Õunamahl, kes teeb ja kus teeb
#41

No kas peab siis olema just CO2 või kui rõhk on piisav, piisab õhurõhust?
Vasta
#42

(19-07-2017, 21:14 PM)pontu6 Kirjutas:  
(19-07-2017, 21:02 PM)tcumen Kirjutas:  Väide on huvi pakkuv. Viidet allikale?



Värkse õunamahla säilitamine

Värske mahl säilib survemahutis kogu talve ning ei lähe käärima. Survemahuti täidetakse õunamahlaga, ühendatakse gaasibalooniga ning  täidetakse seejärel süsihappegaasiga. Süsihappegaasi kõrge kontsentratsioon ja surve takistab õunamahla käärimist. Osa süsihappegaasist lahustub mahlas ning mahl saab kergelt gaseerituks. Gaasiballoon tuleb jätta mahutiga ühendatuks, tagamaks ühtlase surve mahutis ka siis, kui mahla tase tarbimisel langeb. See meetod on hea alternatiiv mahla pastöriseerimisele või külmutamisele.

https://mahlapress.ee/kodutarbija/siidri...istamiseks

----------------------------
Manomeetri, kraani ja ülerõhuklapiga ankur. Väljalasketoru asub põhjast veidi kõrgemal. Ankrusse saab villida ka värsket õunamahla, mis seisab üle talve 7 bar surve all. Pärmiseened deaktiveeruvad üle 6 bar surve juures.

http://www.pruulimine.ee/tooted/pudelid-...ankur-50l/

Käärimise protsessi hapniku puudumine ei takista ju? Kui mahlas on pärmiseened eelnevalt tapetud mingil moel, siis kontrollitud (pärmiseentevaba) gaasikeskkond muidugi pikendab säilimisaega. Kui nüüd kogu au ainult rõhule kuulub, siis sama töö teeks ära ka N2 (lämmastik).
Mina selle CO2-e imetoimele suuri panuseid ei teeks.
PS "Kergelt gaseeritud" mahla (6bar survemahutist) tarbimine on omaette väljakutse :-)
Mina täna ca 1,5-2L siidri kättesaamiseks punsust pean varuma kannatust ca 20..30mi, kuna kraani avamisel väljub ainult vaht, mis ei taha kuidagi lahtuda. Ja mul rõhk äkki kusagil ~3 bar ainult.
Seisad punsu kõrval, suu jookseb vett, aga purgis 300g ainult :-D
Vasta
#43

Mäletan ammusest ajast seda siidripunsu kõrval seismise tunnet Big Grin
Lubad rahvale,et lähed tood head mahedat siidrit keldrist. Ja kaod tunniks ära. Mingi hetk tuleb ka kuri naine uurima,et kus krt sa jäid. Ja rõhku tõesti vast 2,5..3 bar-i oli seal.
Mingi parema tulemuse sai kui lasta läbi selle nailonist(selline hästi tihe võrk oli) sõela. Surud sõela vastu kraani suuet ja lased sealt imeaeglaselt kraani avades läbi. Aga võibolla oli see ka reaalsuses kujutelm lihtsalt,et nii sai kiiremini.
Aga veel parem oli panna värskelt pressitud õunamahl 0,5L coca pudelisse. 1 supilusikas suhkrut ka järgi ning kork peale. Loksutad sassi ja jätad jahedasse keldrisse seisma. Jõulude paikku hea võtta värske saunasiidri pudel(on teine küll päris ümmargune siis)
Avamisega aga sama probleem. Kui korgi maha said, siis oli hea kui ikka mõne lonksu põhjast sai Big Grin 
Oh aegu ammuseid Toungue

Kõik abistavad tegevused orkide arvukuse vähendamiseks. 4x4 ja muude vajalike autode korrastamine ning kõiksugu eriprojektid.
MTÜ Toeta Ukrainat EE522200221082095744 Swedbank`is ja märgusõnaks (Autod Viimsist rindele)
Vasta
#44

Mäletan aegu, kui üks täiesti tundmatu nimega läti firma hakkas kohalikus poes värsket kalja müüma. Tegid seal remondi ja puha, läikivad kraanid ja kena umbkeelne näitsik letitaga. Täismäng ühesõnaga. Äriplaan oli ka kindlasti vägev tehtud ja kümnest instantsist läbi käinud, pookstavid peal. Millal esimene miljon tuleb ja millal teine, või selles vaimus.

Astusin siis ükskord huvi pärast sinna ja tegin oma pisikese tellimuse. Uue, kasvava bisnise piiramatutest võimalustest pimestatud, hakkas tädi kaljakest kraanist pudelisse tilgutama. Vahutab hästi, järelikult on öko. Mõistame, läheb aega. Aega on, siis ootame. No ja susistab seal ja ootab vahepeal ja umbes viie minutiga tuleb esimene pudel täis.
Taha oli kogunenud juba paras järjekord kohalikke entusiaste. Tädi ulatab mul siis lõpuks selle õnnetu pudelikese. Võtsin ikkagi julguse kokku ja kurk veidi kuiv, kähisen, et soovisin tegelikult ju kahte liitrit teie suurepärast jooki, mis ilmselt algselt tõlkes kaduma läks. Õhus oli muidugi tunda testosterooni taseme tõusu, selg tõmbus higiseks, kuigi oli konditsioneeritud ruum. Kannatasin põletavad pilgud kuidagi ära ja pärast väikest mõtisklust, kas ma ikka nii halb inime tegelikult olengi......................... sain need õnnetud plaskud lõpuks kätte. Koos pudelite täitmise, pesemise, kuivatuse ja raha arveldusega oli oma veerand tundi kindlasti möödas. Saba juba uksest väljas. Lõhnas väiksemat sorti mäsu järele. Sain sealt kuidagi minema ja tagasi ka ei vaadanud. Kali oli siiski väga hea, mõnusa mekiga.
Vasta
#45

Siidri puhul õige kraami saab siis kui lasta kääritus rahulikult lõpuni käia, pudelitesse nii teelusikatäis suhkrut, ümber villida, nädal soojas, siis külma ja mida aeg edasi seda paremaks läheb.
Ise ankruga enam ei taha majandada, tulemuseks ainult vaht ja lahtunud lurr. Kuskilt kunagi uurides lugesin, et vahutamise vastu aitab see, kui teha kraanile hästi pikk toru, idee oli siis midagi sellist, et see ühtlustab rõhkude erinevust. Kas on sel ka mingi tõepõhi all või on rohkem naiste saunajutt, ei tea. Kui keegi viitsib võib ju proovida, aiavoolik punsu kraani külge ja vaatab, mis saab.
Vasta
#46

Koduõlle punsu juures aitas maru hästi liigse vahutamise vastu kui nõu kuhu õlut lasta on natuke rasvane, näiteks on seal eelnevalt olnud piim. Piim nõust välja kallata, külma veega kergelt üle loputada ja vaht kaob kui nõia väel. Mingeid kõrval maitseid ei ole ise täheldanud.
Vasta
#47

Kui on ette näha, et kohe lähemal ajal jook kiirelt ära tarbitakse, kuidas oleks kui laseks ankrust rõhu praktiliselt välja (ülevalt poolt muidugi), kuidas siis vahuga lood oleks? Rolleyes
Vasta
#48

(21-07-2017, 22:46 PM)veix__ Kirjutas:  Kui on ette näha, et kohe lähemal ajal jook kiirelt ära tarbitakse, kuidas oleks kui laseks ankrust rõhu praktiliselt välja (ülevalt poolt muidugi), kuidas siis vahuga lood oleks? Rolleyes

Siis vist peab vaikselt meelitama, muidu sama effekt nagu loksutatud pudeli avamisel, aga ideel on jumet.

Kahjuks ühtegi klaarselget siidripilti pole näidata, aga kodustes tingimustes annab muidu täitsa sellist õlut/siidrit või isegi kalja toota:

Eluesimene koduõlu
[Pilt: t760_15.jpg]

Õunasiider ja õlu, hiljem läksid settides täitsa klaariks.
[Pilt: t760_IMGP0234.jpg]

Veel mingi õlu
[Pilt: t760_DSC_0002.jpg]
Vasta
#49

(21-07-2017, 17:42 PM)r.i.h.o Kirjutas:  Koduõlle punsu juures aitas maru hästi liigse vahutamise vastu kui nõu kuhu õlut lasta on natuke rasvane, näiteks on seal eelnevalt olnud piim. Piim nõust välja kallata, külma veega kergelt üle loputada ja vaht kaob kui nõia väel. Mingeid kõrval maitseid ei ole ise täheldanud.

Ei ole vaja isegi piimaga mässata mitte, kui just erilist viitsimist pole.
Vahu- ja üleüldse käärimisvastase protsessi võlunimisõna on rasv. Vahel ka sõimusõna, kui keegi on õlleteo juures punsut rasvase lapiga seestpoolt pesnud.
Kadun'd äi (läkski alkonahka, olgu muld talle kerge...) võttis noaotsaga pisut võid ja õlutit kappa villides hoidis seda kapas sees. Vaht kadus nõiaväel ja kapp sai kiirelt täidetud.
Vasta
#50

(19-07-2017, 20:01 PM)pontu6 Kirjutas:  Peagi käes on õunaaeg  Big Grin
Kas keegi ka naturaalset mahla gaseerituna säilitanud on? Väidetavalt 7 bar juures mahl käärima ei lähe ja säilib pikalt. On kellelgi kogemusi?

Jutu jätkuks siis küsiks Co2 kohta.
Huvitab just gaasi puhtus ja "söögi" kõlbulikkus. Ehk teisisõnu kas näit. tulekustuti gaas on sama mis joogiautomaadis?
Vasta
#51

(23-07-2017, 22:00 PM)pontu6 Kirjutas:  Huvitab just gaasi puhtus ja "söögi" kõlbulikkus. Ehk teisisõnu kas näit. tulekustuti gaas on sama mis joogiautomaadis?
vist päris pole, igatahes AGA-s on nt toidugaas (pistsin gaseeritud vee automaati) ja tööstusgaas (elik keevituse oma) eraldi balloonides ja hinnaga.
Vasta
#52

Gaas on jämedas laastus puhtuselt sama. Ehk siis nii toidu oma kui ka rauatööstusele minev tulevad mõlemad ühest ja samast kohast, ühe ja sama londi otsast. Keegi ei hakka täitejaamas selleks eraldi mahuteid püstitama, et "see on nüüd toidugaas ja see mitte".
Vahe tekib siis, kui jaamas balloonid täidetakse ja balloone välja rentima hakatakse.
Balloonid on eraldatud - toidugaasi ja tööstuses kasutatavate järgi. Toidugaasi alla minevad on seest puhtad (vähemalt peaksid olema, kui reegleid järgitakse), tööstuses kasutatavad mitte. Kui kellelgi on õnnestunud keerata tööstuses aastaid kasutuses olnud ballonil kraan maha, täita see veega ja siis tühjendada, see on kindlasti näinud, millist sogast roostepuru balloon eneses sisaldab. Täitejaamas, kui on seal on olemas balloonide survetestimise osakond, saab katsetajapoiss seda putru vahel imetleda.

Võib ju gaseerida oma hääd siidrit otse keevitamiseks ettenähtud balloonist võetuga, aga päris riskivaba see pole. Rooste on rooste, tahad juua - joo. Tööstuslikuks kasutamiseks mõeldud ballonnide juures toimetamisel (surveproovimisel, uue kraani paigaldamisel näiteks) ei pea täitma neid hügieeninõudeid, mis toidugaasi balloonidele ette on nähtud. 
Pulberkustutite täitejaamas toimuvaga ma kahjuks kursis ei ole, sest ei tea kust ja kuidas nad omad gaasid kohale transpordivad.
Selline seletus lühidalt tekkinud küsimusele
Vasta
#53

Tänud Janka. Seletus oli piisav.
Vasta
#54
Photo 

(19-07-2017, 20:01 PM)pontu6 Kirjutas:  Peagi käes on õunaaeg  Big Grin
Kas keegi ka naturaalset mahla gaseerituna säilitanud on? Väidetavalt 7 bar juures mahl käärima ei lähe ja säilib pikalt. On kellelgi kogemusi?

Nii, algus on tehtud.
Milline tuleb lõpp, on veel teadmata.
[Pilt: 10f8088.jpg]
PS. Millega roostevaba vinkut seestpoolt desinfitseerida? Kas koduste vahenditega saab või peab spetsialistide poole pöörduma?
Vasta
#55

Nüüd siis mahl tehtud ja surved sees. Õnneks võimaldas reduktor ikka 7 bar sisse pigistada. Proovisin ka kraanist mahla välja lasta. Väga mõnus. Puhas mahl ja minimaalne vaht. Kui nii jääbki, siis küll mingit probleemi pole.
Vasta
#56

(19-09-2017, 19:48 PM)pontu6 Kirjutas:  PS. Millega roostevaba vinkut seestpoolt desinfitseerida? Kas koduste vahenditega saab või peab spetsialistide poole pöörduma?

Müüakse poes veinipärmiga samal riiulil desinfitseerivat vahendit. segad seda loputusvee sisse, loputad läbi ja korras.
Vasta
#57

(16-09-2014, 22:52 PM)Jeekim Kirjutas:  Kui ei ole meeletult suur kogus, siis saan ehk aidata
Olemas kogu varustus mahla pressimiseks.
Kui on huvi siis helista: ......

Kasemahla ka välja pressib? Big Grin

'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
https://www.facebook.com/Teedehooldus/
 Ulila Jäärada FB
Vasta
#58

Kui ma koduõlut olen teinud ja vahtu palju, siis olen ämbri vahtu täis laskunud ja seganud puulusikaga, mis võiga määritud.
Võtab mõistlku aja jooksul vahu ära ja joogiks jääb ka piisav kogus.
Võimalik, et töötab ka siidri puhul.


M.

ZAZ965A 1968
Vasta
#59

(19-07-2017, 20:01 PM)pontu6 Kirjutas:  Väidetavalt 7 bar juures mahl käärima ei lähe ja säilib pikalt.

Siiani on mahl säilinud ilusti. Maitse samuti igati OK. Küll on aga gaasi kulu nagu suur? Ühenduskohad peaksid pidama aga ilmselt 7 bar juures mahla lastes väljub ka gaasi arvestatav hulk. Pütt ise on umb. 20 liitrit ja siiani on kulunud 3 pudelit gaasi (umb. 0,5kg - 50bar) Lootsin, et läheb vähem. Ei tohi vist kraani avada Smile
Rendi hindadega pole veel kursis, aga õlletegijate poest osta 2kg pudel pea 100€ eest tundub nagu ka veidi palju. Kalliks läheb see mahl...
Või ehk on kellelgi ideid kust saada söögi kõlblikku co2 `te mõistliku hinnaga? Kõik mõtted on teretulnud.
Vasta
#60

(05-11-2017, 09:01 AM)mlsluik Kirjutas:  
(16-09-2014, 22:52 PM)Jeekim Kirjutas:  Kui ei ole meeletult suur kogus, siis saan ehk aidata
Olemas kogu varustus mahla pressimiseks.
Kui on huvi siis helista: ......

Kasemahla ka välja pressib? Big Grin

Teades meistrit, siis võib väita, et pressib küll. Saadus on tervislik, koos viljaliha ja kooretükkidega. Maitses on tunda veidi õrna suitsumaitset ja ketiõli aroomi...
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne