29-11-2008, 03:23 AM
(Seda postitust muudeti viimati: 29-11-2008, 03:25 AM ja muutjaks oli Sm. Volgahuviline.)
Kirjutaks ka mõne rea.
Ütlen ette ära, et seda juttu kuulsin hulk aega tagasi. Nii et väga detailselt ei pruugi sündmused enam meeles olla.
Seda lugu rääkis siis üks tuttava tuttav, kes töötab ühes tuntud ehitusfirmas. Neil oli üksvahe ehitusobjekti ööseks valvama palgatud üks pensionärist vanamees. Too aga kippus alatasa putkas magama jääma, kuigi oleks pidanud territooriumil ja ehitusmasinatel silma peal hoidma.
Küll talle tehti nii tööliste kui ka nonde pealike poolt noomitusi, et selline asi ei lõpe sul hästi jne. Vana seepeale, et jajah, ma tean, ega ma eriti ei magagi. Aga niikui öö oli käes, papi jälle norskas putkas, hambad taeva poole.
Töölised siis mõtlesid, et teevad tal natuke elu huvitavamaks.
Kuna papi oli üpris kõva unega ja seda teadsid selle aja peale juba kõik ehitusobjektil töötavad mehed, siis ei pruukinud ta oma soojas putkas suurt midagi kuulda, mis öösel väljas toimetati. Ehitustöölised tulid aga kusagilt tagavaraväljapääsu kaudu ehitusobjektile, laadisid lahtivõetud tornkraana pimeduse varjus treilerile ning viisid minema. Kuigi autode mürin peaks nii mõnegi erksama närviga vanainimese üles ajama, siis papi ei kuulnud sedagi.
Igatahes varahommikul, kui vana oma valvuriputkast unisena välja astus, pidi ta ehitusterritooriumi poole vaadates äärepealt infarkti saama: Mida kurat! Tornkraana on kadunud !
Siis oli mehel sõit sees
Jupphaaval kohaleilmunud töölised ning töödejuhatajad jms. asjapulgad lasid vanal natuke aega hädaldada ning nö. "marineeruda omas rasvas". Alles veidi aja pärast öeldi talle, et me viisime nimelt kraana öösel ise ära, et vaadata, kas sa paned seda tähele või mitte.
Igatahes mõni aeg hiljem oli papi iga öö putkas ja territooriumil hoidnud teraselt, nagu kassikakk ehitusobjektil silma peal
Ütlen ette ära, et seda juttu kuulsin hulk aega tagasi. Nii et väga detailselt ei pruugi sündmused enam meeles olla.
Seda lugu rääkis siis üks tuttava tuttav, kes töötab ühes tuntud ehitusfirmas. Neil oli üksvahe ehitusobjekti ööseks valvama palgatud üks pensionärist vanamees. Too aga kippus alatasa putkas magama jääma, kuigi oleks pidanud territooriumil ja ehitusmasinatel silma peal hoidma.
Küll talle tehti nii tööliste kui ka nonde pealike poolt noomitusi, et selline asi ei lõpe sul hästi jne. Vana seepeale, et jajah, ma tean, ega ma eriti ei magagi. Aga niikui öö oli käes, papi jälle norskas putkas, hambad taeva poole.
Töölised siis mõtlesid, et teevad tal natuke elu huvitavamaks.
Kuna papi oli üpris kõva unega ja seda teadsid selle aja peale juba kõik ehitusobjektil töötavad mehed, siis ei pruukinud ta oma soojas putkas suurt midagi kuulda, mis öösel väljas toimetati. Ehitustöölised tulid aga kusagilt tagavaraväljapääsu kaudu ehitusobjektile, laadisid lahtivõetud tornkraana pimeduse varjus treilerile ning viisid minema. Kuigi autode mürin peaks nii mõnegi erksama närviga vanainimese üles ajama, siis papi ei kuulnud sedagi.
Igatahes varahommikul, kui vana oma valvuriputkast unisena välja astus, pidi ta ehitusterritooriumi poole vaadates äärepealt infarkti saama: Mida kurat! Tornkraana on kadunud !
Siis oli mehel sõit sees
Jupphaaval kohaleilmunud töölised ning töödejuhatajad jms. asjapulgad lasid vanal natuke aega hädaldada ning nö. "marineeruda omas rasvas". Alles veidi aja pärast öeldi talle, et me viisime nimelt kraana öösel ise ära, et vaadata, kas sa paned seda tähele või mitte.
Igatahes mõni aeg hiljem oli papi iga öö putkas ja territooriumil hoidnud teraselt, nagu kassikakk ehitusobjektil silma peal