idee - puugaasil keskküte
#1

Selline puhtalt teoretiseerimise idee tuli, et kas äkki oleks efektiivne meetod keskkütteks, kui keldris asuks puugaasi generaator, edasi läheks gaasitorustik ning majas asuks tubades individuaalsed gaasikütte agregaadid?

Olen kunagi ühe sapaka kütte ümber ehitanud propaani peale/elektroonilise juhtimisega, see toimis mul suvilas küll aastaid väga edukalt. Ainuke miinus oli lärmakus - iga kord kui öösel käima läks, oli ülesärkamine garanteeritud.

Väljavõte Wikipediast: 
  • They are far cleaner burning than a wood fire or a gasoline-powered engine (without emissions controls), producing little, if any soot.

  • When used in a stationary design, they reach their true potential, as they are feasible to use in small combined heat and power scenarios (with heat recovery from the wood gas producer, and possibly the engine/generator, for example, to heat water for hydronic heating), even in industrialized countries, even during good economic times, provided that a sufficient supply of wood is attainable. Larger-scale installations can reap even better efficiencies, and are useful for district heating as well.
Vasta
#2

Muidugi on olemas ka selliseid:
https://www.youtube.com/watch?v=3ovEj8eeRaw

Seal on muidugi kogu asi ühes agregaadis, aga mind hakkas huvitama just, kas nö. klassikaline puugaasi generaator oleks parem lahendus. Sellisel juhul oleks keskkütte põleti gaasigeneraatorist eraldi asetsev agregaat, näiteks ehitatud kokku akumulatsioonipaagiga.

Teine plusspool oleks kindlasti ka võimalus sama gaasi pealt käitada elektrigeneraatorit.
Vasta
#3

(12-12-2017, 18:38 PM)vootele Kirjutas:  Selline puhtalt teoretiseerimise idee tuli, et kas äkki oleks efektiivne meetod keskkütteks, kui keldris asuks puugaasi generaator, edasi läheks gaasitorustik ning majas asuks tubades individuaalsed gaasikütte agregaadid?
Mina mõtleksin enne CO (vingugaasi) tubadesse juhtimist kaks korda. Ja siis veel.
Vasta
#4

Jah, see võib ohtlikuks minna küll...
Vasta
#5

Milleks vaja seda puugaasi transportida tubadesse, kus asuvad gaasikütte-agregaadid??? Pigem keldris töötaks katel puugaasiga, mis kütab vett ja vesi läheb tubades olevatesse radiaatoritesse. Ja siis tekib juba ka küsimus, milleks üldse puidust spetsiaalselt vaja seda gaasi teha, mitte puitu "lihtsalt" põletada?
Vasta
#6

Pigem suure mootoriga generaator. See kasvõi puugaasiga käima. Soe tuppa ja elekter võrku....

Heitgaasigest vaja ka soe kätte saada. Siis läheb väga vähe kaduma.
Vasta
#7

Oleks see praktikas ka nii lihtne kui paistab. Cool
Vasta
#8

(12-12-2017, 23:08 PM)Taaviw126 Kirjutas:  Pigem suure mootoriga generaator. See kasvõi puugaasiga käima. Soe tuppa ja elekter võrku....

Heitgaasigest vaja ka soe kätte saada. Siis läheb väga vähe kaduma.

Puugaas on lahe asi küll, kuid selle gaasi jaoks on vaja mingi x kogus kuiva hakkepuitu igas tunnis. Ma peast ei tea/mäleta täpselt, kuid puusalt paugutaks nii 40-60l kuiva puitu ...50kw energiat tunnis +- olenevalt aparaadi osiste suurusest. See teeb 12h jooksul ümmarguselt pool kanti/ruumi. Kuus seega 15 kanti ja ma arvan, et ma panen mööda vähemuse poole. Karta on, et kuu kogus liiguks sinna 30 kandi juurde. Läbi geneka oleks seda elektrit päris lahe kasutada, midagi saaks ka soojast tagasi kui aint elektrile rõhuda, kuid, see puidu kogus mida on vaja hakkida, kuivatada ja põletada, et saada stabiilset kasu, rääkimata ahju kõrvale voodi vedamisest, et seda protsessi pidevalt kontrollida, hmmm..

 Teine asi on geneka poolt toodetava elektri võrku (enda majapidamise omasse) ühendamine, või võrku ühendamine, mis ka ei ole eriti odav lõbu ja vajab sertidega seadmeid, mis on ka kahtlane isetegemise juures. Siit edasi, stabiilsuse kontrollimine, põhimõtteliselt elamine süsteemi juures, raha (mida ikka läheks mehiselt) , teadmised (mis tulevad läbi aastate, mitte koheselt) ja aeg mis sinna tuleks panustada... Võimalik, huvitav projektina, kuid vaevalt, et väga pika aegne viitsimine. Projektina jah, kasumlikkuse vaatevinklist... vaevalt.

Suurim probleem ongi süsteemi kalibreerimine. Kui tahad toota mingi koguse elektrit sellega ja ka sooja, peab olema süsteem julmalt üle dimensioneeritud. Puugaasiga ei ole sellist teemat, et täna võtan kw ja homme 60kw tunnis. Võtab see nii palju kui võimas süsteem on. Muidugi on seal mootori litraaz ja muud tegurid mängus, kuid puid kulub johhaidii ja rohkemgi veel kui see peaks genereerima 12h päevas. Seal on palju tegureid. Kusagil metsas, saare peal, võiks sellise süsteemiga vaeva näha, kuid jah, igasugune päikesepaneel on parem. 

Kui sellist süsteemi ehitama hakkad, siis peaks vaatama max võimsust mida genekas välja suudab anda. Kui selleks on näiteks 20kw/h Siis tuleks ka vastav mootor vaadata. Ja kõik edasised küttekogused just selle järgi paika panna. Siinkohal oleks mootoriks umbes 50kw vana opelivõimisiganes bensukas, mis suudabki 40l puitu läbi jahvatada tunniga. 

Autot liigutada, jep, lase aga käia. Siin võib rääkida kasust, efektiivsusest ja millest iganes, sest auto kasutab pea igal ajahetkel selle gaasist tulnud energia ära. Kodus elektri ja sooja tootmise puhul aga lähevad puidu ja aja peale kulutatud tunnid ning eurod üsna tüütuks ja kalliks.

Seega projektina lahe üritus, kuid praktilise poole pealt jääb üsna suure tõenäosusega nurka roostetama ning tulevased põlved saavad endale viinaraha mõneks peoks kui selle emexisse veavad lõpuks..

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta
#9

Härrased, ei tasu olla vanas kinni. Big Grin See, et sõjajärgsel ajal sõideti metalltünnis hingitsevate puuklotside surmahingusega ei tähenda, et praegu poleks paremini võimalik.

Kogu selle ettande saab automatiseerida. Süsteemid on olemas, ainult, et ... $$$$$ kuni $$$$$$ <100 kW seadmetele. Või õigemini <100 kVA generaatoritele.

Mis panebki paika kogu mõttekuse: huvitav ja teatud oludes asjakohane projekt. Kui on vaba ressurssi raha, aja ja puidu mõttes. Vingugaasi kõrge kasuteguri (ja madalate heitmetega) tootmiseks on vaja kuiva ja stabiilse kvaliteediga haket või klotsi. Seega ei kõlba vitstest tehtud praht, vaid vaja on vähemalt valgustus- veel parem harvendusraiest saadud puitu. Millel jällegi, sõltuvalt kättesaadavusest, võib tekkida reaalne tihuhind x kuni 2x €. Või siis mitte, kui puitu lihtsalt ei saa piisavas koguses mõistlikult juurdepääsetava tee äärde.

Küll oleks asjal jumet päikesepaneelide talvise madaltoodangu ajal lisaenergia saamiseks. Toodab ju klassikaline sisepõlemismootor kaks korda enam soojusvõimsust mehhaanilisest võimsusest. Ehk kui küsida genekast 40 kVA, saame sooja 100 kW. Umbes väikese keskküttekatla jaguWink Ehk võit-võit situatsioon - talvel on vaja nii elektrit kui sooja ja mõlemat saame. Päikest on samal ajal vähevata ja millegiga peab ju akupakki laadima. Suisel aal särab päike ja seega saab kogu puidujaam puhata, kuna paneelidest piisab.

Soomlastel on üks kaubaline lahendus Voltteri näol olemas, aga osavate näppudega mees paneb sama asja umbes poole odavamalt ise kokku. Kui ta teab, mida ta teeb, eksole...

Siiski on vedelkütus sedapalju odav, et sama võimas diiselelektrijaam tuleb kordades odavam ja isegi elutsükli hind võib madalamaks jääda, kuniks nafta maksab alla 100 $ tünnist.
Vasta
#10

Kunagi sai autoga sõidetud puugaasiga ja ka traktoriga tööd tehtud ning seega mingid kogemused on mille põhjal targutada.
Näiteks kiirekäigulisel autole mõeldud väikse töömahuga mootoril on jõukadu umbes 2/3.
Aeglasekäigulisel suure töömahuga traktorimootoril aga praktiliselt pole võimsuskadu sest põlemiseks on palju aega ja suur kogus kehva gaasi põleb paremini kui väike törts.
Seega oleks asjal jumet kui on olemas vähemalt 5 liitrine mootor silindrimahuga mitte alla 2 liitri ja see on võimeline pikka aega töötama 200-400 pöördega minutis.
Kes arvab, et paneks lihtsalt suure hooratta mootorile otsa pöörete alandamiseks siis sellest ei piisa vaid ka silindriseinte ja kolvisõrmede õlitus peab olema survega sest õli üles ei visata nii väikse pöördega.
Kui on olemas selline mootor, siis sinna taha võiks arvestada umbes 20kw generaatori, sest seda võimsust jõuaks selline kooslus hoida päevade kaupa.
Selle käigus tekib kindlasti piisavalt soojust et majapidamist kütta ja ka puitu ette kuivatada.
Puhta hakkepuiduga käivat generaatorit ei kujuta ettegi milline see olema peab sest kui kasutada gaasi mootori käitamiseks peab generaatoril olema taandamisvöönd, kus tõrvad lagunevad põlevgaasiks.
Taandamisvööndisse on aga vajalikud söed ja hakkest sütt ei teki ju.
Generaatori mõõdud 20 kw mootori jaoks pole ka midagi hiiglaslikku sest traktoril oli koldeosa läbimõõt 450mm ja generaatori kest 200 liitrise vaadi jämedune.
Tahtes generaatorit paikselt kasutada ilma vibratsioonita ei tohiks punker koldest jämedam olla üle 100mm sest klotsid jäävad lihtsalt kinni astme taha.
Kui teha generaator arvestusega tööks ilma täitmiseta 12h siis kõrgus võiks olla 3-4 meetrit.
Loomulikult võib täitmise ka lahendada kassetiga, teoga, millega iganes mis ei lase punkrisse sattuda õhku sest muidu võib gaas plahvatada.
Kindlasti peab punkril olema piisavalt suure läbimõõduga kaitseklapp selliseks puhuks.
Filtreerimine on väga tähtis asi mootori pikaealisuse tagamiseks.
Esimese astme filter-tuhapüüdja võiks olla püsival koormusel töötades näiteks tsüklon.
Siis gaasijahuti, mis jahutab gaasi alla kastepunkti et veeaur eralduks gaasist ja niisutaks teise astme filtrielementi.
Teise astme filter oli mul kahesektsiooniline ja filtreerivaks elemendiks kasutasin männikäbisid.
Muidugi sobinuks selleks paremini roostevaba treilaast, kuid seda polnud saada.
Siis kindlasti on kaval terve süsteem projekteerida järjest langema et süsteemi kondenseeruv vesi koguneks ühte madalaimasse punkti ja sealt on võimalik see välja lasta sest vett tekib palju.
Lisaks veel igale elemendile avad, mille kaudu saab asja veega puhtaks loputada.
Traktoril oli filtri all lihtsalt klapp, mis vaakumiga sulgus et mitte õhku süsteemi lasta ja tühikäigul sai vesi välja joosta kui vaakumit polnud.
Sellise süsteemi rajamisel nullist näen ma mõtet, kui on mingi energiamahukas tegevusala mille käigus tekib puidujäätmeid nagu näiteks saekaater.
Maja kütmiseks on lihtsamaid viise.
Vasta
#11

Inimene tahtis natuke tuba kütta - foorumlased hakkavad teda selle asemel kosmosesse lennutama : ))
Vasta
#12

(13-12-2017, 12:36 PM)alfredo Kirjutas:  Inimene tahtis natuke tuba kütta - foorumlased hakkavad teda selle asemel kosmosesse lennutama : ))

Aga vähemalt taastuvenergeetiliste võtetega. Big Grin
Vasta
#13

(13-12-2017, 13:05 PM)v6sa Kirjutas:  
(13-12-2017, 12:36 PM)alfredo Kirjutas:  Inimene tahtis natuke tuba kütta - foorumlased hakkavad teda selle asemel kosmosesse lennutama : ))

Aga vähemalt taastuvenergeetiliste võtetega. Big Grin

Kui, jah, teemaalgataja plaani juurde tagasi tulla, siis ma ei näe sellisel puugaasiküttel mingit eelist puudega köetava vesikeskkütte ees. Isegi tundub, et viimasel on kaod väiksemad. Vesikeskkütte üks hea omadus on pealegi see, et küttekehad tubades ei lähe väga kuumaks.
Vasta
#14

Siin teemas oleks hea küsida - kas peerugaasiga saaks ka midagi kütta?  Rolleyes Või kui elad näiteks suure loomalauda läheduses kus sellist gaasi ikka tekib (tegu ju enam-vähem metaaniga?) siis kas saaks seda kuidagi kasulikult ära kasutada? Vabandan kui teemat on juba varem käsitletud.

Idiootidega pole mõtet vaielda - nad veavad sind enda tasemele ja lajatavad siis kogemusega /Iid-Tõstamaa/
Anna väikesele inimesele veel väiksem võim kätte ja ta arvab kohe et on Jumal taevas (või mode foorumis...)
Vasta
#15

(13-12-2017, 13:55 PM)Walter Kirjutas:  Siin teemas oleks hea küsida - kas peerugaasiga saaks ka midagi kütta?  Rolleyes  Või kui elad näiteks suure loomalauda läheduses kus sellist gaasi ikka tekib (tegu ju enam-vähem metaaniga?) siis kas saaks seda kuidagi kasulikult ära kasutada? Vabandan kui teemat on juba varem käsitletud.

Saab, kui põlevaid süsivesinikke on piisavas koguses. Peamiselt metaani. Rõhk siis sõnapaaril "piisavas koguses".  Big Grin

Oisu asulat köetakse Estonia farmi sõnnikust kääritatud metaaniga.
https://www.4energia.ee/projektid/oisu-biogaasijaam
http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/uud...d=65813010
Vasta
#16

Vanasti elatigi talvel loomadega ühes ruumis. Lehm raibe kütab päris hästi. Kunagi lugesin mingi projekti kohta kus rootslased katsetasid lehmakütet elumajal kasutadaSmile Lehm oli keldris ja tuba oli soe. Anna ainult põhku ja vett.
Vasta
#17

Keda huvitab, siis märksõnadeks biogas või methane gas ja vidjosid nagu muda.

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta
#18

(13-12-2017, 14:36 PM)Taaviw126 Kirjutas:  Vanasti elatigi talvel loomadega ühes ruumis. Lehm raibe kütab päris hästi. Kunagi lugesin mingi projekti kohta kus rootslased katsetasid lehmakütet elumajal kasutadaSmile Lehm oli keldris ja tuba oli soe. Anna ainult põhku ja vett.

hobese kaka kütab vast paremini.
Vasta
#19

Rottermanni leiva laialiveohobuste sõnnikus olidki paadialuste magamisurud. Soe, kuiv, muu polnud tähtis.
Vasta
#20

Minu postituse point oli selles, et kas puidu gaasistamisel ja siis selle gaasiga kütmine oleks efektiivsem, kui lihtsalt sama koguse puidu koldes põletamine?
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne