15-s Tchaika
#1
Tulen välja uue teemaga, väga intrigeerivaga ja selleks ka intrigeeriv pealkiri. Sest me kõik teame, et 15-ndat Tchaikat pole olemas. Nii arvasin ka mina aga mu viimasel ja ka esimesel Gruusia reisil tehti selgeks et on. Aga kõik omal ajal ja järjekorras. Kui kedagi see jutt ei huvita siis vähemalt endale tempel mällu igaveseks.
 Siin oma teiste projektide juures sai mainitud, et käisin hiljaaegu tööasjus Gruusias, kuna mu äripartneritel Norras olid igasugu huvid selle maa ja eriti nende veinide vastu ja ma neil ainuke tuttav, kes valdab vabalt, noh seda vist liiast öelda aga normaalselt nii vene kui inglise keelt. Võeti mind seal väga hästi vastu, asjad sai joonde ja muidugi kasutasin juhust, et uurida ka vanatehnika olukorda ja eriti võimalusi mõne vidina saamiseks eriti oma M1 kui M11 projektile. Laupäeval pidi kuskil suur vanakraami turg olema, kus ka hulgaliselt auto juppe pidi saadaval olema. Käisin ka ühes restaureerimis töökojas, kus parajasti restaureeriti üht GAZ 4-ja. Kes ei tea, mis see on vaadaku Wikipediast järele. Ausalt öeldes mul oli sellest projektist kahju, sest nii haruldane auto oli otsesõnu persse keeratud. Aga ega ma seda neile öelnud. Andsin oma nimekirja mis mind väga huvitab, lubati aidata???
 Õhtul sellitasin niisama hotellitoas kui helises telefon ja alt registratuurist öeldi, et minuga tahab üks härra kokku saada. Läksin alla ja kohtusin mehega, kes nimetas ennast Zaur ja teatas, et kuulis minust ja et tal on pakkuda müüa 15-s Tchaika. Katsusin teda pilve pealt alla tuua ja ütlesin, et sellist masinat pole olemas. Tema jälle jumalakeeli, et oma silmaga näinud, asub 160 km kaugusel Tbilisist ja võib mu homme hommikul vaatama viia. No kuna ta nii veenev oli, siis lubasin tulla, muidugi kahetsedes, et vanakraamiturg jääb käimata.
 Hommikul panime siis minema. 3 tundi mööda küllalt maagilisi mägiteid ja jõudsime kohale. Kuna Gruusia on küllalt vaesustunud (keskmine palk c 150€) siis koht kuhu jõudsime nägi küll väga armetu välja. 15-s pidi seism garaaži all, mis küll rohkem sara meenutas. Uksed löödi valla ja vastu vaatas mulle ZIL 115, ehk hilisema markeeringuga ZIL 4104. Võttis sõnatuks. Miks panin sellise pealkirja, sest hinda küsiti natuke rohkem kui 14-da Tchaika eest Baskiiriasse maksin. Kaasas oli ainult 3 tonni. Sellist võimalust ja pakkumist ei tohtinud raisku lasta. Helistasin kohe oma Hollandi kunagisele äripartnerile, sest teadsin, et ta müüs oma Eesti firma maha ja tal vajalik summa ja palju rohkem, seisab SEB-s arvel. Lubas  kohe aidata. See probleem lahendatud. Hakkasin kauplema ja arutama võimaluste üle auto Eestisse tuua. Pill oli nende jutu järgi seisnud viimased seitse-kaheksa aastat. Kõigepealt proovisime eluka käima saada. Küla pealt leiti kaks normaalset akut ja 20 L bentsu. Suure meelitamise ja topka andmise järel läks elukas käima aga turtsus hirmsasti. Igatahes sarast sõitis välja. Õlirõhk külmal mootoril oli 4-5 vahel. Vesi kallati sisse ja podisema ta jäi. Algas arutelu sõidu ja maksmise  üle. Lõpuks sain asja nii kaugele, et mägede pojad olid minuga nõus kaasa tulema Eestisse ja siin oma raha kätte saama. Andsin kõik raha mis mul oli neile ja kaup oli koos. Nemad katavad kulud Kiievini, mina edasi. Poistega pidin Kiievis kokku saama (nad tulid Movanoga maad mööda, tõid kaupa renoveerimiseks ja ka igasugu äriga seotud toiminguteks). Selge oli see, et sellise podiseva ja jõuetu mootoriga me Batumisse laevale ei jõua. Telliti evakuaator, laaditi peale aga dokumentide kontrollimisel selgus, et auto on naise nimel. Öeldi, et pole probleemi, mehel volitus. Palusin näha volitust, naer tuli peale, see puha nende hieroglüüfides. Õnneks oli rajoonikeskus lähedal ja elukas juba evakuaatori peal. Nii et põrutasime nende ARK-i. Ühesõnaga aeg hakkas otsa saama, kuid paberid said naise venna nimele ja meie selja taga keerati ka uks lukku. Kui evakuaator minema sõitis, jäi küll tunne, et minu 3 tonni on läinud.
Aga öö veetsin seal külas, anti ohtralt väga head veini ja toitu. Kuna auto omaniku mees ja vend, kes minuga kaasa pidid tulema omasid kahe peale 20 kohalist Mersu bussikest ja vedasid sellega reisijaid nii Tbilississe kui Batumisse, siis ei saa ju tühisõitu teha, vaid logistati mööda auule ja korjati rahvast peale. Kui lõpuks Batumisse jõudsime teatati mulle võidurõõmsalt, et 20€ puhtalt on raha teenitud. Suur rõõm muutus varsti kassiahastuseks, kui selgus, et piletikassa oli pool tundi tagasi suletud. Ühesõnaga peale pikka helistamist ja anumist said nad oma piletid kätte aga see läks maksma täiendavalt 120€. Pärast seda pidin pool tundi kuulama üksteise sõimamist (väga emotsionaalset). Õhtul jõudis evakuaator koos elukaga ka kohale ja laaditi sadama parklasse maha.
 Hommiku, tänu Jumalale olime varakult kohal aga ront enam käima ei läinud. Tõstsin kapoti üles - üks aku läinud. Vanamees ütles, et arvas, et käivitub ka ühe akuga aga tutkit. Algas jälle suur kisa, lõpuks saadi jälle mingid kontaktid, üks vana tuli VAZ 2102-ga kohale, posu vanu akusid peal. Sealt siis valit üks kobedam välja ja üks veel juhtmetega toeks ja siis saime elukale hääled sisse. Ja õnnelikult laeva. Laev Batumist - Odesasse sõidab 48 h. Teha polnud midagi, palusin meeskonnal luba minna autotekile elukat remontima. Lubati, isegi kastitäis võtmeid anti. Kontrollisin juhtmeid, koolist oli meelde jäänud süütejärjekord 1-5-4-2-6-3-7-8, see klappis. Mõtlesin , et kontrollin karbussi, eemaldasin õhufiltri ja siis jäi silm pidama plokil oleval numbrite real. See oli süütejärjekord ja hoopis teine, mis mina teadsin. Praegu pole see enam meeles aga kui kedagi huvitab, võin järgi vaadata. Igatahes 3 juhet oli valesti. Isegi Wikipedia annab sellele autole vale süüte järjekorra. Igatahes pärast seda toimingut mootor laulis kui linnuke. Kandsin gruusinidele ette, et mootor on korras. Neid tabas suur õnne tunne, sest arvasid, et nüüd saab omal jalal Kiievisse sõita ja hoiab hulga raha kokku. Mina nende vaimustust küll ei jaganud, sest Odessast Kiievisse on 500 km-d. Lõpuks jõudsime Odessa, laeval olnud 20 sõiduautode kontrollimiseks kulus 5h. Nõuti igasugu asutuste külastust (raha maksmist). kokku tuli koguda 6 templit. Kõige nõmedam oli, et öeldi kuna tegu on kaubalaevaga tulevad kõik autod registreerida lattu ja sealt uuest välja. Ladu kujutas endast haledat sara, kuhu sõiduauto poleks sissegi mahtunud aga kandis uhked nime SKLAD nr 26. Kaks mutti pühendunud näoga vormistasid pabereid, ega vist saanud mõhkugi aru oma toimingu mõttetusest. Laeval oli ka üks Taani perekond, no neil jooksis täiega juhe kokku. Aitasin neid palju sain aga nad ei uskunud mind põrmugi, kordasid ainult not possible, ja sinna nad jäid.
 Lõpuks saime sadamast tulema ja otse bentsujaama. Kuna Gruusias mägedes kallati 20l paaki siis tangiti 100 L ja öeldi et aitab.
Bentsunäitaja näitas üle poole. Paak pidi olema 120 L. Vana istus rooli, temast hulga noorem naisevend kõrvale, mina saks taha ja sõit läks lahti. Vana sõitis 70 - 80 km/h, pidin ära surema. Autot seisma jätta ka ei julgenud jätta, kuna hommiku käivitus väga vaevaliselt. Ühe metsapeatuse järel viskasin Vana taha ja istusin rooli. Kohe sai selgeks mitu asja
1. Pidurid praktiliselt puuduvad, teise korraga võtsid põhjast
2. Roolilõtk on kohutav, auto täitsa ujus tee peal.
3. Generaator ei laadi
4. Suunatuled ei tööta.
Panin 90-ga Kiievi poole, kuna päev vajus kiiresti õhtasse ja genekas ei laadi. Ja juhtus see, mis juhtuma pidi. 60 km enne Kiievit sai bensiin otsa. Jäime tee peale kõige lollimas kohas kus üldse jääda saab, Nimelt seal oli teeremont ja kiirtee oli suunatud ühte poole. Viimase hingetõmbega sain auto juhtida vastassuuna vööndi teepervele. Tuli jälle kuulata pool tundi Gruusiakeelset kisa ja koos selle lõpuga läks ka pimedaks. Siis hakati  tegutsema. Üks hääletas ühele poole, teine teisele. Lõpuks peatus üks evakuaatori mees. Bensiini tal ei olnud aga küll juhtmed, millega ta asus meie juba peaaegu kustunuid akusid laadima. Ka oli tal tühi kanister. Saime ka ühe pirukamehe nõusse, kes oli nõus meile bensiini tooma. Kogu see toiming võttis aega ja ma ei tea palju see Grusiinidele maksma läks. Igatahes tagumine Vana tõstis juhi ja reisijatevahelise klaasseina üles et mitte noorema kisa kuulata. Tankisime veel 30 L ja nüüd juba pilkases pimeduses jätkasime sõitu. Tuled neelavad batareid kõvasti ja ma juba tundsin, et auto hakkab tõmblema, jätsin ta ühte bensiinijaama seisma, kus ta paar minutit hiljem kustus. Helistasin oma Kiievi tuttavatele, et olen Kiievis ja probleemide küüsis, lubati aidata. Läks üle tunni, enne kui mu tuttavad saabusid kahe akuga. Kell oli juba ühe peal ja ma keeldusin hotelli sõitmast, sest järgmisel hommikul ilma piduriteta Kiievi möllus küll sõita ei tahtnud. Otsustasime siis auto töökotta viia ja pärast seda hotelli. Lõpuks kõik laabus ja 3.30 olime hotellis.
Järjejutt järgneb, kuna praegu sai trükkimisest kopp ette.
Vasta
#2
Kas möödunud nädalal Leedust Eestisse tulnud saadetis ZIL-i ilukilpide, radiaatori ja õhupuhastiga on äkki mõeldud sellele autole?
Vasta
#3
(09-10-2017, 15:51 PM)Formika Kirjutas: ...
1. Pidurid praktiliselt puuduvad, teise korraga võtsid põhjast
2. Roolilõtk on kohutav, auto täitsa ujus tee peal.
3. Generaator ei laadi
4. Suunatuled ei tööta.
...

Kuivõrd sealses liikluses 1 ja 4 üldse olulised on säärasele asjale?

3. on muidugi äärmiselt tülikas, kui akusid just varuks ei ole.

Millal järge lugeda saab?
Vasta
#4
Loe kui põnevusromaani.... uhhh on ettevõtmine alles~.
Veel pole maha löödud
Vasta
#5
Nii, jätkan siis memuaaridega. Kõige pealt tuleb eelmises vastuses olev viga ära parandada. Nimelt on Zil 115 mootori tööjärjekord 1-5-4-8-6-3-7-2, st. valesti olid 2 küünalt, ehk kummagi rea kaks tagumist olid vahetuses. Järgmisel hommikul sõitsime garaaži ja palusin kohe meestel töödega pihta hakata, sest Kiievist edasi vastavalt kokkuleppele oli minu etteaste. Auto aeti kanalile, tõsteti üles, rattad alt.
   
Kõigepealt selgus kohutav tõsiasi, et olime praktiliselt velgedel kohale jõudnud. Kummidest olid järele riismed. suured tükid protektorit olid lihtsalt minema lennanud. Jumal teab, mis nad sinna pea 4 T-le masinale olid alla sättinud. Roolikarbis oli ka loks sees, mis sai pealekeeramisega õnneks likvideeritud. Maha sai võetud roolihoovastik. See oli väga armetus olukorras. otsikute kummid kadunud, kõigis lõtkud ja täiesti kuivad. Selle saatsime tehasesse, kus paari päevaga tehti asi korda. Otsikuteks sobisid GAZ 53 omad. Piduri kettad (kõigil neljal rattal on ketaspidurid) olid kui uued, mingeid kulumise märke ja klotsid ka normaalsed. Alustasime pidurite õhutamist. Dot 4 kulus poolteist liitrit, enne kui kõik õhu välja saime ja pidurid hakkasid tööle. Õli oli ka kuhugi kadunud, varras ainult otsaga näitas. Otsustasin õli ka ära vahetada ja siis automaatkäigukastis ka. Hakkasime tegelema aku laadimisega. Selgus kurb tõsiasi, et relee-regulaator on õhtal.
   
Ja sellist kusagilt võtta ka ei olnud. Generaator 1,5 kw. Otsustasime proovida tava ZIL-i releega. Tõin poest 2 releed, mis ei maksnudki midagi. Ühe releega lõi punni kohe põhja , rohkem kui+50A-t. Ühendasime paralleelselt 2 tk.
   
 Tulemus sama ja kui aku täis sai, hüples 0 ja +50 vahel ja koos sellega värelesid ka esituled. Sellise lahendusega küll koju sõita ei julgenud. Kuna autol põlesid ainult lähituled ja kaugtuled on kuskil releede võrgustikus kaduma läinud, siis ühendasime relee-regulaatori ergutuse kaugtulede jalglüliti alla ja vedasime patareilt ka voolu sinna. Nüüd sai lihtsa jalalülitusega laadimist sisse ja välja lülitada. Lühidalt, kui ampermeeter jälle hüplema hakkas, lülitasin relee välja ja sõit patareide pealt edasi, 15 min. pärast jälle laadimine taha ja nii edasi. Selle süsteemiga tulin koju välja Tänaseks on uus relee juba leitud ja ootab mind Moskvas. Suunatulede probleem oli kõige lihtsam, relee läbi aga samane Gaz 2410 releega. Selle sai 5€ eest poest. Vahepeal jõudsid pojad kohale ja sai kõik vajalikud asjatoimetused aetud. Kõige suurem probleem oli kummidega. Sellise mõõduga tugevdatuid kumme lihtsalt pole saada. Lõpuks aitas mind välja Ukraina üks rikkamaid mehi Igor, Dnepropetrovskist. Tal on oma suures kogus üks ZIL 41047, millele ka laos 2 komplekti tagavara kumme seisis. Loovutas ühed mulle, nagu ta ütles oma hinnaga. Oma hind aga oli nii ränk, et ühe kummi eest oleks saanud Eestis oma Touaregile 4 kummi. Järgneb.....
Vasta
#6
(09-10-2017, 17:51 PM)zazik Kirjutas: Kas möödunud nädalal Leedust Eestisse tulnud saadetis ZIL-i ilukilpide, radiaatori ja õhupuhastiga on äkki mõeldud sellele autole?
 Ei kindlasti mitte. Arvan et tegu on kodanik Kirsi autoga, kes oma Zil 111 vahetas leedukate 3 auto vastu. Üks neist oli mittekomplektne ZIL 41047.
Vasta
#7
(09-10-2017, 18:03 PM)v6sa Kirjutas:
(09-10-2017, 15:51 PM)Formika Kirjutas: ...
1. Pidurid praktiliselt puuduvad, teise korraga võtsid põhjast
2. Roolilõtk on kohutav, auto täitsa ujus tee peal.
3. Generaator ei laadi
4. Suunatuled ei tööta.
...

Kuivõrd sealses liikluses 1 ja 4 üldse olulised on säärasele asjale?

3. on muidugi äärmiselt tülikas, kui akusid just varuks ei ole.

Millal järge lugeda saab?
Ütleme nii, et liiklus trassil oli küllaltki hõre. Kõige hullem oli punkt nr 2. Auto ujus ikka kohutavalt, eriti kui veokite rentslisse sattus.
Vasta
#8
(09-10-2017, 18:35 PM)Formika Kirjutas:
(09-10-2017, 17:51 PM)zazik Kirjutas: Kas möödunud nädalal Leedust Eestisse tulnud saadetis ZIL-i ilukilpide, radiaatori ja õhupuhastiga on äkki mõeldud sellele autole?
 Ei kindlasti mitte. Arvan et tegu on kodanik Kirsi autoga, kes oma Zil 111 vahetas leedukate 3 auto vastu. Üks neist oli mittekomplektne ZIL 41047.

Tõsi ta on, saadetis oli tõesti kodanik Kirsi nimele. Mõtlesin, et ehk liikus kuidagi kõveraid teid pidi, ZIL-sõidutautod pole meie teedel teatavasti kuigi levinud...
Vasta
#9
Jätkan memuaaridega, enne kui meelest läheb. Niisiis nädal pärast kaubategemist jälle laupäeval oli Kiievis suur retroautde väljanäitus Lennundus muuseumis. Autod läbisegi lennukitega. Midagi erilist seal ei olnud. Mind huvitavad margid Gaz M1 ja Gaz M11 puudusid täielikult. Pühapäeva hommiku tõstsime purjed ja panime Poola poole plagama. Poisid Movanoga ees ja mina ZIL-ga taga. Järgmised 500 km olid lust ja lillepidu. Lasime nii sajaga, muidugi unustasin mainida, et mul spidomeeter ega tahhomeeter ei töötanud. Poola piiril Ukraina pool läks kiiresti aga Poola. Zil-ga polnud mingeid probleeme, seisime oma järjekorra ära, aga poisid olid kaubaga. Igasugust retrovärki ja neil läks kepp lahti. Kokku kepiti 8h, ja mis kõige hullem nad ei oska õieti ka Vene keelt aga inglise keele oskajaid seal ka ei leidunud. Mind ka neile appi ei lubatud, kuna nad aeti kauba ritta. Telefoni arve mis sugune. Asi lõppes eeldeklaratsiooni (30€) ja plommiga. Eestis tuli siis kõigelt veel käibemaks välja käia. kui sealt ükskord välja saime läksime hotelli magama.
 Järgmisel hommikul vanast harjumusest läksin õlisid - vesisid kontrollima ja avastasin, et õli oli miinimumis ja piduriõli täielikult kadunud.
Õli kard oli peal + 2L ja probleem lahendatud aga DOT-i polnud. Sõitsime läbi 3 tanklat, enne kui õli sain. Pool liitrit läks sisse. Vahepeal kõva hirm nahas, kui pidurid üles ütlevad. Tõenäoliselt toimus pidurite õhutamine seisva mootoriga ja see pool liitrit kadus veel kuhugi süsteemi ära. On ju elukal 3 piduri võimendit. Rohkem piduriõli ei võtnud, küll tuli veel 2 L lisada mootorisse. Vist pikast seismisest õlirõngad kinni jäänud. Koju jõudsime ilma uute sekeldusteta.
Kiievist Võrru 1500 km. kulus 400L bensiini ja 4L õli. Kütuse kulu keskmine 27L/100km-le. Järgneb....
Vasta
#10
Nii, muudkui jahun siin aga põhilisest, mis ma ostsin polegi kirjutanud. Niisiis Zil 115 (sellised kirjad on pagasnikul) Toodeti a-l 1978 - 1983, kõiki modifikatsioone kokku 106 tk. Nende seas 20 esimest mis tõesti kandsid nime ZIL 115 veel vanatüübi mootoriga 7.0L forseeritud  Zil 375 mootoriga. Masinad alates nr.-st 21 hakkasid kandma juba täiesti uut 7,7L mootorit, mis toodeti ainult spetsiaalselt nendele autodele. Suuremaks erisuseks on kaks nukkvõlli klapikambri peal, mida aeti ringi kettülekandega
   
Minu auto järjekorra numbriga kere 64, šassii 64, mootor 44, läbisõiduga c 110 000 km. on küllalt haruldane variant, mida toodeti vähesel?? määral. Nimelt see nagu lux variant poritiiva äärsete kroomliistudega, millest üsna varsti loobuti. Igatahes Igori autol Ukrainas järjekorranumbriga 83, neid enam ei olnud.
   
   
Järjejutt järgneb...
Vasta
#11
Kelle kasutuses see auto olnud ja kuidas sinna sara alla jõudis lõpuks?
Vasta
#12
Nii vahepeal sai puid alla visatud, Üks mõte ei anna mulle rahu, kuna auto täismass on 3860 kg, kas siis B kategooriaga liigelda ei tohigi, seaduse järgi peaks nagu C olema. Ühesõnaga naist rooli lasta ei saa ja kui kuhugi pittu lähed siis tuleb ise kainet autojuhti mängida. Tegelikult ju sõiduauto??? 
   
Vigadest ka. Katki on esiklaas
   
Puruks on pekstud ka mõlemad reisijapoolsed ukse klaasid. Kuidas see juhtus, mõistlikku seletust anda ei osatud, öeldi et käisid 10 a. tagasi Bakuus???
   
Kannatada on saanud ka tagatuli.
   
Armatuuris puudub kassetmaki mängija ja üks tuhatoos
   
Peale selle on puudu spidomeetri tross, pidi tavaline Vene oma olema 55 - 60 cm pikk.
Probleeme on elektrisüsteemis, aga muidu komplektne, alumine ring üle värvitud, aga juba ammu. Mõne koha pealt mullitab. Põhi korralik, keevitusi ei paista. Muus osas komplektne. Ainult mootorilt on maha võetud ekraniseeritud süütesüsteem ja asendatud tavalise ZIL-i omaga. Õige mootor peab välja nägema selline
   
Kui kellelgi on sõjaväe ZIL 131 või Ural 375 ekraniseeritud süütesüsteemi pakkuda, võiks ühendust võtta.
Kroomitud detailid kõik normaalses seisus.
Vasta
#13
Sa pühadevahe kui .... Cool isikupärane auto. Palju sa kokku selle eest siis välja käisid (ilma kojutoomiskuludeta)?
Otsin infot Brennabor väikemootorrataste kohta.
Vasta
#14
Vastavalt kehtivale Liikluseadusele, kõik sõiduatod üle 3500kg täismassiga vajavad C-Kat lubasid
Vasta
#15
Esiklaasi on tõenäoliselt võimeline tootma Elvex või mis nime see kontor nüüd kannab. Õigeid märke küll klaasile ei saa.

Küljeklaasi osas võib ka nendega rääkida, äkki on neil ideid.

A.
Life\'s journey is not to arrive at the grave safely in a well preserved body, but rather to skid in sideways, totally worn out, shouting \"Holy s--t!....What a ride!
Vasta
#16
See vist esimene omataoline eestis või siiski mitte?

Vasta
#17
(09-10-2017, 20:06 PM)cesium Kirjutas: Kelle kasutuses see auto olnud ja kuidas sinna sara alla jõudis lõpuks?

 Jah tahtsingi oma jutuga sinnamaale jõuda, aga alustame otsast. Õnneks autol kogu ajalugu olemas. Kes oskab vene keelt saab aru, kes ei saa küsige.
   
   
   
   
   
   
   
   
Mis juhtus edasi, kirjutan natukese aja pärast
Vasta
#18
(09-10-2017, 20:37 PM)kopraonu Kirjutas: See vist esimene omataoline eestis või siiski mitte?
Tõenäoliselt 4104 pole kunagi Eestis isegi sõitnud. Gorba käis siin 41047-ga. Eestis on veel kaks 41047-t. Üks Viimsi autokogus ja teine hr. Kirsil nüüd. aga vist ilma mootoritta, nagu leedukad mulle ütlesid
Vasta
#19
(09-10-2017, 20:21 PM)Walter Kirjutas: Sa pühadevahe kui .... Cool isikupärane auto. Palju sa kokku selle eest siis välja käisid (ilma kojutoomiskuludeta)?
 Omavahel võin öelda, aga ütleme, korras masinaid müüakse ühe 0-ga rohkem lõpus.
Vasta
#20
(09-10-2017, 20:30 PM)Aspelund Kirjutas: Esiklaasi on tõenäoliselt võimeline tootma Elvex või mis nime see kontor nüüd kannab. Õigeid märke küll klaasile ei saa.

Küljeklaasi osas võib ka nendega rääkida, äkki on neil ideid.

A.

 Täna helistasin, pole võimelised.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: tõnn, 1 külali(st)ne