Teedest, ehitistest ja sildadest

Ja edasi        ?
Vasta

(22-11-2020, 13:52 PM)edvard Kirjutas:  ...
1. Kas tõesti loodustsäästvamalt ja mõistusega kooskõlas pole võimalik tee ehitust korraldada , sellise barbaarsuse nägemise peale on see "ässade" ihaldatud 110 või 120 km/h kuritegelik looduse suhtes , 90 on vist ka liiast ?

2. Mis siis Eesti Maast järgi jääb , kui Rail Baltic u ehitamiseks peaks minema ?

1) On, aga meil pole tunnelitesse/postidele ehitamiseks raha. Kiiresti edasi-tagasi me aga tahame sõita.

2) Umbes 5 % lagastatakse ära. Umbes tuhandel majapidamisel (sh. paaril mu hääl tuttaval) keeratakse elu kapitaalselt tuksi. Ehk teistpidi: 95% maast ei muutu midagi ja umbes 626 tuhandel pole suurt vahet (https://www.stat.ee/et/avasta-statistika...leibkonnad)
Vasta

Kes need kiiresti ja millega ning kuhu sõita tahavad ?
 90 km/h on täitsa normaalne kiirus ( mulle isiklikult piisab ) , kuigi ässad soovivad miinimum 160 autodele ja tsiklitele niipalju kui "torust" tuleb , veokajuhid on sunnitud 87 km/h pluss - miinus natukene sõitma ja siis va sierra  raibe ka pidurdab , no on reod rsk , ratas seebiks !
Vasta

(22-11-2020, 21:58 PM)edvard Kirjutas:  Kes need kiiresti ja millega ning kuhu sõita tahavad ?
...

Minusugused näiteks.

Sealne soodevaheline mets on pidevalt vee all. Lihtsalt tavaliselt õrnhinged seda ei näe, kuna nad ei viitsi nii kaugele sohu ronida.

Lageraielangil on 20 aasta pärast tihnik, 50 aasta pärast kobe noor mets ja edasine sõltub kliima muutumisest ja inimese ahnusest. Isegi siis, kui me midagi seal ei liguta. RMK aga liigutab - miinus 10 aastat.

Looduse vastu ei saa niikuinii. Kus inimese mõju kaob, tuleb loodus paarikümne aastaga tagasi.

Aga meil pole aega oodata...
Vasta

Küsimus on karjäärides elik nende MITTE rekultiveerimises! Võtame selle veebruari Talveralli stardikoha - tegelikult reostatud maa! Kohalikud käivat suvel ujumas jne aga et teeks mahajäätud karjääri KORDA??? Maanteeamet e itee sittagi, "küll Loodus teeb". Ja nii on suhtutud asjadesse aastakümneid, sealt 40'te algusest saati!
Karjäärid tuleb maavarade ammutamsie lõppemisel KOHE rekultiveerida ja reaalselt peaks karjääri avamise lubamisel olema juba olemas projekt, kuhu lõpus tulevad teed, kuhu ja mis. Ja ka see, et MIS sellest karjäärist lõpuks saab: rekreatsiooni koht, spordikompleks, kalakasvatus või lihtsalt jäetakse looduslikule arengule. Aga igal juhul peab inimloom oma kokku keeratud ja kohale veetud zitamaja siluma! Niipea, kui kaevandusluba lõppeb, peab kaevandanud firma projektikohaselt rekultiveeritud karjääri Riigile tagasi andma. Sest enamus on riigimaal. Erakarjääridega peaks sama asi olema KOHUSTUSLIK, rekultiveerimise kohustus! Sama nagu lageraietega. See "looduslik taastumine" saab toimuda juhul, kui on vastavad eeltingimused.

PS: ise arvan, et neid vanu karjääre ostaks eraisikud/erafirmad suure heameelega omale kodudeks/suvekodudeks või vaat et uusasumite arenduseks! Jupike metsamaad servast juurde ja eraomandi sisene suur veekogu oleks väga hinnas! Seal videos on ju üks selline maja ja õu näha, kus kõrvale tekkis "erajärv". Ahjah, meil tuttavad elavad sarnases kohas, Türil tehti sel moel ammu-ammu Mediato kõrval tiigiümbrus korda ja jagati kruntideks. Nende maja seisis seal üle 10 aasta ainsana, nüüd kerkivad kõrvale ka uued majad. Maaküte on üliefektiivne, tiik, teed, valgustused jne.

Küsimus ongi - mida tehakse PEALE liiva/kruusa ammutamise lõppu???
Vasta

Tervist !

  PlyVal64 kirjutatuga nõus , kauakestev aplaus !
Vasta

(23-11-2020, 20:50 PM)edvard Kirjutas:  Tervist !

  PlyVal64 kirjutatuga nõus , kauakestev aplaus !
sama siin.taliujujale ideaalne kodu koht,hommikul uksest välja ja kohe sulps ja 100m sprinti ja oi kui hea äratus see on,uni kohe lännu ja terveks päevaks oivaline enesetunne...mul algab hommik õues puurkaevu külma duzziga Toungue
Vasta

See kõik, mida PlyVal64 kirjeldas on maapõueseaduses kirjas.
Vasta

(24-11-2020, 15:37 PM)Etsike Kirjutas:  See kõik, mida PlyVal64 kirjeldas on maapõueseaduses kirjas.
Meil on palju asju Seadustes kirjas, mida mitte keegi isegi ei plaani täita! Lihtne küsimus ongi: kus on selline vana karjäär, mis oleks igale tavaInimesele ka arusaadavas vormis KORDA TEHTUD??? No on mõned harvad erandid aga needki on pigem ise ilusaks muutunud ajaga ja /või tänaseks järvedeks kuulutatud. Nagu Trapi kärjään Männikul kus on see wake'i süsteem peal.
Võtame või Audevälja esimese karjääri ja tiigi, 56202:002:0524  Tatramäe kärjäärid. Veekogude maad - jube äge eraomandina!!! aga rekultiveerimata! Tiigi ääred veel siluti, siis karjäär on ikka hooramaja. Tääksis sama lugu. Too kruusakarjäär on seisnud aastaid, töö käib kõrvalkarjäärides, aga see on korda tegemata, sest seda "hoitakse" igaks juhuks - see ei maksa mitte midagi! Reaalsuses antakse kaevandusload arutult pikaks ajaks ja see on imeodav! Keskkonna häiring on tohutu pikk aeg ja oluliselt odavam on jätta "gramm kaevandamata" ja luba pikendada kui rekultiveerida! Võtad KOTKAS lahti ja imestad, palju on ainult maavara kaevandamise lubasid Eestis! 1000€ riigilõiv loaks on ju sandikopikad! Kruusa kaevandamisõiguse tasu on 57 senti kuni 3,38€ kuupmeetrilt, liival 0,25-3,19€. Koefitsent 0,5, kui kaevandatakse põhjavee taset alandamata. Aga tasu maksad tegeliku järgi. Seega saad 1000 raha eest kaebvandusloa näiteks 25-aastaseks perioodiks, sellest 5 kaevandad aktiivselt 95% lubatud mahust, teenid raha ja maksad riigile makse, 20 aastat tiksutad seda pommiauku niisama kasutades viimast 5% mahtu ja ootad "looduslikku uuenemist". Reaalsus! Ise teeks samamoodi Wink 

Seal videos ja üldse artiklites on toodud feilpeldik sisse. Selle puhul oleks AINUS võimalus lühiajaline luba vaid-ja-ainult selle idiootsuse jaoks ja räige järelkontroll! Reaalselt peaks olema väga suured tagatisrahad ette, mis saadakse tagasi siis, kui Looduse hävitamine on lõpetatud ja augud Maa sees  korrektselt rekultiveeritud! Reaalsus TÄNA on aga see ,et meie lapse-lapselapsed ka ei näe veel feilpeldiku hävitustöö arme vähemärgatavatena! Sama peaks käima ka tee-ehituse jaoks tehtavate spetsiaalsete karjääridega. 4-realine saab valmis, karjäär sulgeda, rekultiveerida ja kogu ooper!

Edit: nüüd on hea vaadata, kuidas asjad toimivad ja KAS toimivad! Kose krossiraja ümber tehtud liiva ja kruusakärjäärid said 10-aastase loa, just ja vaid 4-realise ehituseks. See on valmis ja 2025 luba HARM-133 lõppeb. Loa omanik-kaevandaja oli K.U. Mell AS, mis pole just väike firma.
Vasta

(26-11-2020, 11:47 AM)PlyVal64 Kirjutas:  Meil on palju asju Seadustes kirjas, mida mitte keegi isegi ei plaani täita!
...
Seega saad 1000 raha eest kaebvandusloa näiteks 25-aastaseks perioodiks, sellest 5 kaevandad aktiivselt 95% lubatud mahust, teenid raha ja maksad riigile makse, 20 aastat tiksutad seda pommiauku niisama kasutades viimast 5% mahtu ja ootad "looduslikku uuenemist". Reaalsus! Ise teeks samamoodi Wink 

Ise küsin, ise vastan.

Aga jätke nimed-näod meelde ja rakendage ühiskondlikku kontrolli. Muu hulgas KOV keskkonnaametniku ja KM tegevuse üle kaevandajate kohustuste täitmisel. Seadusega ei saa keelata vabal maal t*rapea olemast. Need on vähe teise valitsemiskorraga riigid, kus seadusetähe mittetäitmisel (tavaline) inimene lihtsalt kaob. "Nomenklatuurile" ka seal arusaadavalt reeglid ei kohaldu. Paraku võib kiiresti sattuda tavainimeste nimekirjka ja siis ... rakendub üleeelmine lauseWink
Vasta

Tsitaat: kaevandajate kohustuste täitmisel.
Selle nimi siin riigis on PANKROT. Edasi oled jälle puhas poiss ja võtad järgmise kaeveloa, kasvõi tankisti nimel.

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Vasta

Kuulge ärge nüüd erutuge mõne aktivisti peale kes teemasse vaevumata tühja koha pealt tolmu keerutab. 
Karjäärides kehtivad kaevandusload ja töö käib. Kus varem oli soo, seal on ka edaspidi soo.
Enamustel videos näitatud raietel pole teeehitusega mingit seost. 
Kisa palju, villa vähe.

'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
https://www.facebook.com/Teedehooldus/
 Ulila Jäärada FB
Vasta

(09-05-2010, 20:37 PM)Regardman Kirjutas:  Stalinlismi aegu paigaldati teede-ristmike lähedusse erinevaid monumente, mis pidid ilustama teeäärt. Tänaseks olla säilinud neid vaid 3tk (kits Viljandimaal, karud Võrumaal, kombainer Pärnumaal). Kes teab, kus neid veel oli ja mis nendest saanud on?
Tln-Pärnu mnt Rapla ristmik Märjamaa lähedal. Juhuslikult leidsin netist.


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
   

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Vasta

Uudiseid Saaremaalt: https://www.err.ee/1608438761/pildid-saa...paranditee

Ps.pilt 6, kilomeetripost. On see sinine värv reglementeeritud koodiga?
Vasta

(17-12-2021, 09:19 AM)speedsta Kirjutas:  Uudiseid Saaremaalt: https://www.err.ee/1608438761/pildid-saa...paranditee

Ps.pilt 6, kilomeetripost. On see sinine värv reglementeeritud koodiga?
Ei vasta, vaid kommenteerin näidatud pilte (hea, et teema üles on võetud).
1. Pildil nr. 2 on venekeelne "keelutsoon" valesti kirjutatud.
2. Kollaste kohaviitade šrift tundub kahtlaselt tänapäevane, n.-ö. ülerestaureeritud.
3. Minu ähmase mälestuse järgi ei eksisteerinud kollased kohaviidad ja "rippuvad" bussipeatuste sildid ajas koos.

Aga põhimõtteliselt kena ettevõtmine.
Vasta

(17-12-2021, 10:15 AM)olevtoom Kirjutas:  
(17-12-2021, 09:19 AM)speedsta Kirjutas:  Uudiseid Saaremaalt: https://www.err.ee/1608438761/pildid-saa...paranditee

Ps.pilt 6, kilomeetripost. On see sinine värv reglementeeritud koodiga?
Ei vasta, vaid kommenteerin näidatud pilte (hea, et teema üles on võetud).
1. Pildil nr. 2 on venekeelne "keelutsoon" valesti kirjutatud.
2. Kollaste kohaviitade šrift tundub kahtlaselt tänapäevane, n.-ö. ülerestaureeritud.
3. Minu ähmase mälestuse järgi ei eksisteerinud kollased kohaviidad ja "rippuvad" bussipeatuste sildid ajas koos.

Aga põhimõtteliselt kena ettevõtmine.
Minu teada ei olnud vene ajal värvikoode kasutusel, olid nimetused, mille piires tegelik toon kõikus üsna suurtes piirides.
1. Keelutsooni sildil on tegijal läind jah tähed vahetusse
2. kollaste suunaviitade šrift peaks olema nagu pildil    
3. bussipeatuse sildid olid teised, ka pildil        
Vasta

Keelutsooni silti võiks mõista kui lauale asetatud kasutut lillevaasi, mil pole auku sees ja seda laualt kergitades tuleb välja, et ka põhi puudub.
Tõlkimise küsimus rohkem.
Vasta

Teel pole viga midagi, artikkel on eksitav: mitte 50-ndate stiilis, vaid 70-ndate stiilis, kus vanad liiklusmärgid ja teeviidad veel välja vahetamata. Sellele viitab lisaks bussipeatuste siltidele ka piimapukk: minu suurlinlik talupojamõistus keeldus uskumast, et tehnilis-poliitiliselt oleks need juba 50 levinud ja sama väidavad ka erinevad allikad, muuhulgas infotahvel sellesama projekti koosseisus. Lisaks on ühel avamisürituse fotol näha kausta kaanel aastaarvu 1975.
Keelutsooni tõlkimise lukus tsooniks, tahaks uskuda, et see on Saaremaa huumor või omaaegne kohalik släng või mõlemat.

Igal juhul on äge, kui keegi viitsib pulli teha!
Vasta

(18-12-2021, 15:41 PM)karlarnold Kirjutas:  Igal juhul on äge, kui keegi viitsib pulli teha!
Eriliselt irooniline on, et need praegused pullitegijad ei mõistnud nalja kui Õ tähe piirimärk avati.. Olin ise kohal kui see rattaretke raames toimus.

JAN
Suzuki GV & VW Caravelle
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne