[Talupoeg taluja]

Mul oli mõte panna tselluvill toapeale vahelaele. Pidi ka müra summutama,sellepärast tekkis selline mõte. Kuskil 10-15 cm paksune kiht. Põrandaks löön paksemad lauad. Kui tervislik see asi saab olema? Kas see kraam ka lahtub seal villa sees aja jooksul? Kas keegi oskab öelda? On kellegil mingeid allergiaid olnud selle kraamiga?
T.

[spark]

põhk muidugi kaalub. mõned tonnid ikka toa peale mahub. võrreldes liiva kaaluga on see siiski köömes. osal majast olid vanasti hainad lakas ja tuba oli lämmi. moodsaid materjale ma oma koju eriti ei taha. pakipõhk odav ka ja lihtne paigaldada ja vajadusel ka ää võtta ja peal kõndimist kannatab ka. eks peab katsetama.

Põhule alternatiiv on saepuru aga tõenäoliselt pole ta nii soe kui põhk.
Saepuru on selles mõttes hea, et mingi aeg seob niiskust ja mingi aeg annab, ära nagu puit ikka.
Kunagi segati seda lubjaga - see oli siis näriliste ja hallituse vastu, ilmselt tekkis ka mingi tulekindlus.
Et asi oleks tulekindlam ja pealmine kiht oleks tugevam - võib pealmise kihi ka saviga segada või savi kihi peale laotada. (miks mitte ka vastu lage kiht savi panna)

[PlyVal64]

põhk muidugi kaalub. mõned tonnid ikka toa peale mahub. võrreldes liiva kaaluga on see siiski köömes. osal majast olid vanasti hainad lakas ja tuba oli lämmi. moodsaid materjale ma oma koju eriti ei taha. pakipõhk odav ka ja lihtne paigaldada ja vajadusel ka ää võtta ja peal kõndimist kannatab ka. eks peab katsetama.

Põhule alternatiiv on saepuru aga tõenäoliselt pole ta nii soe kui põhk.
Saepuru on selles mõttes hea, et mingi aeg seob niiskust ja mingi aeg annab, ära nagu puit ikka.
Kunagi segati seda lubjaga - see oli siis näriliste ja hallituse vastu, ilmselt tekkis ka mingi tulekindlus.
Et asi oleks tulekindlam ja pealmine kiht oleks tugevam - võib pealmise kihi ka saviga segada või savi kihi peale laotada. (miks mitte  ka vastu lage kiht savi panna)

No kui juba segama hakata, siis on sajand vana asi saepurubetoon! Kerge, tulekindel, sooja pidav, müra summutav jne. Väga vana ja hea aga miskipärast unustatud "leiutis". Päris kindlasti ideaalne kõnealuse tugeva vana aampalkidega lae peale kõnnitava soojustusena. 
Paari aasta tagune lugu. Iseenesest võiks seda ka purustatud põhuga teha, mingit vahet pole. Minu arust ei pea see olema saepuru, see võibolla lisaks põhule ka vabalt kuiv purstatud pilliroog jms kuiv ja suhteliselt püsiv looduslik mahtu andev materjal. Peamine ongi täitematerjali otsene isoleerimine välisest keskkonnast sideaine abil, mis annab lisaväärtusena juurde tulekindluse ja kõvaduse. 
Tsement on ju ka looduslik, Liiv samamoodi, sinna võib/peab lupja sisse segama, mida iganes täiteainetega teha. Värvimulda võib ka segada, saad näiteks ookerkollase lakapealse põranda  Kusjuures on saepururikas betoon pea sama soojapidavusega, kui hästi isoleeritud vill. 

Ma jagan isand Dieseli mõtet loodussõbralikkusest ja looduslähedusest aga natuke peab ikkagi kulutama ja päris suvaliselt puhastheina/põhku soojustuseks panna enam ei tasu.

[spitfire]

põhk muidugi kaalub. mõned tonnid ikka toa peale mahub. võrreldes liiva kaaluga on see siiski köömes. osal majast olid vanasti hainad lakas ja tuba oli lämmi. moodsaid materjale ma oma koju eriti ei taha. pakipõhk odav ka ja lihtne paigaldada ja vajadusel ka ää võtta ja peal kõndimist kannatab ka. eks peab katsetama.

Põhule alternatiiv on saepuru aga tõenäoliselt pole ta nii soe kui põhk.
Saepuru on selles mõttes hea, et mingi aeg seob niiskust ja mingi aeg annab, ära nagu puit ikka.
Kunagi segati seda lubjaga - see oli siis näriliste ja hallituse vastu, ilmselt tekkis ka mingi tulekindlus.
Et asi oleks tulekindlam ja pealmine kiht oleks tugevam - võib pealmise kihi ka saviga segada või savi kihi peale laotada. (miks mitte  ka vastu lage kiht savi panna)

No kui juba segama hakata, siis on sajand vana asi saepurubetoon! Kerge, tulekindel, sooja pidav, müra summutav jne. Väga vana ja hea aga miskipärast unustatud "leiutis". Päris kindlasti ideaalne kõnealuse tugeva vana aampalkidega lae peale kõnnitava soojustusena. 

Olen kunagi teinud saepurubetoonist 2 kordse maja esimese korruse seinad. Tol ajal polnud materjale kusagilt võtta, aga saepuru sai saekaatrist nii palju kui viitsisid vedada. Tsement ja liiv oli saadaval. 
Aga tulemus ? Jah soe ta oli; tolle aja mõistes. Ja väga odav. Seina midagi kinnitasid siis auku puurima ei pidanud. Aga tänaseid standardeid arvestades, sel materjalil suurt mõtet ei ole.

[Marko]

KSF Maitus eksperimenteerib saepurubetooniga, ehk on temal midagi lisada juba?

[PlyVal64]

Aga tulemus ? Jah soe ta oli; tolle aja mõistes. Ja väga odav. Seina midagi kinnitasid siis auku puurima ei pidanud. Aga tänaseid standardeid arvestades, sel materjalil suurt mõtet ei ole.

Aga ksf! Diesel ju ei tahagi tänast standardit! Tegu vist mingi iidvana talukohaga. 
Ja odavus on alati väga suur mõte Päris kindlasti näiteks kuni 20-ruuduste väikeehitiste, millest paljud on just suveks, jaoks. Need ei pea ka uusehitistena mingitele lollidele euroidiootsustele vastama. Vähemalt praegu...

Saepurubetooni soojus"pidavus" on sellise maksimumis 90kuupi (20ruutu x 5 kõrgust max) mahtu suveonni jaoks enam kui piisav. Suvel ehitasime Sõbraga tema DIY SIP-paneelidest täpselt sellise majakese. Kokkuvõttes läks 150peno ja OSB ikkagi täitsa omajagu maksma. Lisame veel liimvahud juurde. 
OK, paneelid said Sauel tehtud, omatehtud täpse joonise põhjal ja neid suudab käsitsi tõsta, mis oligi asja eesmärk. Kiiresti sai krundil kokku panna ja näiteks lagi on ka kohe soe. Lisaks on ju OSB kohe ka enam-vähem siseviimistlus. Agama kujutan ette, et saepurubetooniga saaks sama asja kindlasti kolmandiku odavamalt kui mitte rohkem. 

Teine asi on igasugused kõrvalhooned, millele uued elamute nõuded ei kehti. Kasvõi garaaž, kus ka võiks mingi soojapidavus seinal olla. Seal võimalus ka paksem sein teha. Pigem on täna küsimus, kuskohast saada saepuru Ja siis tuleb alati ette tasuvuse küsimus, et kas see "jama-vaev" tuleb piisavalt palju odavam?  Või on "odavam" mõni "tuntum" lahendus, nagu näiteks pangast suure hunniku raha laenamine...   Kusjuures pannes tihtipeale oma tööle ja ajale hinnasilt külge, sama teha DIY ehitamisele kuluva ajaga jne, ei pruugi see enam üldse nii odav tulla! Aga kui tahta tõesti ÖKOloogiliselt puhast lahendust, siis palju variante odavuse tagaajamisel peale DIY pole.

[aavu]

https://www.youtube.com/watch?v=bJtd0Zx1nsU
6.00-st alates näeb mida teevad sipelgad. Kui suured ehitusmaterjalide kahjustajad nad üldse on? Ilmselt isegi terasele kusevad peale ja roostetab läbi. Keemia muidugi aitaks aga ise ei taha ju kogu elu keemias elada.

[viplala]

...Hübriidseina soojusläbivuseks tüüpilise 450-millimeetrise paksuse põhupaki korral arvutas ta 0.113 W/(m2K). See vastab passiivmaja kriteeriumitele külma kliima jaoks, mille alla loetakse ka Eesti.

Vot siis...

http://novaator.err.ee/259194/bakalaureu...se-pollult

[v6sa]

Põhumajal on omad plussid olemas. Seega - ökošmökod võivad jummala rahulikult põhust täitega karkassmaja teha - saab täitsa asjaliku asja. Sõltub seina katva krohvi valikust.

Iseasi, kas saadav tulemus ja panustus omavahel just kõige paremas korrelatsioonis on.

Samas - hobid ei peagi ära tasuma.

[13piisab]

kas keegi on ka (kuivpaigaldatava) seinakütte "süsteemi dimensioneerimise" ja sellele järgneva praktikaga tegelenud?

ma jõudsin uurimistega vaid Uponori Siccuseni: Onninen jäi jutuga hätta ja suunas mind otse Uponori. Sealt sain mingeid üldmaterjale, mis esiti küll tehnilised paistavad, aga süüvides siiski dimensioneerimiseks piisavat tehnilist sisu ei oma. Eks pühade järel asun Uponori "kiusama", aga ehk ei ole ma ainuke, kel soov meie laiuskraadil seni veel vähe levinud küttekeha ära proovida.

[wagoneer]

Kuna ilmselt mingi hetk lähimas tulevikus vaja majal teine korrus välja ehitada, tekkis väike vaidlus reaalselt katusele vajaliku soojustuse näol. Maja ise 1979 ehitatud. Kahekordne silikaat ja saepuru vahel. Esimene korrus soojustatud nüüd mul paar aastat tagasi 100mm isoveri vill+ isoveri tuuletõkkeplaat. Liitekohad teibitud ka. Aknad kolmese paketiga.
Teine korrus on nii öelda viilu alune. Buumi ajal on eelmised omanikud lasknud seda ka remontida. Aga kui ikka mingi varblase laadne lind räästa alt teisele korrusele pääseb, siis pole vast rohkem kvaliteedi osas midagi mõelda. Katusel hetkel parimal juhul 150mm villa on. Parimal juhul selle pärast,et ilmselt on 50mm vill hakanud otsa lõppema ja seda igale poole pole pandud. Kuna plaan natuke katuseplaneeringus muutusi ka teha,siis sai otsustatud,et kantossi lappida ei taha ja vana katus läheb maha. Arhidekt pressib mingit üüber alle min 450mm villa versiooni hirmsasti. See aga tundub natuke liiast olevat. Kusagilt kõrva jäänud,et mingist paksusest edasi muutub villa lisamise kasumlikkus ebasoodsaks. Ehk lisapaksusega saadav kasu ei kata kulu ka pikemas perspektiivis. Mis on siinsetel nokitsejatel olnud selline kuldne keskmine paksus katuse soojustamisel?
Mul on majal loomulik ventilatsioon. Või noh kuidas seda lihtsat värskeõhu klappidega asja iganes kutsutakse. Põhimõtteliselt on köögis olemas ka väike väljatõmbe ventikas mis oleks võimalik progeda käima iga X aja tagant,et tagada värske õhu liikumist õuest tuppa.
Huvitaks just praktikute infokillud.

[veix__]

kas keegi on ka (kuivpaigaldatava) seinakütte "süsteemi dimensioneerimise" ja sellele järgneva praktikaga tegelenud?

ma jõudsin uurimistega vaid Uponori Siccuseni: Onninen jäi jutuga hätta ja suunas mind otse Uponori. Sealt sain mingeid üldmaterjale, mis esiti küll tehnilised paistavad, aga süüvides siiski dimensioneerimiseks piisavat tehnilist sisu ei oma. Eks pühade järel asun Uponori "kiusama", aga ehk ei ole ma ainuke, kel soov meie laiuskraadil seni veel vähe levinud küttekeha ära proovida.

Ilmselt kütteprojekt on võlusõna ja abi saab nendest firmadest kes seda teevad.

[13piisab]

Ilmselt kütteprojekt on võlusõna ja abi saab nendest firmadest kes seda teevad.

jah - nn kütteprojekti põhisisendit ma otsingi. Aga selle projektikesega saan väikese toe puhul kenasti ise hakkama - tegu on ühe numbri arvutamisega kolme-nelja muutuja funktsioonis ehk keskkooli- või äkki isegi põhikoolimatemaatikaga

[maisalup]

Omale panen lakke 450 katuslagi tulen kuskil 400 ja seinad 300 villa. On mõnus soe ja puid ülearu palju ei kulu

[veix__]

jah - nn kütteprojekti põhisisendit ma otsingi. Aga selle projektikesega saan väikese toe puhul kenasti ise hakkama - tegu on ühe numbri arvutamisega kolme-nelja muutuja funktsioonis ehk keskkooli- või äkki isegi põhikoolimatemaatikaga

Millised sisendandmed sul olemas on ja millist tulemust tarvis on?

[klemm]

Omale panen lakke 450 katuslagi tulen kuskil 400 ja seinad 300 villa. On mõnus soe ja puid ülearu palju ei kulu

Väga tubli        Rohkem pole vaja ja vähem ka mitte.  100 euri talvega puudele kulutada on mõnus.

[Provoker23]

Ma elan nõuka aedlinnaku suvilaehitises millel kaasaegne juurdeehitis. Kolm aastat juba sees olnud ja üllatusi tuleb. Esimesel võimalusel kui rahakott lubab, roogin kogu villa majast välja. Uue osa seinad on küll terved ja sirged jne, aga kui tegin lisauksele auku, siis pool villast on näriliste käike täis. Fassaad on laudis ning mõni oksapunn on ikka ära millekaudu hiir pesa punuma saab tullla. Tuulise ilmaga on selgelt tunda kuidas maja jahedamaks kisub kui tavaliselt. Seega ehituskvaliteet kindlasti jätab ka soovida. 

Sel suvel ei jõudnud, aga järgmisel peab jõudma teise korruse toa valmis ehitada. Soojustamine ikka teemaks ning kuna tuleb langeva laega katuse langemise suunas, siis soojustust pool meetrit kindlasti panna ei taha. Seega hetkel turul variantidest ainsana jääb PUR vaht. Konstruktsioon ei võta toast niipalju ruumi ning ei pea mingi tuulepärast enam muretsema ega seda eraldi käsitsema mingite tõkete jms. Lisaks sõidetakse kohale tehakse töö ära kiirelt ning saab ülejäänud töödega edasi minna. Kokkuvõttes hind samas suurusjärgus ruutmeetri kohta nagu nn tavalistel variantidel.

Rõhutan, et hetkel veel praktilist kogemust pole, aga valik on langetatud. Arvestuslikult läheb mul 16m2 toa soojustamine maksma~1200€ (seinad+lagi)

[saarrand]

Mul oli mõte panna tselluvill toapeale vahelaele. Pidi ka müra summutama,sellepärast tekkis selline mõte. Kuskil 10-15 cm paksune kiht. Põrandaks löön paksemad lauad. Kui tervislik see asi saab olema? Kas see kraam ka lahtub seal villa sees aja jooksul? Kas keegi oskab öelda? On kellegil mingeid allergiaid olnud selle kraamiga?
T.

Minu majal on 30cm tselluvilla peal olnud aastast 2012. Mingit erilist vajumist selle ajaga olnud ei ole. Peaks olema kõige tervislikum puistevill. Müra summutab tõesti väga hästi. 10cm on kindlasti liiga vähe, mis iganes muu villa korral sama lugu.

[meli666]

Uue osa seinad on küll terved ja sirged jne, aga kui tegin lisauksele auku, siis pool villast on näriliste käike täis. Fassaad on laudis ning mõni oksapunn on ikka ära millekaudu hiir pesa punuma saab tullla

Hiir närib lauast ka läbi, oksapunni puudumine seda ei välista.
Endal veel seda vanemat klaasvilla mitmeski kohas kasutusel. Puudutades kihelevad käed pool päeva, aga ikkagi oli hiire käike ja pesa seal sees.
Kuulaks isegi huviga, mis oleks selline hea närilistele mitte huvipakkuv materjal.

[13piisab]

Millised sisendandmed sul olemas on ja millist tulemust tarvis on?

energiatarve 30..40W / m2, küttevesi 30 kraadi, toad 11,5m2 ja 13,5m2.
tulemust on vaja loomulikult õiget
homme teen paar kõnet, mille läbi saan need "õiged tulemused" vast ka kätte. Need on muidugi teoreetilised - mu siinne küsimusepüstatus oli peamiselt lootusega ka praktikas kogenu leida.

meli666 - närilistele on väidetavalt ebameeldiv booraks, mida lisatakse tselluvillale.