Kosmoseteema

[Pilt: U00002025.jpg]
Vasta

(25-07-2018, 00:13 AM)hulgus Kirjutas:  Mul on selle kohta siiani üks kummitama jäänud mõte.
Kui maa raskusjõu (ja õhutakistuse) ületamiseks on vaja suurt kanderaketti, tonne kütust ja stardiplatvormi+ sadu inimesi juhtimiskeskuses, siis kuidas krt oli võimalik väikese maandumismooduliga kuu pealt kodu poole startida?
Kuul on raskusjõud 6x väiksem, aga siiski..

On kummitanud mindki...
Tegelikult on võimalik Kuult Maale ilmselt niiöelda kukkuda? Kuu gravitatsioonist piisavalt kaugele, tiba orbitaalkiirust alla ja juba pudenedki Smile
Kindlasti on ka needuses selle kohta selgitus olemas. Enamus algseid kütusetonne läheb arvatavalt just õhuga võitlemiseks. See raip takistab isegi jalgrattaga sõites.

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta

(25-07-2018, 00:13 AM)hulgus Kirjutas:  ... kuidas krt oli võimalik väikese maandumismooduliga kuu pealt kodu poole startida?
Kuul on raskusjõud 6x väiksem, aga siiski... moodul koos kambaga on vaja õigel hetkel juhitavalt 2,3km/sek kiirendada...???

Siiani pole neist keegi otse tagasi tulnud.
Ehk siis Kuu pinnalt kõigepealt Kuud ümbritsevale orbiidile ja sealt juba emalaeva külge haagitult võimsamate mootoritega kodu poole.

Marsilt tagasi tahtmisel on kütust oluliselt rohkem vaja, sest paokiirus on suurem kui Kuul.
Vasta

(25-07-2018, 00:13 AM)hulgus Kirjutas:  Mul on selle kohta siiani üks kummitama jäänud mõte.
Kui maa raskusjõu (ja õhutakistuse) ületamiseks on vaja suurt kanderaketti, tonne kütust ja stardiplatvormi+ sadu inimesi juhtimiskeskuses, siis kuidas krt oli võimalik väikese maandumismooduliga kuu pealt kodu poole startida?
Kuul on raskusjõud 6x väiksem, aga siiski... moodul koos kambaga on vaja õigel hetkel juhitavalt 2,3km/sek kiirendada...???

Hea küsimus. Wink See on ka Tsiolkovskile, Goddardile, von Braunile, Koroljovile ja vist enam-vähem kõigile kosmonautika-pioneeridele pähe tulnud... nagu ka põhimõtteline lahendus. Ei tohi kogu rauaga Kuule lennata ja punkt.
Apollo puhul nägi praktiline lahendus välja nii.

Maalt alustas kanderakett Saturn V, mis kaalus ligi 3000 tonni. See suutis Maa-lähedasele orbiidile (Low Earth Orbit, LEO) viia 140-tonnise koorma. Kõik need 140 tonni tuli Maa raskusväljas kiirendada umbes 7,8 kilomeetrini sekundis. (Kiiruse muutus ehk ΔV (loetakse delta-vee) on astronautika üks põhimõisteid; mida suurem see on, seda rohkem on vaja kütust põletada).
Kuid ega isegi Maa orbiidile pole mõtet kogu kraami tassida, seetõttu oli Saturn V kolmeastmeline. Kaks esimest astet andsid peaaegu-orbitaalkiiruse, kolmas lõpetas orbiidile viimise. See koos järelejäänud kütusega kuulus 140 tonni hulka.

Pärast orbiidi kontrolli käivitati kolmas aste teistkordselt. See viis kogu ülejäänud Apollo teele Kuu poole, lisades ΔV umbes 2,3 km/s.

"Ülejäänud Apollo" koosnes kolmest moodulist. ("Ei ole vaja kogu kraami...", eks?): meeskonnamoodulist (ca 5,5 tonni), teenindusmoodulist (ca 24 tonni) ja Kuu-moodulist (ca 16 tonni), kokku ca 45 tonni.
Teenindusmoodul sisaldas üht rakettmootorit, millega Apollo pidurdati Kuu orbiidile jõudmiseks ning hiljem taas kiirendati Maa poole suundumiseks. (Need delta-veed mul peas ei ole, pean järele vaatama).
Kuid ei teenindusmoodulit ega meeskonnamoodulit polnud mõtet Kuule ja pärast tagasi tassida. Seetõttu jäid need ümber Kuu tiirlema, laskus ainult Kuu-moodul. See koosnes omakorda kahest osast -- laskumismoodulist ja tõusumoodulist. ("Ei ole vaja kogu kraami..."). Tõusumoodul kaalus 4,7 tonni -- vaat' niipalju oligi vaja Kuult minema saada (milleks oli vaja ΔV ca 2,2 km/s).

Orbiidil kohtus tõusumoodul teenindus- ja meeskonnamooduliga, astronaudid kolisid ümber ja tõusumoodul jäeti Kuu orbiidile maha. (Millega langes ära küsimus, kuidas laskumismooduliga Kuu pealt kodu poole startida). Teenindusmooduli mootor andis Maale tagasipöördumiseks vajaliku kiiruse. Maa lähedale jõudes visati ka see moodul minema ning tagasi tuli ainult meeskonnamoodul. Kusjuures Maale laskumine on odavam kui Kuule laskumine -- lähenemiskiirus kahandati atmosfääris hõõrdumise, mitte raketimootorite abiga.

Ning kogu suur juhtimiskeskus tegutses terve missiooni aja, mitte ei läinud pärast õnnelikku starti lähematesse baaridesse viskit manustama. Mistõtu oli astronautidel kogu aeg teada, missugusel orbiidil nad parasjagu liiguvad ja "mis kell peab starterit andma" jne, sõltumata kosmoselaeva hetkekonfiguratsioonist. Suure osa manöövritest oleks saanud teha ka maapealse juhtimisega, vaid Kuu ümbruses oleks hilistus liiga suur olnud.
Vasta

(25-07-2018, 14:22 PM)Raivo Kirjutas:  Marsilt tagasi tahtmisel on kütust oluliselt rohkem vaja, sest paokiirus on suurem kui Kuul.

Marsil on kütuseteemas ka kaks plussi. Esiteks on tal atmosfäär, mis tähendab, et kogu pidurdamise (või vähemalt suurema osa sellest) saab teha n.-ö. tasuta, kuumuskilbiga.
Teiseks saab Marsil kütust toota, kui sinna viia tarvilik keemiaseade ja mõningane hulk vesinikku. Praeguse tehnikaga olekski Marsi-lennud ainult niimoodi võimalikud.
Kodanik Robert Zubrin on Marsi-lendude teemal üsna loetava raamatu kirjutanud, pealkirjaks "Case for Mars".
Vasta

Suured-suured tänud ivo86-le väga põhjaliku ja üliammendava vastuse eest!!! Cool
Vasta

(25-07-2018, 22:05 PM)kr8nik Kirjutas:  Suured-suured tänud ivo86-le väga põhjaliku ja üliammendava vastuse eest!!! Cool

Sama siin, pilt sai oluliselt selgemaks, aga usutav ei ole siiski.
Nagu Puhh kunagi olla öelnud: lendamine on lihtne, ainult maandumine vajab veel lihvimist.

ps. Lp. AM tehn.tugi. Hindamise link on juba pikemat aega vigane...
Vasta

(26-07-2018, 17:06 PM)hulgus Kirjutas:  
(25-07-2018, 22:05 PM)kr8nik Kirjutas:  Suured-suured tänud ivo86-le väga põhjaliku ja üliammendava vastuse eest!!! Cool

Sama siin, pilt sai oluliselt selgemaks, aga usutav ei ole siiski.
Usuküsimustes pole põhjust vaielda, usk on üle kõige.
Kes usub lapikut maad, kes Nibirut ja kes usub, et homse kuuvarjutusega saabub maailmalõpp. Usk on üle ülim, ei saa mingi mannetu füüsika-matemaatika-loogika vms mänguteadus usu vastu.
Ja üldse, tegelt ikka need reptiilid....küüneviha sisse ajand....


Seega usu terviseks. Juutuubis on neid uskujaid karjakaupa, muide....
Vasta

Huvitav kuidas suhtuda UFOdesse? Pean silmas siis selliseid UFOsid Maa peal, mis pole inimeste kätetöö ega ka looduse oma. Siin on ainult kaks vastusevarianti. Kas usud või mitte. Olenemata sellest kuidas vastata, on nii üht kui teist täiesti võimatu tõestada.

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta

(27-07-2018, 00:06 AM)viplala Kirjutas:  Huvitav kuidas suhtuda UFOdesse? Pean silmas siis selliseid UFOsid Maa peal, mis pole inimeste kätetöö ega ka looduse oma. Siin on ainult kaks vastusevarianti. Kas usud või mitte. Olenemata sellest kuidas vastata, on nii üht kui teist täiesti võimatu tõestada.

Elemantaarne, Watson.
Kui oled oma silmaga näinud siis usud, kui ei ole siis ei peaks uskuma. Kahjuks selle teise poolega on läbi ajaloo suhteliselt kehvasti.....
Vasta

https://heureka.postimees.ee/6139771/fuu...-kinnituse

Naljakas artikkel. Algus on pühendatud osakeste olemusele, millede nähtusi on ka tõestatud,  ja siis proovitakse seda arvutimängurite valikute põhjal, statistiliste arvutustega olematuks muuta. Seega nagu ma aru saan, siis spinni tegelikult ei olegi olemas, on ainult statistika? Huvitav kui seda statistikat samadel alustel arvutada, siis tuleks ju välja, et ka statistikat pole olemas, on ainult statistiline statistika, mida peab statistiliselt uurima.

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta

https://www.ohtuleht.ee/899260/video-rei...erva-aarde

Ehk on minejaid?  Big Grin
Vasta

http://reisijuht.delfi.ee/news/news/lumm...d=83760265:
Mis saaks, kui inimkond mingil põhjusel lihtsalt haihtuks? Veebisait Mind Warehouse on koostanud National Geographicu videomaterjalide abiga lummava loo.
Paari esimese tunni pärast jääks suurem osa planeedist pimedaks, kuna suurem osa fossiilkütustel töötavaid elektrijaamu ei saaks inimesteta töötada. Päikeseenergiajaamade paneelid kattuksid tolmuga ja ka need lõpetaksid töö. Ainsana töötaksid edasi hüdroelektrijaamad.
Kaks-kolm päeva hiljem upuks suurem osa metroosüsteeme, kuna veepumbad lõpetaksid töö.
Pärast kümmet päeva hakkaksid nälga surema uste taha suletud koduloomad ning lautadesse suletud kariloomad ja –linnud, sealhulgas miljardid kanad ja miljonid lehmad. Suured koerad, kes elaksid õues või suudaksid end kodudest välja murda, hakkaksid teisi loomi karjadena küttima, sealhulgas väiksemaid tõukoeri.
Kuu hiljem oleks tuumajaamade jahutusvesi täielikult aurustunud ning järgneksid tuumakatastroofid mitmel pool maailmas, mis oleksid võrreldamatult tugevamad Tšernobõli ja Fukushima omadest. Ent planeet suudaks siiski nende katastroofidega hakkama saada.
Aasta pärast inimeste kadumist hakkaksid taevast alla pudenema kummalised langevad tähed — satelliidid, mis oma orbiidilt alla kukuvad.
Kakskümmend viis aastat hiljem oleks kolm neljandikku tühjadest linnadest taimestikuga kaetud ja paljud suurlinnad oleksid mattunud liiva alla. Õhk muutuks meieta märksa puhtamaks ning nähtavus linnades paraneks.
Kolmesaja aasta järel hakkaksid metallkonstruktsioonid järele andma. Kokku ei variseks mitte ainult Eiffeli torn, vaid ka paljud terasbetoonist ehitatud pilvelõhkujad.
10 000 aastat hiljem meenutaksid meid vaid mõned kiviehitised — näiteks Giza püramiidid ja Suur Hiina müür.
Viiskümmend miljonit aastat hiljem meenutaks meid veel vaid plastpudelid ja klaasikillud. Veel viiskümmend miljonit aastat edasi ja ka need oleks kadunud.



https://www.youtube.com/watch?v=Wy7Q6wazD_E
Vasta

(28-09-2018, 21:18 PM)veix__ Kirjutas:  Aasta pärast inimeste kadumist hakkaksid taevast alla pudenema kummalised langevad tähed — satelliidid, mis oma orbiidilt alla kukuvad.

Miks nad alla kukuvad?


Muide, täna oli Vaba Akadeemia loeng jälle, kus Tõnu Viik rääkis elu leidmisest meie päikesesüsteemis. Hea kuulamine, nagu alati. https://heureka.postimees.ee/6414585/vab...esusteemis

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta

Plast ja klaas ei pea vastu 50 miljonit aastat.
Vasta

Proovisid järgi?

'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
https://www.facebook.com/Teedehooldus/
 Ulila Jäärada FB
Vasta

Kui rannas muutub paarikümne aastaga klaaspudelikild tuhmiks, siis 1000 aastaga on ta tõenäoliselt läinud.
See on muidugi soodsatel tingimustel.
Ebasoodsatel tingimustel läheb kordades rohkem aega, kuid 50000000 aastat, selle ajaga peaks isegi autorehvid olema kadunud.
Lisaks sellele on asjadel kombeks kultuurikihti mattuda.
Vasta

(28-09-2018, 21:50 PM)viplala Kirjutas:  
(28-09-2018, 21:18 PM)veix__ Kirjutas:  Aasta pärast inimeste kadumist hakkaksid taevast alla pudenema kummalised langevad tähed — satelliidid, mis oma orbiidilt alla kukuvad.

Miks nad alla kukuvad?
Kas satelliitide asendit ei pea inimkäsi perioodiliselt korrigeerima et nad ikka õigel trajektooril püsiksid?
Samas kuidas saab Eiffeli torni kokkukukkumist seostada inimeste kadumisega maa pealt? Kui teras hakkab järgi andma siis teeb ka seda inimese olemasolul - värvi või remondi seda palju tahad. Sama ka pilvelõhkujatega - neid hoidvaid teraskonstruktsioone keegi välja ei vaheta ega remondi, inimkäe sekkumine on ainult see et ohtlik ehitis võetakse enne kokkukukkumist koost laiali.

Idiootidega pole mõtet vaielda - nad veavad sind enda tasemele ja lajatavad siis kogemusega /Iid-Tõstamaa/
Anna väikesele inimesele veel väiksem võim kätte ja ta arvab kohe et on Jumal taevas (või mode foorumis...)
Vasta

(29-09-2018, 08:25 AM)tõnn Kirjutas:  Kui rannas muutub paarikümne aastaga klaaspudelikild tuhmiks, siis 1000 aastaga on ta tõenäoliselt läinud.
See on muidugi soodsatel tingimustel.
Ebasoodsatel tingimustel läheb kordades rohkem aega, kuid 50000000 aastat, selle ajaga peaks isegi autorehvid olema kadunud.
Lisaks sellele on asjadel kombeks kultuurikihti mattuda.

Seal polegi mõeldud, et päikesevalguse ja muude karmide ilmastikumõjude käes peaks need asjad olema.
Vasta

(29-09-2018, 08:25 AM)tõnn Kirjutas:  ...
Ebasoodsatel tingimustel läheb kordades rohkem aega, kuid 50000000 aastat, selle ajaga peaks isegi autorehvid olema kadunud.
Lisaks sellele on asjadel kombeks kultuurikihti mattuda.
Autorehv laguneb looduses tegelikult hämmastavalt kiiresti, eri allikate alusel 50 kuni 100 aastat (12).

Aga üldisest asjade hävimise teemast tõenäoliselt kõige pikemaks ajaks jääb jälg meist maha kuule kuna üht koma teist inimtekkelist kraami peaks sinna meie poolt maha jäetud olema ning ajas on olukord kuu pinnal väga stabiilne ja muutumatu võrreldes Maaga.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 2 külali(st)ne