 

Eks selle kütmisega olegi üksjagu huvitavaid arusaamu.

Näiteks sattusin ükskord kortermaja keldrisse katlamajja. Sealseid katlaid köetakse halupuudega. Point selles, et toasoe oleks odav. Vastavalt korteri suurusele toovad kõik majaelanikud puuportsu ja kütavad graafiku alusel.

Läksingi vist katlaruumi ülesandega puid peale visata. Peale seda avasin tuharuumi ukse, mis enne oli täiesti kinni. Varsti tulid katlaruumi 2 või 3 inimest. Hakkasid üksteise võidu katla suunas jooksma ja karjuma:
"Kes see loll tuhaukse lahti jättis! Puud põlevad ruttu ära!" Tajudes jõudude vahekorda, pidasin paremaks vait olla. Ometi oli katla küljes õpetlik vidin: veetermomeeter. Kui vesi ükskord "kurjaks" ajada, siis ta ju matsuga maha ei jahtu. Kui lisada, et katlasse topiti vesimärgi ronte...

Muide, Tartu Rahvaülikoolis on lausa kütmise õppepäevi korraldatud, küllap tehakse veel.
Vasta
Kel huvi, võib mult osta kasutatud malmist tuhaluuke, 10€ tükk.
[Pilt: 068064_E1.jpg]
Vasta
Alt- või pealtpoolt süütamise puhul pole ju tegelikku vahet ja et puugaaside teke jms on ju füüsiliselt/füüsikaliselt tõestatud tõde, siis ei tohiks väga selle vastu miskit olla Big Grin See on jälle "teoorias" ja "natuke" parem süütamise viis, mis per ahjutäis suurt midagi saadava soojaenergia hulgas ei muuda (kindlasti mõõdetav aga väike), kuid aasta peale, kui ahju köetakse näiteks 200 korda, on summaarne saadav lisasoe või vähem ahju aetud puidu mass kilodes ikkagi märgatav. See pole kindlasti rikkaks tegev või vastupidi rahaliselt laostav "kasu" aga midagi ikkagi...

Viimasest aga tekibki igivana tasuvuse küsimus! Üldiselt me ei vaja rohkem sooja vaid tahaksime samasugus etoasooja saamiseks vähem kütta, vähem küttematerjali ahju ajada. Süütamise viis ei ole kulu, küll on uue küttekolde ehitamine räige kulu. Kui enam pääsu pole, tuleb ju seda teha aga lihtsalt niisama nalja pärast "moodsamat" ahju ehitama hakata... kui, siis vaid radikaalsel moel, kus olematu soojamahutavusega "plekk"ahju asemel teed a'la mitmetonnise massiga voolukiviahju vms. Siis tõesti pääsed aasta lõikes päris mitmekümnest kütmise korrast ja "hoiad kokku" 2 ruumi puid. Aga ruumimeeter kuivi lõhutud ahjupuid maksab jämedalt 50 euri ehk kuni 100 euri aastas. Kui uue ahju ehitamine oli paratamatus, siis küll aga niisama jagad kogu ahjuvahetuse maksumuse puude hinnaga ja saad "täiesti mõttetu investeeringu". Selline ahju mõõtu ja kaalu voolukivikas maksab ikka väga sõgedat hinda.... 
Ja egas siis savitellisest ladudes asi oluliselt odavam tule. Kutsud isand Motamehe kohale, sellise paari tonnise ahju ladumine võtab päris palju aega, pluss materjalid. Ainuüksi tööraha on vägagi märgatav. Päris uuemapoolse auto raha ei kulu aga palju tuhandeid ikkagi. Ja siis pole ju mõtet vananenud ahju ehitada, ikka 21.sajandi teadmiste ja oskuste põhine küttekolle, mis on küll parem... aga NATUKE!!! Efekt tuleb välja pika ekspluatatsiooni peale. Asjal on jumet korterilaadsetes elamistes, kus üldiselt ei ole piisavalt puude hoidmise ruumi ja/või on need keldrites, kus ikkagi on niiske... Kui puid ostetakse söörkelgeist võrguga, siis võiks küttekolle tõesti maksimaalselt efektiivne olla Wink  

Ja olemegi ringiga tagasi alguses: süütamise viis ei ole kulu; põhimõtteliselt ei ole kulu ka paremate puude soetamine ja nende maksimumilähedane kuivus; kulu ei ole puude eelsoojendamine toas jne. Selle viimasega on mul endal vägagi raskuseid... Siis on küttekulus ja puude koguhulgas oluline roll ahjude vajaduspõhisel õigeaegsel kütmisel ja muidugi madalamal toatemperatuuril. Palgatööl käija ahju kütmise viis on kõige valem, sest öösel ei vajata kuuma... aga muud varianti ka pole. Ma julgen isikliku kogemuse pealt öelda, et sarnase talve juures kulub vajaduspõhisel kütmisel 1/3 jagu vähem puid kui palgatööl käijatel. Meil on majas 3 küttekollet ja kui kõik käisid hommikust õhtuni palgatööl, käis õhtuti hulluks kütmine, sest maja oli "hundilaut". Vajaduspõhiselt teeb päeval pliidile tule alla, uksed on lahti ja soe liigub majas. Siis kiirahju kütad ennelõunat ja massiivahju ülepäeva või üldse mitme päeva tagant. Et liigset kuumust vältida, saab ühte tuba imepisikese radikaga ka kütta. Radikas + elektrikulu on olematu lisakulu.
Täitsa liikuva vanatehnikata kohe...
Vasta
(19-09-2017, 11:22 AM)oltsberg Kirjutas: Karlsson tembutab jälle Big Grin  Pluti-pluti-pluti!

Pildi tagamõte ikka seal, kus 5 lehekülge tagasi sekkusin: äkki on kellelgi ust pakkuda? Tõsi, ühe pakkumise olen juba kaasfoorumlase käest saanud, aga ootan veel.

Vedeleb lausa 2 tükki.  1 eelmiseeestiaegne, selline kunstnikerdustega, teine oli vist tavalisem, pean rauahunnikus kaevama.
Vasta
(19-09-2017, 12:52 PM)PlyVal64 Kirjutas: Alt- või pealtpoolt süütamise puhul pole ...

Tegin ühe oma ahjuga katset alt ja pealtsüütamisega. 
Kui kolde kohal on läbiva tulega küpsetusahi, siis selle klaas tahmab ära, kuna seal pole tahma põlenguka enam piisavalt kuumust (koldeukse klaas põleb ise puhtaks). Alt süütamisega tahmas klaasi kiirelt ära. Pealt süütamisega oli (üks koldetäis peale klaasi puhastust) ülemise ukse klaas nagu kerge päikseprill. Muidu väga aru ei saa, aga näpuga tõmmates jääb jutt peale. 4-5 korraga oli nagu altsüütamisega ühe korra.
Ega loomulikult pole mõttekas ahju lihtsalt moodsama vastu vahetada. See ikke siis, kui vana otsas.
Miks siis üldse räägid voolukivist, kui see nii kallis on. Savikiviga saab sama kaalu kätte ja tuleb poole odavamalt kätte. Jah, pottsepp on kauem teil külas. Muidugi ahju siseehitus on neil sarnane (soome tüüpi ahi).
Muidugi on olemas ka veeeeeeeel uuem ahjuteadus, aga see on juba oluliselt kallim. Sellest ma ei räägi, kuna ei poolda seda. Mina teen ainult seda asja, mida ise endalegi teeks. Nii, et rauast asju ka ei paigalda.
Tuleb välja, et sul on olemas väga hää võrdlus. Äkki siis seletad ka massiivahju ja kergahju vahedest rahvale. Reeglina ongi minu propageeritav massiivahi ja Veski pleku kergahi.
______________________________________________________________
http://tulepesa.wordpress.com/

Vasta
Kas müüja jutul et saksa šamott salvestab 30% rohkem sooja kui venelane on tõepõhja, või on seal ainult soov oma 30%kallimat kivi maha müüa?
Vasta
(19-09-2017, 15:54 PM)maisalup Kirjutas: Kas müüja jutul et saksa šamott salvestab 30% rohkem sooja kui venelane on tõepõhja, või on seal ainult soov oma 30%kallimat kivi maha müüa?
Eks siin aitavad füüsika ja loogika... Tuleb kuskilt nende mahumassid leida, võrrelda ja elu üle järele mõelda Smile

Saksa kivi vaieldamatu paremus on kergem töödeldavus ja laiem sortiment (igasugu erinevate mõõtudega plaadid jne). Venelastel oli kah vist tootevalik üsna laiaks veninud, aga meie maal kõike lihtsalt ei müüda.
Vasta
Alt ja pealt süütamise vahe on ka suitsus, mis korstnast välja lähevad.
Kui süüdata alt, siis algul suitseb kõvasti st. põlemata puugaas tekitab paraja suitsupilve.
Kui süüdata ülalt, siis suitsu tuleb tunduvalt vähem, õhk on puhtam.
Vasta
(19-09-2017, 15:54 PM)maisalup Kirjutas: Kas müüja jutul et saksa šamott salvestab 30% rohkem sooja kui venelane on tõepõhja, või on seal ainult soov oma 30%kallimat kivi maha müüa?

Saksa samott on müüja jutu järgi kergsamott ja kaalubki tegelikult ka vähem. Ta pidi hoidma koldes põlemistemperatuuri kõrgemal, kui vene samott. Ja hoiab kõrgemal just selle arvelt, et ta ei võta sooja ära. Vene samott on paha-paha, võtab sooja oma sisse ja ei lase tulel elada.
Kus poes saksa kivi 30% kallim on?
______________________________________________________________
http://tulepesa.wordpress.com/

Vasta
Üks asi on südame peale kripeldama jäänud...

Mõnedest postitustest paistab justkui õhkuvat suurt vaenu vanatüübiliste ahjude vastu. Nii see siiski ei ole, keegi pole ju käskinud kuvaldat haarata, et sellised ahjud maha lõhkuda. Kui toimib ja lagunenud ei ole, siis las on.

Nagu mõnedes viimastes postitustes öeldi, on point selles, et tänapäeval pole mõtet enam sellisid ehitada.

Ma ei teagi, kuidas ma komistasin selle blogi otsa
Inimene õnnelik, et odavalt hea asja sai, teised on kadedad.

Kunagi mõtlesin sinna isegi kommentaari kirjutada ja küsida, kuidas läinud on. Vaatasin pilte, lugesin materjalide nimekirja, peas hakkas hõõguma pisike lambike Smile  Mõtlesin, et ehk on mõned materjalid lihtsalt mainimata unustatud. Ja ega ma seda ka ei teadnud, mis seal sees on, kuigi kahtlused närisid. Siis hakkasin blogi ettepoole lappama. Kui sisust pilte nägin, hakkasid pealuu sees lausa vilkurid plinkima ja sireen undama. Naljakas oli ka, näiteks kinni teibitud tuharuumi uks Smile  Keegi oligi kommenteerinud, et kesta selline ahi ei saa. Ja "õnnelik" omanik tunnistaski, et praod sees  Sad Siis tuli ka ilmsiks, et paljukiidetud vanameister on rohkem pliitide tegija, aga kas need pliidid ka hääd on...

Õpetlik lugu...
Vasta
(19-09-2017, 22:27 PM)oltsberg Kirjutas: ...Ma ei teagi, kuidas ma komistasin selle blogi otsa...

Ei oska ma sealt otsida, kus sisepildid, aga ...
Tundub olema tüüpiline Veski ahi, aga nüüd ilma plekkkestata. Minu loogika järgi ei saagi see ahi terveks jääda. Kui keegi vastupidist väidab, siis sooviks ka mina õppida, kuda võlvi teha nii, et ta ei toetaks seina peale. Sein ei pea lõpuks survele vastu ja hakkab laiali vajuma. kaitsvat plekkkesta ümber ei ole ja ongi lihtsalt aja küsimus, millal korstnapühkija kütmise ära keelab.
______________________________________________________________
http://tulepesa.wordpress.com/

Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne