Võib kustutada.
#41

Donn, on sul juba pilt ees, palju ühe lindiga lõigata saab enne teritust? Mis sul lindi liikumise kiiruseks tuli?

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta
#42

laua pinna järgi arvaks võhikuna, et väga terav enam polegi.
ühel semul mul oli lindiga jämedalt reegliks tihu ja teritus.
Vasta
#43

(27-06-2018, 19:27 PM)rocker Kirjutas:  Kasest aknalaudu oleks vaja paari kuu pärast

Kahe kuuga kuivavad ära? Oma majja paned need?

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta
#44

(27-06-2018, 22:53 PM)diesel Kirjutas:  laua pinna järgi arvaks võhikuna, et väga terav enam polegi.
ühel semul mul oli lindiga jämedalt reegliks tihu ja teritus.

Huvitav kui palju sae paksusest ja laiusest terituse aeg oleneb, või õigem oleks küsida, et kuidas võiks näha välja vastav valem või mingi koefitsient, sest teoreetiliselt ju peaks kuidagi asjad klappima, nii lõikekiiruse ning mootori võimsuse ja lindi laiuse ning paksuse suhtes ja sealt edasi ka esimeste ning teiste omavahelisest suhetest lähtuvalt. 

Ma olen tähele pannud, et lintsaagide tootjad eelistavad jääda lindi kiirusega mingitesse kindlatesse piiridesse, nad ei tõsta suvaliselt lindi m/s kiirust vaid hoopis mootori võimsust, et suurendada läbilõike kiiruseid. Ma ei olegi täpselt pihta saanud miks nad just nii teevad, kuid eks seal on mingi teema all millest nad kinni peavad. 

Aga jah, mind huvitaks vägagi selline (must) valem mille järgi võiks hinnata ajaskaalas tera nüristumist mingite x parameetrite järgi. Ja seda mitte niivõrd puidu poole pealt lähtuvalt, vaid just tera enda karakteristikatest, ehk siis ennekõike tera paksuse ning laiuse (need kaks on tahes tahtmata juba omavahel seotud) ja teritusnurga mingisugusest tehtest. hea oleks näha seal ka võimsuse ja liikumiskiiruse osakaalu. Huvitav kas on kuskil mõnda sellist arvutust tehtud? 

Juhul kui oleks taoline valem olemas, oleks sinna ka hea paigutada enda kulud/tulud ja kõik muu. Hea oleks lähtuda, nii sae projekteerimisel nendest, kuid ka saelehe parameetrite valimisel vastavalt oma sae parameetritele, enda rahakotile, enda aja ja töö kulule. Minu arust oleks tegemist üsna tähtsa valemiga lindi juures.

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta
#45

Selle viimase jutu peale ütleb minu kogemus, et teritustsükli määravad rohkem koorealune liiv ja pommikillud puus kui tera materjal ja kiirus...mis loomulikult peavad olema tootja määratud vahemikus.
Seda siis nii suure ühe kettaga kui kahe  kettaga lõigates.
Lindil räägitakse veel lindi väsimisest ehk isegi kui terav püsib, siis terve päev otsa järjest ühe lindiga ei olevat hea. Pragunemised ja muud hädad.
Saeketaste lõikekiiruse, lõikepindala ja kW tabeleid-nomogramme olen küll näinud.   Kuskil riiulil paberil ja suht vanad olid.
Vasta
#46

huh kui peeneks sa asja tahad ajada.
mina kommenteerida ei mõista.
aga kõrvaltvaataja kogemustega ütleks, et lindi vahetus käis vist tunde ja visuaali järgi.
ja kuna aega vahetuseks ju õieti ei kulugi, siis pigem vahetada sagedamini.
püsib lõikepind ilus sile ja sirge.
terituspink samuti mingit tähelepanu enamasti ei vaja. viskad lindi sisse ja paned nupust käima.
tiksub teine siis omasoodu paar minutit ja jääb ootele kui hambus olev lint on läbi näritud.

linte oli semul mitmeid kümneid. teooriat ma väga ei jaga, aga eri puuliikidel vist pruukis ka eri tõugu linte.
ja suve-talve erinevus justkui oli ka.

siin teemaks oleva noobli sae teemal piiksuks niipalju, et statsionaarne veepaak tuleks esimese asjana
külge panna. tehaseraamil vähemasti jooksis täitsa jumekalt vett läbi. vaevalt see ilma põhjuseta nii oli tehtud.
Vasta
#47

(28-06-2018, 09:11 AM)diesel Kirjutas:  ,...
linte oli semul mitmeid kümneid. teooriat ma väga ei jaga, aga eri puuliikidel vist pruukis ka eri tõugu linte.
ja suve-talve erinevus justkui oli ka.

siin teemaks oleva noobli sae teemal piiksuks niipalju, et statsionaarne veepaak tuleks esimese asjana
külge panna. tehaseraamil vähemasti jooksis täitsa jumekalt vett läbi. vaevalt see ilma põhjuseta nii oli tehtud.
Eri liikidele kõvaduse järgi erineva nurgaga ja kõvadusega lindid. Tamme ja pärna jaoks on ikka täiesti erinev ja loomulikult ka etteanne erinev.
Vesi on rangelt soovitatav, kõvade ja vaiguste puuliikide korral möödapääsematu.
Viimasel lõikusel kasutas meister tamme lõikuseks mingit spets emulsiooni e. libestit, lõikepind oli oluliselt ilusam, kui palja veega.
Vasta
#48

see libesti on Fairy ehk nõudepesuvahend
Vasta
#49

(28-06-2018, 01:16 AM)viplala Kirjutas:  ..

Ma olen tähele pannud, et lintsaagide tootjad eelistavad jääda lindi kiirusega mingitesse kindlatesse piiridesse, nad ei tõsta suvaliselt lindi m/s kiirust vaid hoopis mootori võimsust, et suurendada läbilõike kiiruseid. Ma ei olegi täpselt pihta saanud miks nad just nii teevad, kuid eks seal on mingi teema all millest nad kinni peavad. 
...

Tõenäoliselt on seal mitu põhjust, aga üks tõsine on metalli väsimine: iga ringi korral linti kaks korda painutatakse kaarele ja kaks korda tõmmatakse sirgu. Kuigi saelehe materjal on ette nähtud selliseks kasutuseks, tähendab üks ring kahte tsüklit. Iga tsükkel toobad soojust. Mida saab ümbritsevasse õhku (või pealeantavasse vette) ajaühikus ainult kindla koguse ära anda. Siit ka heakstõdetud vahemikud, kus asi veel knasti jahe (ja kauakestev) püsib.

Pealegi hakkab mingist x kiirusest tekkima probleem lehe stabiilsusegarattalt lahkumise järel. Pinguta või ära pinguta, aga harmoonilised võnkumised on vastikud (ja ettearvamatud) asjad.

Sae valemit ei ole kohanud, aga rihmülekannete arvutuses on olemas piirkiirused sõltuvalt rihmaseibi raadiusest ja rihma profiilist.
Vasta
#50

Nii ongi, ega teooria ja valemid ise ehitamiseks paremat tulemust ei anna, kui võtta ja vaadata tootjate erinevaid mudeleid ja neid kopeerida.

Mida laiem lint, seda rohkem pinget ja kiiremat etteannet kannatab aga tahab ka rohkem kw ja laiemat saeteed.
Vasta
#51

(28-06-2018, 10:43 AM)v6sa Kirjutas:  Tõenäoliselt on seal mitu põhjust, aga üks tõsine on metalli väsimine: iga ringi korral linti kaks korda painutatakse kaarele ja kaks korda tõmmatakse sirgu. Kuigi saelehe materjal on ette nähtud selliseks kasutuseks, tähendab üks ring kahte tsüklit.

Eks suur panus on lindi väsimisele ka lindiratta läbimõõt. Meetrisel rattal tõenäoliselt pragusid lindi sisse nii kiiresti ei teki kui 50cm läbimõõdu puhul.

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta
#52

Tore näha, et asi töötab. Ülearust siledust saetud materjalist ei tohikski tahta. Siledus saadakse hööveldamise ja lihvimisega, sedagi kuiva materjali puhul.

Kes oskab, see teeb - kes ei oska, see õpetab!
Vasta
#53

(28-06-2018, 15:14 PM)metsakohin Kirjutas:  ... Ülearust siledust saetud materjalist ei tohikski tahta...

see kõlab nagu palgatöölise vabandus.
naabrimehel kettaga raam ja seal kenasti näha kuis värskelt vändrast tulnud kettaga on haavalaud nii sile, et höövli näitamine oleks materjali raiskamine.
ja iga järgneva palgiga järjest karusemaks läeb. õhtaks ilmselt oleks plangu pind nigu lamba kasukas.
Vasta
#54

Peensaetud ja servamata lauast tehtud voodrilaud ongi kõige kallim voodrilaud!
Vasta
#55

(28-06-2018, 16:29 PM)pkmp Kirjutas:  Peensaetud ja servamata lauast tehtud voodrilaud ongi kõige kallim voodrilaud!

Selleks on lihtsalt teised saed. Erinevat tüüpi raamidel on omad eripärad ja nendega tuleb leppida või rõõmustada nende üle, sõltuvalt olukorrast.

Kes oskab, see teeb - kes ei oska, see õpetab!
Vasta
#56

(28-06-2018, 09:27 AM)pkmp Kirjutas:  see libesti on Fairy ehk nõudepesuvahend

Tegelikult hoopis metallide lõikamisest tuttav õlilisand olevat.
Vasta
#57

donn väga tubli ja hea teostus asjale. need kummirattad ei tohiks räsale mõjuda, mul paar klienti kellel on tehtud auto ratastele ja kui lindid teritusse tulevad on räsad täiesti rahuldavalt paigas. Tahtsin infoks öelda, räsa on lindi juures kõige määravam (max 0,05mm kõikumist) et lainetust vältida ja teritamine käib ikka min 3 ringi (ise teritan 3-4 ringi) et saada hea tulemus Kui lint terav ja räsa õige saab ilusa materjaali
Vasta
#58

5100-5200mm linte on pakkuda kui vaja, aga vist jäävad pikaks?


Vasta
#59

Väga bro, saar ju ka üpris vintske puu, endalgi ootab üks metsakuiv saagimist.

Kui saladus pole, siis mis kaamerat filmimiseks kasutad?
Sellised hea kvaliteediga ja hästi monteeritud videod, telefoniga neid vast ikka ei tee..
Vasta
#60

(08-05-2019, 12:58 PM)kolentin Kirjutas:  Väga bro, saar ju ka üpris vintske puu, endalgi ootab üks metsakuiv saagimist.
...
See krdi kõva, kuiv saar on sae ja höövlitera surm, meil vist kõvemat puud ei olegi, tamm näituseks poisike saare kõrval.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne