gaz 53 küttepuude veoks?
#1

Mida foorumi rahvas arvab, kas gaz 53 oleks tänasel päeval sobilik küttepuude veokiks. Endale meeldib see, et kast mahutab 10 ruumi ning loomulikult positiivne on ka see, et soetushind on taskukohane ja varuosad vist ka suhteliselt normaalse hinnaga. Negatiivse poole pealt muidugi kütusekulu ning siinsest foorumist lugedes on jäänud mulje, et suhteliselt kapriisne mootor, et korralikult tööle saada. Paiknen suuremast linnast 10 km kaugusel, seega kütusekulu ei tohiks väga takistavaks teguriks saada.
Vasta
#2

(02-01-2019, 21:12 PM)raulp Kirjutas:  Mida foorumi rahvas arvab, kas gaz 53 oleks tänasel päeval sobilik küttepuude veokiks. Endale meeldib see, et kast mahutab 10 ruumi ning loomulikult positiivne on ka see, et soetushind on taskukohane ja varuosad vist ka suhteliselt normaalse hinnaga. Negatiivse poole pealt muidugi kütusekulu ning siinsest foorumist lugedes on jäänud mulje, et suhteliselt kapriisne mootor, et korralikult tööle saada. Paiknen suuremast linnast 10 km kaugusel, seega kütusekulu ei tohiks väga takistavaks teguriks saada.

Tänapäeval on selle aparaadi pidamise suurimaks takistuseks varuosade kvaliteet.
Kui ikka iga kuu tuleb sisselaske tihendeid vahetada ja pidurimansetid kestavad aasta pole asjast miskit rõõmu.
Samuti läheb 10 ruumiga kaal lõhki ja äriideed seaduserikkumisele üles ehitada pole enam kombeks.
Mis aga kapriissust puudutab siis kui ta igapäev sõidab ja on korralikest asjadest kokku pandud siis on ka töökindel.
Probleemid hakkavad siis pihta kui korra kuus sõidetakse.
Siis küll jääb kiirenduspump kinni küll poeb niiskus kuhugi vahele küll jäätub veetilk kuhugi ära küll hakkab midagi lekkima jne sest ei hoita paaki täis ja 90 liitrisse paaki kondenseerub niiskus isuga.
Mina näiteks omaga sõitsin 2010-2012 maha 55 000km ja ainsad probleemid mis tekkisid olid seotud asjade vananemisega ja nende uute asjadega mis asemele sai pandud.
Lubatud koormaga sõites on korralikul pidavate klappidega autol küttekulu 27L/100km.
Vasta
#3

Kinnitan. Cool

Lisaks eeldab kaasiku taltsutamine rammu ja head silmamõõtu, kuna roolivõimendit sel asjal ei ole ja pidurid täiskoormaga on ... täiesti tajutatavad.

Kaasiku koht on kergel maastikul ja halbadel teedel. Ehk seal, kus lääne analoogid kipuvad katki minema.

Küttepuuäri jaoks paslikum on samale kastile ümber ehitet endilen "õllekong" Volvo või Scania või merss.
Vasta
#4

Sai kunagi kolhoosis automajandiga tegeletud. Kapremondi (Nuia)mootoritega GAZ-52 mootori eluiga jäi 30-50000km vahele, GAZ-53 oma kusagile 70-80 tuhande kanti. Mõni haruldaselt hoolsa mehe käes pidas vabriku mootor ilma kapremondita vastu 130000 km kanti. Samas oli enam-vähem iga kuu TH1, kard kvartalis TH2 mille käigus tõmmati autol ikka korralikult lestad laiali + jooksev remont. Lõpuks jõudsime sinnani et kord aastas kui juht läks puhkusele tegime autole kapitaalremondi- käidi üle kõik ülekanded, laagrid, puksid, mootori-käigukasti  kapremont, värvimine.(Enamus varuosasid selleks tõime otse Gorkist, Arzamasist jne). See tehniline pool. Muus osas- otsi keegi kellel on töökorras 53 ja mine proovi sõita, soovitav koormaga. Keera rooli, vahegaas-vahesidur, rool süles, müra, vibratsioon jne. Kui meeldib on hästi, kui ei otsi midagi kaasaegsemat.
Vasta
#5

Meil on kolme peale üks 53. Garaažileid nagu nüüd on tavaks öelda. Oli 15 000 sõitnud kui ostsime. Ja  umbes viie kuue aastaga on oma paar tuhat vast juurde sõidetud. Mina toon suvel 3km kauguselt 2 koormat puid. Eelmine suvi tõin kaks koormat kruusa ka 10 kildi kauguselt ning  nüüd on ta seisnud sellest ajast. Teised tüübid toimetavad pisut rohkem. Kõige suurem töö on kevadel ülevaatusel käimine. 
Kui sellise kasutustihedusega masinat ekspluateerida siis piisab sellest 53 igati. Samas on ka põhjust teinekord garaaži juurde koguneda mingi tähtsa remondi sildi all. 
Samas,kuigi läbisõit on olematu tahab ta ikkagi kogu aeg näppimist nagu naine. Asjad lagunevad seistes samamoodi nagu sõites. Igav sellise masinaga ei hakka. Samas ei saa ka hukka mõista seda plaani. Iga mehe oma asi kuidas oma aega sisustab või kulutab või koguni raiskab. Kaasajal peab tolereerima kõiki kalduvusi.

Aquila captas non muscas.
Vasta
#6

(03-01-2019, 12:19 PM)Meelis2 Kirjutas:  Sai kunagi kolhoosis automajandiga tegeletud. Kapremondi (Nuia)mootoritega GAZ-52 mootori eluiga jäi 30-50000km vahele, GAZ-53 oma kusagile 70-80 tuhande kanti. Mõni haruldaselt hoolsa mehe käes pidas vabriku mootor ilma kapremondita vastu 130000 km kanti. Samas oli enam-vähem iga kuu TH1, kard kvartalis TH2 mille käigus tõmmati autol ikka korralikult lestad laiali + jooksev remont. Lõpuks jõudsime sinnani et kord aastas kui juht läks puhkusele tegime autole kapitaalremondi- käidi üle kõik ülekanded, laagrid, puksid, mootori-käigukasti  kapremont, värvimine.(Enamus varuosasid selleks tõime otse Gorkist, Arzamasist jne). See tehniline pool. Muus osas- otsi keegi kellel on töökorras 53 ja mine proovi sõita, soovitav koormaga. Keera rooli, vahegaas-vahesidur, rool süles, müra, vibratsioon jne. Kui meeldib on hästi, kui ei otsi midagi kaasaegsemat.

Ta nii on jah et tolleaegsete õlidega sõitis 53 healjuhul 100 000 ühe mootoriga.
Suuremaid probleeme on õlisurve kadumine ja kui kasutati veel alumise surverõngana mitut õhukest rõngast ka hülsside kulumine.
Kindlasti selle läbisõidu keskel peab korra klappe tegema sest kütusekulu läheb liiga suureks ja raamsaaled vahetama et õlirõhk oleks vähemalt sõites ja tuli ei vilguks.
Mootor kulub kiirelt ära neil kes kiire sillaga sõidavad madala pöördega venitades.
Mina kolistasin omaga Haanja-Ruusmäe teedel ringi ja mina aeglase sillaga sõita ei saanud sest mäed ja kiirus nii väike et neljandaga mäkke ei jõua ja kolmandaga karjub sest käiguvahe liiga pikk.
Igatahes 66 reduktor alla ja sõitis hoopis ökonoomsemalt sest isegi koormaga sai 4 käiguga pikemalt sõita ning tühja autoga polnud probleemi.
Kes ennem sõitnud ei ole siis algus on raske sünkroniseerimata kasti ja võimendita rooli pärast.
Tegelikult harjub inimene kõigega ja kui tal kõrva on ja ettenägelikkust saab väga hästi sõita.
Eks seal väiksed nipid on et mootori tühikäik peab hästi reguleeritud olema et alati samad pöörded oles ja siis laabub ka käiguvahetus.
Enne hoo mahavõtmist näiteks pööret tehes ei tohi käiku välja võtta sest pärast on raske tabada õigeid pöördeid kuna käik sisse lükata.
Aga lähened vaikselt ristmikule 4 sees, sooritad pöörde, korra vahegaasi ja läheb naksti 3 sisse.
Nagu ka manööverdamisel peab arvestama auto gabariitidega ja vältima seisva autoga rooli keeramist ning võib sõidust rõõmu tunda.
Mille vastu aga miski ei aita on väga ebamugav sõiduasend kus rool on vastu kõhtu ja seljatugi liiga püsti.
Samuti on kabiini soojendus väga vilets ja akende sulamine toimub rohkem kapotialt tuleva soojuse kui soojenduse puhutavast õhust.
Samuti on varbad külmas sest pedaale täiesti ära tihendada on pea võimatu.
Vasta
#7

http://selm.com.ua/katalog-selhoztehnika...2&group=53 
Noorusest meenus, et sellel 53-l, millega sõitsin, oli 3. ja 4. käik sünkroniseeritud. Kontrollisin oma mälu üle ja 53A kast oligi sünkroniseeritud. Kas 53 peale neid ei jätkunud või ei tellitud, vot ei tea.

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Vasta
#8

Minu mälu järgi oli 1 ja tagurpidi sünkroniseerimata. Ja veel, nii hull ei saanud asi olla, kui siin kirjutatakse. Sõitsin 53ga pikka lainet ja ikka tulin kodo tagasi. Tänapäeva inimesed on lihtsalt palju pirtsakamad/nõudlikumad. Ja koormateks olid ikka 10 tonni ja vahel rohkemgi (käruga).

hp
Vasta
#9

(03-01-2019, 18:56 PM)aavu Kirjutas:  http://selm.com.ua/katalog-selhoztehnika...2&group=53 
Noorusest meenus, et sellel 53-l, millega sõitsin, oli 3. ja 4. käik sünkroniseeritud. Kontrollisin oma mälu üle ja 53A kast oligi sünkroniseeritud. Kas 53 peale neid ei jätkunud või ei tellitud, vot ei tea.

3/4 käigu vahel oli jah sünkronisaator, aga kes ikka käiguvahetusel õigeid pöördeid leida ei osanud sellel üle paari TH2 ei kestnud.
Ja veel oli põllumajanduses probleemsed tagavedrud, pidev ülekoormus tingis kiire väsimise ja kandejõu kao, seepärast sai nii enne haljasmassi vedu kui peale seda tagavedrude lehed autobaasis uuesti õigesse kaardesse rullitud.
Pluss poole pealt see et 53-ga sai ka puid vedades Tallinnas tagurpidi igasse hoovi ja puukuuri ette sõidetud, eriti Nõmmel kus terve tänava laius on napilt 5 meetrit, tagurpidi liikudes on tal ülihea manööverdamisvõime.
Vasta
#10

(03-01-2019, 20:01 PM)Meelis2 Kirjutas:  ..................................
Ja veel oli põllumajanduses probleemsed tagavedrud, pidev ülekoormus tingis kiire väsimise ja kandejõu kao, seepärast sai nii enne haljasmassi vedu kui peale seda tagavedrude lehed autobaasis uuesti õigesse kaardesse rullitud.
..................................

53 omas erinevalt teistest vene masinatest uue lahendusega vedrusid. Need töötasidki nii, et kas olid sirged või olid "pahupidi". Kui kellelgi oli au näha tehase 53 siis tühi uus kallaja seisis juba sirgete vedrudega. Paljude jaoks müstika aga nii oli. 
Väidetavalt pidi sellise lahendusega vedru parandama juhitavust auklikul teel. Sild ei liikunud nii palju taha löökaugul kui ta liigub ümber null punkti ühele või teisele poole. Pluss kardaani nuutühendus ei pidanud nii pikalt liikuma.

Aquila captas non muscas.
Vasta
#11

(03-01-2019, 20:01 PM)Meelis2 Kirjutas:  Pluss poole pealt see et 53-ga sai ka puid vedades Tallinnas tagurpidi igasse hoovi ja puukuuri ette sõidetud, eriti Nõmmel kus terve tänava laius on napilt 5 meetrit, tagurpidi liikudes on tal ülihea manööverdamisvõime.
keerasid mõlemad ziliga hästi,aga mingid volvod pidavat sama hääste keerama,aga kui kinni jäävad tümal murul siis volvo pidavat aamen olema ja telli sikutaja.kaasikul tulla õigel ajal kast püsti tõsta ja ronivat ise tagasi maakerale.seda kuulsin lõustaraamatus.

vene aegsed suvilakoperatiivid harjumaal veel kitsamad,laiust teel veoauto laius ja kraavid tee ja aedade vahel(laulasmaal)ja vot ükski suur kallur aeda ei keera sisse,fekaalitakso ka seisab keset teed ja imeb.
Vasta
#12

Kui selline ja sellise hinnaga (pange tähele riitade ilu...), siis isegi võib mingit jumet olla ISEENDALE kütte veoks? Äi oli elupõline gazooni-mees ja Tema käes kestsid nad täitsa hästi. Aga eks näppida tuli ka kogu aeg. Keeramine jms vastab kõik tõele ja eks ole Ta siia Nõmmele omal ajal nii mõnegi puukoorma ka toonud  Big Grin 

Aga täna ja äriks 53? No ei võta keegi tõsiselt või peab puude hind ikka täiesti imesoodne olema. Me siin nõmmel olemegi Eesti suurimad küttepuude tarbijad ja üldiselt mingid õlised suvatüübid meil midagi väga ei müü. Sügiseti ma ju näen, mis firmad ja millega meil siin küttepuud tegelikult müüvad! Viimane kord toodi Sõbrale Ääsmäelt 53'ga saunapuid ja see oli veelombis läbivettinud saast! Õlised tüübid nõuka saastaga ja ka teenus oli saast. Sai hinnast küll alla aga saunaks tuli veel uued kuivad tellida... see oli 6-7 aastat tagasi. 
Täna ei tasu alla sellise küttepuu äriks üldse mõeldagi! Juba ainuüksi auto visuaal on oluline. Ning hea oleks ka väiksem kallaja, näiteks selline, sest päris tihti ostetakse väiksemaid koguseid just saunadele. 
Praegu kirjutas siis reaalne nõmmekast küttepuude ostja, sest mulle lihtsalt meeldib selline klots "pioneeri" all! Ja seda tuuakse ka korraliku isetühjeneva elik liikuvpõrandaga gaasil töötava Ivecoga! Naisterahvas on roolis...
Vasta
#13

Ei tasu ka ära unustada, et kuidas need puud kõigepealt sinna 53 kasti saavad? See on minu mälujärgi päris kõrgel, 1,1-1,2M maast.  Ma eelistaks kindlasti multiliftkasti kuhu saab kasvõi käsikäruga puid laadida. Ja kui ma vaatan ringi, siis kõik kes sedasorti äriga tegelevad, ka kasutavad kõrgendustega lühikesi multiliftkaste.
Vasta
#14

(03-01-2019, 23:51 PM)r.i.h.o Kirjutas:  Ei tasu ka ära unustada, et kuidas need puud kõigepealt sinna 53 kasti saavad? See on minu mälujärgi päris kõrgel, 1,1-1,2M maast. 
...

Ning see oluliselt ei vähene, kuniks koormat lubatu jagu.

Kaasiku ainus väärtus täna on suure tugevusvaruga raam suure läbimõõduga ratastel, mis talub kehva teed ja kerget maastikku. Muus osas on tegu ebamugava ja kõrgete ülalpdiamiskuludega vanatehnikaga. Elik täpselt sellisega, mille järele kõik õhkavad, kuid mida ükski "normaalne" inimene omada ei soovi. Big Grin
Vasta
#15

(03-01-2019, 23:51 PM)r.i.h.o Kirjutas:  Ei tasu ka ära unustada, et kuidas need puud kõigepealt sinna 53 kasti saavad? See on minu mälujärgi päris kõrgel, 1,1-1,2M maast.  Ma eelistaks kindlasti multiliftkasti kuhu saab kasvõi käsikäruga puid laadida. Ja kui ma vaatan ringi, siis kõik kes sedasorti äriga tegelevad, ka kasutavad kõrgendustega lühikesi multiliftkaste.

Sestap ma toda Volvot "pakkusingi". Ja eks ma olen elus oma 5-6 haljasmassi kõrgendustega 53'e kasti puid täis ladunud... on jah arutult kõrge isegi loopida! Isegi söödapeeti, kartulikotte jms oli sinna väga tüütu visata ja tõsta. Ainult otse metsateel lõhkuja transportööri alt kasti ja siis kodus kallad maha. Teeliikluskõlbulikuks kojuveautoks on 53 ideaalne, kui vaja ikka mitukümmend kilti sõita. Kindlasti sobib ka sõpradele-tuttavatele kohapeal lähikonnas viimiseks/müügiks, kes juba teavad.
Vasta
#16

https://www.auto24.ee/used/2993279

Huvitav, kuidas selline vastu peaks , kui 5 rummiseid koormaid vedada.
Vasta
#17

(04-01-2019, 19:59 PM)raulp Kirjutas:  https://www.auto24.ee/used/2993279

Huvitav, kuidas selline vastu peaks , kui 5 rummiseid koormaid vedada.

5 rummi veab vast söidukaga kah ära, 53ga kindlam muidugi

_______________________
Koledate Kastikate Klubi
Vasta
#18

(04-01-2019, 20:08 PM)DevilDeVille Kirjutas:  
(04-01-2019, 19:59 PM)raulp Kirjutas:  https://www.auto24.ee/used/2993279

Huvitav, kuidas selline vastu peaks , kui 5 rummiseid koormaid vedada.

5 rummi veab vast söidukaga kah ära, 53ga kindlam muidugi

53 mõtte olen põhimõtteliselt maha matnud juba. 10 rummiga läheb 53 kandevõime lõhki ka , nagu varem juba mainiti. Ega rohkem variante ei olegi, kas võtta mõni vana ja tõenäoliselt miljoni läbi sõitnud volvo fl6 või säärane väiksemat sorti veokas, millega 5 rummi kaupa vedama hakata. Mul mingi suur äri ei ole, oma metsast ca 500 rummi max aastas müüks.
Vasta
#19

kui rumm liitristes pudelites, siis veab hästi.
muidu aga kandevõime ju 2700, ehk viis ruumi puid jääb ilmselt lubatu piiresse.
Vasta
#20

Torkis mindki see rumm aga https://et.wikipedia.org/wiki/Ruumimeeter

Bedford Blitz CF350 Madel(1980), K-750m(1965), GAZ 21(1964), GAZ 66-01(1977)
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne