24-02-2018, 20:04 PM
aastat 20 tagasi olin purila saevskis tööl ja seal oli küll minu mälu järgi vesijahutus peal.tollal inglased olid omanikud.
(24-02-2018, 22:49 PM)hulgus Kirjutas: Kui materjal odav ja suuremaid tükke lõikad, siis pole suurt erinevust ketas, kett või lint.
Aga kui suuremat notti tolliseks materjaliks viilutad, siis... kas saetee on 2mm või 10mm on juba oluline vahe.
0,6m noti puhul on see üle 20 lõike. lindiga kaotad 2 lauda, kettaga 8, ketiga 10...
(24-02-2018, 23:42 PM)viplala Kirjutas:Ei ole asi nii hull. okaspuudega kogemust suurt ei ole, aga selliste väikeste nottide jaoks pole muud valikut kui lint. Ei ütleks, et lindiga kordades aeglasem oleks kui kettaga. lõige ka puhtam. Ja see kogus materjali, mis saepuruks moondamata jääb, tasub igal juhul ooteaja kuhjaga.(24-02-2018, 22:49 PM)hulgus Kirjutas: Kui materjal odav ja suuremaid tükke lõikad, siis pole suurt erinevust ketas, kett või lint.
Aga kui suuremat notti tolliseks materjaliks viilutad, siis... kas saetee on 2mm või 10mm on juba oluline vahe.
0,6m noti puhul on see üle 20 lõike. lindiga kaotad 2 lauda, kettaga 8, ketiga 10...
Kui juba selliseks jagamiseks läks, siis oleks mõttekas panna siia ka juurde kiirused ning tööaeg ja/või selle maksumus. 2mm lint jääb alla igasugusele ketta kiirusele ja kui tegemist on kahekettalisega, siis ka muudele ökonoomsuse parameetritele. ..
Lindi ökonoomsuse sööb suuresti ära lindi terituse vajadus, lindi kulu ja lindiga jebimise aeg ja vaev. Lased oma puukese ära ja hakkad linti vahetama. Kettaga on teritusajad kümneid kordi pikemad. Need 6 lauda mis sa võidad materjalis, kaotad lindile ja ajale kordades tagasi.
(24-02-2018, 19:48 PM)diesel Kirjutas: naabrimees peab raami juba tubli paarkümmend aastat. ketas meetrine, hambaid kuuskümmend millegagi, lõikesügavus törts alla neljakümne. vett ei joose kuskilt peale. kui väga propelleritoorik ette satub ja nii ullult poob, et ketta loperdama võtab, lastakse palk tagasi ja pudelist kettale jahutust. jahutusega raame polegi kuskil ette jäänud. ja mingeid paisumispilusid ka kettal pole.
swing blade on kahtlemata jumekas riist ja tasub tegemist. mistahes paigalseisva palgi lõikeviiside olulisimaks puuduseks on oluliselt kehvem puru imemine. pöördketta versioonid näikse kõike suuremad pudistajad olevat.
(24-02-2018, 11:41 AM)metsakohin Kirjutas: Mõned kommentaarid võõrasse teemasse ehk unistuste hävitamine
600-se kettaga 200 mm saagimissügavust saada on ühe- või kahekordne üritus, kui pole just tegu nelja hambaga sae ehk freesiga. 36 hambaga 600-se ketta saagimise sügavus on vast 120mm, sügavamal kuumeneb, hakkab loperdama, poob kinni ja kui kilovatte üle jääb, siis paneb jooksma või hakkab vastu, lühidalt jama suur. Vaata ketaste paisumispilude ulatust, siis saad teada ligi kaudse saagimise sügavuse, korralikul kettal peaks olema ka peale kirjutatud.
Mõni tihu laudu-prusse on odavam osta, selleks raam ehitada, ka mõnikümmend tihu tuleb veel odavam osta. Päästjaks võib olla alaska-tüüpi raam, neid ka erinevaid ja annab täiustada.
Kui rõhk jää väljendile mõned tihud, siis alaska, ehk raskemal juhul kett või lint.