vanemate igapäevaautode "väljasuremise" tempo

Tegelikult on ju kettaga kõik väga lihtne - tootja ütleb, mis on lubatud miinimumpaksus, sina mõõdad supleriga ära ja saad teada, kas ketas on tarvitatav või mitte. Kui rant on servas, paned mõlemale poole ühtlase paksusega seibi (kasvõi mündi) ja lahutad tulemusest seibide paksuse maha. Tavaliselt B osana ei maksa kettad suurt varandust, et nende pärast hirmsal moel põdeda tasuks. Minu konnatapjal ei maksa esikettad näiteks suurt midagi, tagumised on tüki kallimad, sest käivad koos rattalaagriga.

Kõver ketas pole ka ainult mugavusküsimus, see laperdamine lammutab kogu veermikku.

B3 tolksvaageni kässari trossi pärast pole ka väga mõtet põdeda - trossi lahti leotamise eest oleks töömehel õigus küsida tunnihinda ja kui ta korraks lahti tulebki ei taha see olukord kaua kesta. Uus asi ikka uus asi. Vanal tolksvaagenil tunnihinde eest leotamisest odavam ka veel.

Aga kõik on omanike ajus kinni - tean kodanikku kes ei raatsinud ka ratast tasakaalustada ja sõitis ringi nagu vibraatoriga, asjad ei tahtnud autos kuidagi paigal püsida.
Vasta

Jah kettast pole,see on asi,mis mul endal jäi kahe silma vahele. Mõnedele autodele enam ei tee keegi neid ja siis ole sa jumal ja proovi sobitada sinna midagi ligilähedast alla. 
Kunagi oli aeg,kus kettas maksis väga suurt raha,see oli enne 2000.daid. Siis tehti igasugu asju,millest osa kuulub küll huumori valdkonda. Mida ise nägin olid raudplaadid klotside vahele pandud,et maksimaalselt kasutada nad ära,kuni raud vastu tuli. Väidetavalt Žigulii meeste võtte? Ise ei oska kommenteerida,sest pole kunagi klotsipõua käes kannatanud. 

Seoses ketastega,tahan ma tuua veel ühe peatükki välja, võtan luubi alla C3,C4 audi ja VW Passati. Teiste Youngtimerite osas ei julge kaasa rääkima hakata,kuna pole olnud minu jaoks väga prioriteetsed.

Nimelt siin mitu kodanikku tegid kurja nägu,et kes see arulage käib kuluvosasid nagu kettad,vedrud ja sillaosad siis lammutusest võtmast. Aga sõbrad mõelge nüüd ajas tagasi. Olid 1990-dad ja 2000dad. ning siis olid inimeste palga numbrid teised,rääkimata ka sellest,et osadega varustamine polnud nii hea kui praegu. Internett polnud kaugeltki nii hästi levinud rääkimata epoodidest,mis vaid üle ookeani toimisid. Kuid siis juba olid jutud,et originaal VAG gruppile oli hea võtta siiski kulunud aga tehase osa. Kuna mingi aeg tehti jube viletsaid B osasid(kas see praegugi nüüd teisiti on ei oska öelda). Ning paljud tõsimeeli ostsid kuluvosasid lammutuse autodelt. Aga siis olid Audi 100 ja Passatit,mis tulid lammutusse ka tunduvalt parema väljanägemisega. Mõnel avariilisel olid all lausa uued amordid või koguni vähe töötanud kettad. Kõik läks tõsimeeli kaubaks,rääkimata plastmassist ja kere detailidest.
Kuid peale 2008.a asjad hakkasid muutuma,muutus ise võis juba märksa varem tulla. Mind pealusid siis rohkem Ladad ja Mossed,mis toodi lõhkuda. Need olid siis n.ö rämpsautode staatuses ja kõik vanamehed tahtsid juba kasutatud Saksa autot. 
Umbes samal ajal hakkasid inimesed liisingusse autosid võtma ja olgugi,et majanduskriis oli vahepeal see tundus,et inimeste huvi liisida asju ei peatanud. Esimese löögi kui nii võtta said Audi 100 c3 ja c4. C3 sai saatuslikuks see,et liiga hea oli ja asju läks vähe.
C4 puhul olid minevaim kaup diislid,mis ka tänagi hinnas. V6 kustumisele aga aitas kaasa mitu aktsiisi tõusu,mis janused mootorid aiataha jätsid. Kuskil 2010-13.a tuli massiliselt C3 lammutusse,suurem osa neist lammutati,minimaalselt müüdi midagi maha,kuna nõudlus oli suht olematu. Need,mis toodigi,mida ise nägin ja uurisin olid juba sellised pooleldi rullnokkade ja elumeeste autod,mille kohta võiks öelda,et elu ära elanud värk. V6 audidel märkasin,et olid mootoritel kaaned maha kistud ja mõnel lausa mahlad sassi aetud. V6 kohtasin üsna vähe kuigi mingi hetk oli neid 6 tk lausa lammutuses. 
VW passat B3 ja B4 , olid populaarsed kütusemuulade tööloomad. Kui veel 2011-12 a sai nende osadega head äri ajada,siis 2013.a tulid signaalid,et keeratakse kütuseäri koomale piiril. Alguses see oli rohkem nagu sosin või külajutt aga kui tehti asi avalikuks,siis oli selge,et peagi on ka nende autodega lõpp. B3 ja B4 hakkas 2014-2015 massiliselt tulema osa väga ära peetuid saadeti ka vanarauaks. Kuna suure mootoriga masinaid keegi ei tahtnud ja kütusemuulad olid ka väga suurte läbisõitudega,siis läksidki suuresti ära konteineri täiteks. Kuigi midagi ostetakse siiani siis väga palju asju ka seisab,kuna B3 ja B4 sõitjaid jääb vähemaks. 
Jah kunagi olid ajad,kust sai head kraami lammutuse auto küljest aga see aeg on ilmselt jäädavalt läbi, vähemalt kuluv osade osas. Ning nüüd tasub silmad lahti hoida korras plastmassi ja sisude osas.


NB! jutt on ühe lammutuse näol,kus olen juba üle 17.a püsikunde olnud. Väljandan siin oma tähelepanekuid elust selle aja jooksul.


Vasta

Mis puudutab seda kulunud klotside taha raudplaadi panemist siis seda tehti juba tõesti vene ajal. Kulunud klotside taha pandi teine vana kulunud klotsi raud mis oli kattest puhtaks käiatud. Pandi ka lihtsalt teine kulunud klots koos kattega. Sellel võttel pole häda midagi. Olen seda võtet isegi kasutanud. Vene ajal juba vist nägin kuidas nii tehti ja jäi meelde.
Nimelt kui klotsi katted kuluvad üle teatud piiri siis näiteks VW-LT28-l lükkab esipiduri sadulal kohe kõmmdi korpuse lõhki. Kolvid tulevad liiga välja ja sellest piisab. Selleks,et seda ei juhtuks,tuleb õigel ajal klotse vahetada või siis tagant täita. Big Grin  Loeb ju siin ka ketta kulumine ja kas on ka üle treitud. Klotsil võib ju katet küll olla aga kolb võib liiga välja tulla. Kui oma autot ise remondid siis sellised asjad on teada ja neid tuleb jälgida. Kui ikka on näha,et kolvid liiga välja tulnud,tuleb midagi taha täiteks panna.

T.
Vasta

Sellisel juhul peab need kaks klotsi mõnel automargil omavahel kokku liitma, muidu võib ju kettapoolne putket panna-või kuidas? Sest kui juba käib kokkuhoid klotside arvelt, võetakse ka kettalt viimast.
P.S teema hakkab autode väljasuremisest juba eemalduma....
Vasta

(10-10-2017, 12:20 PM)Walter Kirjutas:  On olnud juhus kus Saksas äsja ostetud autole mis viidi miskipärast hooldust tegema sealsesse margiesindusse (siis Saksa esindusse!) vahetati kliendilt sõnagi küsimata uued rehvid alla kuna vanad olid kulunud üle kulumispiiri ja midagi polnud hiljem kobiseda.

... ja on olnud ka juhus, kus tellitud töö, eelarvega ca 100€ (rihmavahetus) ja kokkuleppega, et kui üle selle, siis helistavad ja kooskõlastavad, oli järgi minnes kasvanud hoiatamata 800€-ni. Ikka üks asi katki, teine kulunud ja läks kauem jne.
Pakkusin kiirelt variandi, et võivad vanad asjad tagasi keerata, auto sõidab üle tänava lammutusse ja läheme sõpradena lahku. Kui ei oska helistada, siis pole midagi teha, tuleb leppida tühja läinud tööga.
ps. saime siiski kokkuleppele, maksin mingi osa juppide hinnast, tööraha jms kirjutati koolirahaks.
Vasta

(10-10-2017, 21:29 PM)rollfix Kirjutas:  Sellisel juhul peab need kaks klotsi mõnel automargil omavahel kokku liitma, muidu võib ju  kettapoolne putket panna-või kuidas? Sest kui juba käib kokkuhoid klotside arvelt, võetakse ka kettalt viimast.
P.S teema hakkab autode väljasuremisest juba eemalduma....
No ega igale mudelile ei peagi kõik töövõtted sobima.
Muidugi,kuidas need autod ikka välja surevad,kui me siin klotsidele taha paneme. Big Grin
Vasta

Kõigepealt tunnistan, et olen olnud teenustöid tehes loll. Kui on kokku lepitud mingi summa, siis on see juba tegija probleem, kuidas oma hinna sees püsida. On alati tundunud pettusehõnguline küsida mingit töötundide hüvitamist, kui asi on osutunud keerulisemaks. Lihtsalt nii asju õpitaksegi ja enda, mitte teiste rahakoti peal. Samas annan aru, et see on idealism ja see pärsib teenuseosutaja isiklikku arengut.
Vasta

(10-10-2017, 15:01 PM)linnuke Kirjutas:  
(10-10-2017, 13:06 PM)alfredo Kirjutas:  Kettaid on ka igasuguseid. Üks treial rääkis, et toorik peaks enne mõõtu ajamist vähemalt aastakese vabas õhus päikese ja vihma käes seisma. Mida kauem ja seda parem, et niimoodi lähevad malmist pinged välja ja hiljem väiksem võimalus kuumast peast kõveraks tõmbuda. Mine sa võta kinni, ehk ongi asjad sedasi. A kes neid niimoodi ikka teeb, kõik ju maksab.

Võibolla polegi udujutt.Kusagilt kuulnud ,et svenssonid olla sportmootorite plokitoorikuid kah aastajagu merevees leotanud ,enne kui toimetama hakata... Rolleyes

Olete tähele pannud trummikomplektidel "taldrikud" pealkorjaga Paiste (ongi eesti juurtega). See Paiste proua kui eestis käis, olla rääkinud, et need taldrikud maetakse kusagil Saudide juures liivakõrbe mitmeks aastaks. Ja point on temperatuuride pidevas kõikumises, päeval kuumutab ja öösel külmetab. Aga kas see paneb pinge sisse või võtab välja.. ei mäleta, igatahes taldriku paneb häälde Wink

Triumph GT6, Corvair Spyder, Datsun 280Z, BMW E21, VW Buss
Vasta

(10-10-2017, 22:19 PM)Alts Kirjutas:  Kõigepealt tunnistan, et olen olnud teenustöid tehes loll. Kui on kokku lepitud mingi summa, siis on see juba tegija probleem, kuidas oma hinna sees püsida. On alati tundunud pettusehõnguline küsida mingit töötundide hüvitamist, kui asi on osutunud keerulisemaks. Lihtsalt nii asju õpitaksegi ja enda, mitte teiste rahakoti peal. Samas annan aru, et see on idealism ja see pärsib teenuseosutaja isiklikku arengut.

 Kui töö on tellija materjalist, nagu vana auto puhul vägagi on, siis saab planeerida ainult üldjoontes. 
Ntks vahetasin oma igiliikuril bensiinifiltrit sõbra garaazis. OK, vahetatud kõik kena ei leki...oot tagasivoolu toru on märg. Lõikasime selle lühemaks ja voolik otsa, kõik oli peaaegu korras. Kuid voolikut paagi toru otsa tagasi pannes murdus see ära, kuna oli ka juba pehme. Õnneks oli mul teine paak olemas ning selle vahetamine polnud keberniit.
 Aga kui sellise autoga oleks käidud töökojas, mis siis oleks saanud? Oleks pidanudki ainult filtri vahetama?
OK, toru ka kui kliendilt on luba saadud. Ja siis veel paagi nali otsa  Big Grin Kõik see aeg auto tõstukil jne. Lisada siia veel, et klient on väga hinnatundlik.

You see, pal, Elvis can´t read a contract.
All he knows is, no Ferrari, no rides with the top down.
Vasta

Puhtalt Tartu tänava- ja parklapildi pealt ütleks, et igapäevakasutuses 20+ autode TOP5 on selline
Audi80 B3, B4
BMW E34
VW Passat B3
Ford Sierra
BMW E28
edit: Golf2 ja w124 peaks ka ikka seal kuskil vahepeal olema

Mõnevõrra üllatav on selliste isendite esinemine rohkem kui üksikeksemplaridena, st nähtud mitmeid erinevaid:
Ford Fiesta mk2
Subaru Legacy mk1
Opel Astra F mk1
Muidugi, peale Astra ei ole need ka kunagi olnud masslevinud "peavoolu" esindajad

Volvo 24x ja MB w123 on ka näha mitmeid, aga sealt tagant paistab pigem hobi- või pühapäevakasutus. Nagu ka E28 puhul - talveks nad kaovad  enamuses ära.

Ehk siis kokkuvõttes ei midagi uut ega üllatavat: 20+ masinaid võib märgata igapäevaselt rohkesti, 25+ vanuses jäävad harvad erandid ja 30+ jäävad pildile viimased mohikaanlased. Ehk siis pärast 30+ võib kohata enamvähem samavõrdselt mainstreami viimaseid jäänuseid kui ka neid, mis ei ole kunagi massilised olnud, st nad on hobiautona huvitavamad.
Vasta

See tähelepanek on õige sest jaapanlased mis siin oma elu elanud on enamuses maha mädanenud ja eks need sakslased, rootslased ka hakkavad vaikselt maha mädanema kui talveks ikka ära ei peida.Kui sai veel oldud lähedal lukkseppadele siis jah audi ja passat olid põhilised tõstuki peal kuna jupid odavad siis paljusid ei koti et neid tihti peab vahetama,kered olid suhteliselt normaalsed nii et anti aga minna.Kui palju japse või korealasi on üheksakümnendate keskpaigast tänaval näha?BMW sild on suvaliste b-osadega laitmatult pea 200000 km kestnud ,miks mõni klient on Audil Passatil juba kolmandal ringil ei oska öelda.
Vasta

Pigem ongi masendav,et asju ei osata hoida ja siis on häda,et miskit pole osta. Võime ja suhtumine asja hoida korras on nähtus,mis kujunevad kas elujooksul või antakse see kaasa kodust. 

Rääkides siis sellest V6 mootoriga C4 Audist. Ise enesest on tegu tehniliselt huvitavama vanatehnikaga(kas nüüd või tuleviku mõistes),kui näiteks tüüpiline Nõukogude inimese rahvaauto. Kuigi viimastel on jällegi Nostalgia,mis maksab inimeste jaoks kohati väga palju,mida isegi rahas on raske mõõta. Aga see ongi normaalne,sest ühtede jaoks on see väga oluline ja seetõttu ei maksa neid hukka mõista.

Samas,kas ladal ja Moskvichil on pakkuda nt puid dekoori või velüür istmeid? Või v6 mootorit,mille hääl juba on omapärane ja ei ole ebameeldiv kõrvale kuulata? Võib olla ma võrdlen kahte võrreldamatut asja ja seda täiesti ilmselgelt. Samas kui vaadata,mida müüakse,siis kohati on veneauto isegi hinnalisem kui Audi C4. Samas need odava otsa V6 kipuvad olema kahjuks väga hoolimatuid omanikke näinud ning seetõttu on nad muutunud iseliikuvaks vanarauaks. Siinkohal ei saa ma seda mõtet laiendada kõigile v6 audidele,mis veel eestis liigivad või ootavad garaažis avastamist,huviliste poolt.


Vasta

C4 saab nostalgiliseks nendele kes tatikana vanaisaga sellistega poodi jäätist ostma sõitsid ehk siis lähiaastatel. Huvitav vanatehnika on C4 kerel 2,2T või 4,2 V8  Smile
Vasta

(11-10-2017, 16:40 PM)Mart Laanelepp Kirjutas:  C4 saab nostalgiliseks nendele kes tatikana vanaisaga sellistega poodi jäätist ostma sõitsid ehk siis lähiaastatel. Huvitav vanatehnika on C4 kerel 2,2T või 4,2 V8  Smile

Tõesti huvitav! olles mõlemat omanud 20v  ja 4.2 Siis olen ka hindu pikkalt jälginud. Viimase aastaga on nad ck 2x tõusnud ... rääkimata 90a audi 200 20v 10v ja audi v8  Korralikud isendid  on tänavapildis juba päris  haruldased...

Garaazis: Zaz 968, Vaz 2101, E32 v12, Dnepr MT11, IZ jupiter 2 
Vasta

Vanade autode hinda tõstab see et neid on väheks jäänud,ning selles on süüdi see, et inimesed viivad oma autod otse kuusakoski või mõne teise metalli kokkuostu õuele. Raha kohe kätte,arvelt võetakse maha ja rohkem muresid ei olegi,inimesel hea lihtne aga auto ajaloo seisukohalt laastav tegevus.

Kaubavedu kaubikuga Tallinnas ja Harjumaal 56906136
Olemas ka autotreiler 2800 kg kandevõimega,millega aegajalt hädalisi aitan.
Vasta

Igasugu Quattrod,V8,Syncrod ja muud erimudelid on olnud hinnas juba varemgi ning nende hinnalangus saab tulla suuresti vaid tehnilise seiskorra arvelt+tüv ja kindlustuse olemasolust(kui sedagi). Pigem saab aga kõige suurema löögi just see tavamudel,mis on kas üldse ilma igausgu lisadeta nagu C3 varased plankkered,mis osaliselt veel Neckarsumi tehasest tulid. Või siis massilisemalt levinud mudelid,mille puhul keegi ei arva,et see midagi eriti väärt oleks. Vanatehnika mõistes on vale arvata,et väärt on vaid see kõige rariteetsem asi,mida on vaid vähestel. Pigem tuleb asja võtta nii,et kui asi on veel heas korras ja ei ole muutunud loodusega üheks. Siis tasuks sellesse investeerida enne,kui liiga hilja on.


Vasta

Üks jama on veel. Nimelt kui sul peakski mingi haruldasem auto olema,vaata ei julgegi kellegile enam müüa. Võtavad kätte ja lihtsalt hävitavad ära täiega. Kas siis kõvad taastajad või otsitakse mingiks sõiduks..... Big Grin  Väga odavalt suvalisele inimesele kellest midagi ei tea,pole kuulnud või kes pole omale nime teinud,ei tohigi odavalt anda. Odav hind tekitab mõtteid....  Lolluste jaoks on ka tänapäeval raha paljudel olemas. Ma muidugi loodan,et häid inimesi on rohkem maailmas. Wink See on muidugi juba vana ja äraleierdatud jutt...

T.
Vasta

Mis asi see harudlane auto on,kui nüüd vaadata ringi ja endalt küsida? Ma olen arusaanud,et iga üks kipib seda tahes tahtmata,enda mätte otsast vaadatuna sõnastama ja lahti mõtestama. Paraku meie provintsi võib vabalt selle loogika järgi kõik olla täiesti hävimisohus tehnika. Nende haruldlaste uustulnukate ja igasugu vanadegagi on üks häda,miks tavainimene neist proovib vabaneda. Osade saadavus kipub olema väga krõbe või sootuksi ei tehta miskit sellel enam. Selline on tore hobiauto aga paraku tarbida kannatab seda niikaua,kuni mõni tõsisem rike peale tuleb. Meie siin võime mõelda,et ei müü igasugu karvastele ja sulelistele,kes uksest sissetormavad kohvriga, oma sõiduvahendeid ära. Aga tegelik elu kipub ikkagi veidi teine olema. Olen ise kogenud kus peale aastaid läbirääkimisi,ei tahtnud omanik oma n.ö "vanatehnikast" loobuda. Küll aga marssis suvaline kokkuostja sisse ja sai auto aitäh eest endale. Võibolla ma kehv läbirääkija aga tavaline kodanik ei mõtle nagu mingi vanatehnika hull inimene. Tema vaatab asja praktilisest perspektiivist ja kui ta ei viitsi tegelda asjaga siis lasebki sellest lahti. Paljudel ei ole mingit emotsionaalset sidet tehnikaga. See on vaid üks arvamus asjast,kindlasti on neid veel.


Vasta

Inimeste vaated teatud asjadele muutuvad seoses rahakoti paksusega. Big Grin Kui raha tekib järsku piisavalt rohkesti juurde siis minuarust enamusel sõidab mõistus peast ära. Siis läheb läbuks kätte ja isegi aastaid truuilt teeninud sõber lendab täie auruga n........
T.
Vasta

(11-10-2017, 12:20 PM)TeeTL Kirjutas:  Ehk siis kokkuvõttes ei midagi uut ega üllatavat: 20+ masinaid võib märgata igapäevaselt rohkesti, 25+ vanuses jäävad harvad erandid ja 30+ jäävad pildile viimased mohikaanlased. Ehk siis pärast 30+ võib kohata enamvähem samavõrdselt mainstreami viimaseid jäänuseid kui ka neid, mis ei ole kunagi massilised olnud, st nad on hobiautona huvitavamad.

Ei tea, kas minu viimane mohikaanlane - 34 aastat vana b32,  on mainstreami viimane jäänus või huvitav hobiauto?  Smile

Autoplekksepa- ja keevitustööd,  värvimine, avariijärgne taastamine ning vanasõidukite renoveerimine. http://www.hmp.ee/
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne