[Marko]

Villa sisse sattumine ja sellest läbipuhumine on kaks eri asja.
Miks jäetakse pööningul saepuru ja puistevill pealt avatuks?
Sest tuult mitteläbi laskev kiht on puistevilla all.

On veel selline nähtus nagu konvektsioon. Soojustus töötab korralikult ainult kahelt poolt suletuna.

[tõnn]

Ok, ma olen siiamaani arvanud, et kõik kuus poolt sh küljed tuleb kinni katta 
Konvektsioon on huvitav asi, toimib ainult vertikaalsetes konstruktsioonides, kus alt on mida juurde võtta ja ülal on kuhu ära minna. Laepealses ehk horisontaalses asendis jääb veidi puudulikuks.
Üldiselt pole mu soov mitte välimist kihti ära jätta vaid panna keskele igaks juhuks üks kiht tuuletõket veel juurde kuna sarikate vahele tuuletõkke paigaldus on raske ning 100% tuulekindlat paigaldust saaks teha vaid väljastpoolt.

[maisalup]

Kihtide vahel piisab täiesti tavalisest ehituspapist. Omal esiku tegin karkass ehitise. 30cm villa seina ja keskele ehituspapp. Hoiab sooja väga hästi. Laepeale panin ka papi vahele ja laotasin viimase kihi peale ka papi tuuleõkkeks tulemus on väga hea samas niiskus liigub sealt läbi probleemidetta.

[tõnn]

Hea idee!
Papp on soodsam.
Kuidas teha tuuletõkke papile karkassi ümarate sarikate vahele, kui sarika samm on 1200mm
Alla ja üles serva laud, vastu sarikat pruss , millel üks nurk on ära lõigatud ning kahe sarika vahele 5x10 pruss, et uus vahe oleks 600? Või peaks mõlemale poole sarikat panema lauad et ümar saaks kandiliseks ning vahed makrofleksi täis?

[Raivo]

Kuskile keskele täiendava tuuletõkke panek on enesepettus, mille efekt on marginaalne.
Tuuletõke käib väljas ja niiskustõke sees.
OSB nagu ka värvitud kips on iseenesest niiskustõkke eest, küsimus on vuukide lahendamises.

[mlsluik]

Kas ümara maa vill ja tuuletõke üldse lapiku maa majadele sobib?

[13piisab]

Soovitatakse küll panna ka aurutõkke paberit, kuid mina jätaks selle välja.
Minuarust peaks see käima käsikäes ventilatsiooni süsteemiga, kuid kuna mul on katusekate veel vahetamatta, siis võimaliku läbitilkumise  puhul ma eelistaks niiskuse vaba liikumist misiganes suunal.

Soojustada eeldusega, et katus ei pea, on mu meelest vildakal eeldusel lähenemine - siis oleks õige soojustamine üldse ära jätta. Vettinud vill kuivab väga-väga visalt. Ehita ikka normaaloludest lähtudes, mitte ajutiste kartuste alusel.
tänapäevane ventilatsioonisüsteem tekitab hoonesse kerget alarõhku. Ma olen endale aurutõkke vajaduse lahti mõttestanud hoopis vastupidi: sund-ventsüsteem hoiab toasooja õhku liikumast välistarinditesse, seal jahtumast ja kondentsi veena maha jätmast. Ventilatsioonisüsteemi puudumisel võib õhk kergemini "tagurpidi" liikuda ja siis on aurutõkkel olulisem roll.
teoreetiliselt peaks ka korsten aitama õhul "õiget pidi" liikuda.
maakodu tuulduvat põrandat ehitades nägin poolelioleva põranda puhul ka praktikas õhu jahtumisel tekkiva "jäämäe" ära ja see oli muljetavaldav. Olukord oli selline, et põrand oli aurutõkke all, aga viimane serv oli lõpetamata ja õhu liikumine (kütmata) toa ja õue vahelt toimus ühest konkreetsest punktist. Mõnede nädalatega tekkis punkti märkimisväärne härmatis-jää kängar. Visualiseeris hästi mitte-tiheda aurutõkke efekti ja jamasid, mis tekivad, kui muidu õhutihedas välistarindis on üksikuid probleemseid kohti. Kuna aurutõkkega jääb alati küsimärgiks teipide eluea pikkus (ja liimi kuumataluvus), tasub ka tuuletõkke-kihis tegelikult võimalikult heale õhutihedusele mängida.

[tõnn]

Kas ümara maa vill ja tuuletõke üldse lapiku maa majadele sobib?

Minuarust on enamus maju lapikud ja vill on ka lapik, pigem on probleem lapiku kipsi panekul ümarasse majja.
Ja ümaral majal on vaid üks eelis - keegi ei kuse nurka.

[edvard]

Tervist.

 Kergitan teemat , küsin : kui suurt tulu / kasu annab soojustagastusega vent ? See , et õhk on puhtam on omaette pluss , kuidas on küttekuludega ?
Vene keelsest internetist olen aru saanud , et hoonesse puhutakse rohkem õhku , kui välja puhutakse , hoones tekib väike ülerõhk , see hoiab ära väikestest pragudest külma välisõhu sissetungi .
 
 Kui pole päris õiges teemas see postitus , siis palun lahkesti teisaldada õigesse kohta .

[MeelisV]

Tervist.

 Kergitan teemat , küsin : kui suurt tulu / kasu annab soojustagastusega vent ? See , et õhk on puhtam on omaette pluss , kuidas on küttekuludega ?
Vene keelsest internetist olen aru saanud , et hoonesse puhutakse rohkem õhku , kui välja puhutakse , hoones tekib väike ülerõhk , see hoiab ära väikestest pragudest külma välisõhu sissetungi .
 
 Kui pole päris õiges teemas see postitus , siis palun lahkesti teisaldada õigesse kohta .

kiire võrdlus ajaviiteks systemairi lehel avalike andmetega andis sellise tulemuse

transportides õhku 50 l/s temperatuuriga õues -20 ja soojendades ülesse +20 ni vajab see kogus õhku ligi 3 kw kütet selle saavutamiseks
kasutades aga soojustagastiga seadet suvaline ettejuhtuv rootoriga seade SAVE VTR seeriast seal lehel sama välistemperatuuriga s.t. -20 aga ruumist tuleva temperatuuriga +22 vajab lisakütet vaid 0,5 kw

energiatarbimise vahe 6 korda

[veix__]

Soojustagastusega ventilatsiooni õhk ei ole puhtam kui soojustagastuseta ventilatsiooni oma. Paraku sundventilatsioooni eest tuleb kokkuvõttes rohkem maksta niikuinii, sest sisse puhutav õhk köetakse üles igal juhul, kas köetakse juba enne sisse puhumist või läheb külm õhk sisse ja köetakse seda küttesüsteemiga (misiganes küttesüsteem on, põrandaküte, radiaatorid, õhksoojuspump...), küttekulu suureneb kuni mõnikümmend %. Soojustagastusega variandi korral küttekulu on väiksem ja kütmise peale nii palju raha ei kulu, aga raha kulub süsteemi kallima hinna peale.
Mõtlema peaks ka õhu niiskuse peale. Sundventilatsiooniga ei tasu lootagi, et õhk liialt kuivaks ei muutuks.

[viplala]

Õhuniiskust annab ruumis taimedega reguleerida, tegelikult üsna karmilt, isegi nii, et ka hapniku taset saab muuta. Kahjuks ei ole piisavalt tark selles vallas, kuid vastavad majad on olemas kus igasugu lillepottidega regullitakse sisekliimat.

[tõnn]

Soojustagastusega ventilatsioon on hea, kuid kuna sinna ei või juhtida köögi ja vist ka wc õhku, siis eramajades on suht mõttetu.

[viplala]

Soojustagastusega ventilatsioon on hea, kuid kuna sinna ei või juhtida köögi ja vist ka wc õhku, siis eramajades on suht mõttetu.

Miks ei või? Ega sitahais ju pole tagastatav selle süsteemiga, või on seal mingid muud parameetrid mängus?

[tõnn]

Rootoriga võib vabalt aroome tagastada.

[Kjen]

Projekteerimistandardi kohaselt ei tohiks rootorsoojustagastiga seadmesse juhtida rohkem kui ühest wc pärit õhku.
Köögist välja tõmmatud õhku (v.a otse pliidiäratõmbest) võib standardi kohaselt vabalt seadmesse tõmmata.

Teoreetiliselt võib tagasi hoonesse sattuda kuni 5% väljatõmmatud õhust. Seega võib igaüks nüüd ette kujutada, kaua nr 2 tegemise järel tema kempsus õhk raske on ja kui tajutav on see 5% raskest õhust, mis eluruumidesse laiali puhutakse

Päris elus eramutes kasutatakse rootoriga seadet viimasel ajal väga laialdaselt.


Aga mis puudutab soojuslikku kasutegurit, siis tootjad väidavad kütteperioodi keskmise energiasäästu olevat >80%.
See tähendab piltlikult seda, et kui väljas on -21C ja toas on +21C (need on Tallinna nn arvutuslikud temperatuurid, mille järgi küttesüsteeme projekteeritakse), siis:
- masina soojustagastisse siseneb õuest -21C õhk
- soojustagastist väljub toa poole +12,6C õhk
- toast väljatõmmatud +21C õhk siseneb soojustagastisse
- soojustagastist õue puhutakse -12,6C õhk



NB! vanemad Soome tootja Ilmava vent.seadmed väitsid samuti omal sellise ilusa >70% kasuteguri olevat, aga tegelikult oli ni, et tehaseseades seade hoidis igasuguste soojustagasti külmumisjamade (soojustagasti sisse tekib jää ja õhk ei käi läbi) vältimiseks heitõhu temperatuuri +5C ja ei kraadigi vähem. Seega vähegi külmema ilmaga polnud sellest suurest kasutegurist sittagi järel.
Seega ma ei julge arvata, et ka ülejäänud tootjatel mingi samasugune numbrite ilustamine ei käi.

Teine nüanss on see, et kui oma kenas vanas ahiküttega puumajas või nõukogude aegses tsentraalküttega korteris, kus kempsus ja köögis on ventilatsiooniks tolmune auk seinas - õhuvahetus on väga vilets. Samas on ka kulud vendiõhu kütmisele samamoodi suhteliselt väiksed.
Kui nüüd siis panna moodne vent.süsteem, siis saad värske õhu majja, aga võib juhtuda nii, et rahalised kulud on endisest suuremad ka vaatamate sellele, et säästad 80% energiat, kuna õhuvahetus läks kordades  suuremaks ja see puudujääv 20% tuleb juurde kütta kallimat sorti kütteliigiga - elektriga. Nimelt lõviosa väikestes tseadmetest on elektrilise kalorifeeriga.

[PlyVal64]

Enam kallimaks minna ei saa, kui Rakvere Aqva-spaa ja seega ka hotellipoole küte-vent. Ja eks ole mujal veelgi kallimates öid oldud. No EI TÖÖTA mitte üks kuradi keskküte ja ventsüsteem!!! Küll ei jagu õhku, siis puhub külma, siis möirgab kui seapeet jne. Et leida soojuse, värskuse, vaikuse ja NIISKUSE vahel Inimesele mõeldud tasakaal... ei ole veel leidnud! See on täiesti kohutav. Loodusliku vendiga ahiküttega maja on asi, kõik muu on puhas BS! Ja me siis imestame, kuskohast need astmaatikud ja allergikud kõik tulevad??? 

Läheme Keskvere puitmõisa(300+ aastat), läheme Alwarode 100+ aastat vanasse maakodusse või nende aita, omad majad jne - magame kui süütalapsed! Lähed keksküttega vendiga majja - õudust! Ainus UUS maja on olnud puusaunaga ja fresh-klappidega maja peale saunapidu, kuhu siis saunasoe ja niiskus laiali lasti. Maaküte. Esiteks veab saun välisõhku sisse ja niiske õhk teeb kurgu rõõmsaks.
Sai siis siin järjest kolm "Kuuma" kohta läbi käidid: Aqva oli viimane ja toas ei olnud akna avaminme võimalik!!! Enne seda veel Saka mõis, kus oli küll õhupuudus aga akna sai lahti ja nii ärklitoa õhu õigeks. Ja siis Kurgo villa Pärnus, mis oli kõige lähem "normaalsele" oma suuruse/ehituse poolelt aga sama keiss - aken lahti sai õhu õigeks!!! Niipea kui on radikas ja kile/kips seinas, ei kõlba ilma akna avamiseta elada. 
Ja siis tulevad maal taludes elavad tegelased ja kurdavad mul maakodus, et "Kõrvad valutavad VAIKUSEST" - mere ääres! Kusjuures magavad kui rondid 11-12'ni, mitte ei kosserda kel 6 hommikul ringi! Kõik väidavad, kuidas nad oma kodudes "hästi" magavad... ja-jaa, plärisevates kilemajades. Isegi radiaatoris vee voolamise hääl on räige müra TEGELIKU Loodusliku vaikuse kõrval

[edvard]

Noo jahh , salvestav küttekolle / kiviahi on kahtlemata üks ütlemata hea asi  nii soojaandjana kui ventseadmena .
 Aga need "luxöömajad" on siis küll ütlemata kehvad kohad , kui koliseb , müriseb ja ikka on õhk raske ja uinumine ning kosutav uni võimatu , paha lugu .
 Mina jään selle juurde , on oluline hea õhk / mikrokliima elu - ja tööruumides , kas see tagatakse puudega ahju küttes või mõne moodsa aja keerulise tehnosüsteemiga , vastavalt  ressurssidele ja muule juurdekäivale saab parima tulemuse erinevaid lahendusi kombineerides.

  Muidugi , paremat või etemat kui "ühemehe" enda ja Tema tuttavate eluhoonete ja suvekodude pole mitte kellelgi mitte kusagil võimalik luua , on mille poole püüelda , kade tuleb peale.

[nootsii]

Ka küll kardan et täna enam mitte ühtegi ilma sundvendilatsioonita maja ehitada ei saa. Mingid peened nõuded on Eesti euroametnikud leidnud mida täita. Paraku ei tea teised liikmesriigid neist midagi kuna neil lihtsalt ei ole nii agaraid(ogaraid) ametnike.

[veix__]

Olen ööbinud ka sellises kohas, kus oli ainult väljatõmme ja ilmselt maja kõrgus parasjagu võimendas seda 1. korrusel, igatahes toad olid kergelt alarõhu all ja plastikakende raamide vahelt vilises õhku sisse, imemine lihtsalt tõmbas aknaid kaardu.