28-03-2013, 23:13 PM
Elektriautode kritiseerimine on ülekohtune
Lõppenud talvel võis ajakirjandusest peaaegu iga päev leida mõne elektriautosid kritiseeriva loo.
Küll ei sobivat need meie karmi põhjamaisesse kliimasse, küll nuriseti selle üle, et loodussõbraliku sõiduvahendi aku läheb sedavõrd kiiresti tühjaks, et kangemate külmakraadidega saab ühe laadimisega sõita vaid paarkümmend kilomeetrit. Ja sedagi külmas autos, sest soojenduse sisselülitamisel jääks masin kohe seisma.
"Mina ei nurise," on aga Põlva tuntud leiutaja Anatoli Ploom isiklikuks tarbeks soetatud elektriautoga ülimalt rahul.
"Mulle see auto meeldib," selgitab Ploom. "Tal on neli ratast - nii nagu ka tavalisel autol. Auto sees on rool, millega saab hõlpsalt liiklusvahendi sõidusuunda muuta.
Käigukangi küll alguses ei olnud, see-eest oli põhivarustuses kaks pedaali, millest üks on nn gaasipedaal, teine aga pidur, mille abil on võimalik auto kiirust vähendada või koguni seda peatada."
Eriti rõõmsaks teeb seni jalgrattaga poes käinud meest asjaolu, et autoga sõites jõuab ka vihmasajus poodi kuiva nahaga.
"Eks see aku tühjenemine olnud alguses mõnevõrra murettekitav küll," lisab leiutaja. "Tegi tõesti tigedaks, kui juba pärast pooletunnist sõitu elekter otsa sai. Aga pärast väikest ümberehitamist peab minu auto aku vastu mitmeid kuid või isegi aastaid," on leiutaja uhke.
Kuldsete kätega mees selgitab, kuidas ta Jaapani elektriautoehitajad üle kavaldas.
"Hakkasin uurima, miks see aku siis nii ruttu tühjaks saab. Tuli välja, et kurja juur on hiigelsuur elektrimootor, mis kohe pärast laadimist elektrit kulutama hakkab.
Kuna mul oli kodus ripakil üks vana Žiguli jõuallikas, vahetasin mootori ära. Auto kaalu sain aga tüki maad väiksemaks, kui asendasin paarisajakilose aku tavalise autoakuga.
Nüüd on mu uuel elektriautol hoopis teine minek. Olen juba mitu kuud ilma akut laadimata ringi sõitnud, pole mingit muret. Lasen paagi bensiini täis ja muudkui sõidan, kas või viissada kilomeetrit järjest."
VALDUR RINDKERE
"Naeri" tehnilise kontrolli osakonna juhataja
Lõppenud talvel võis ajakirjandusest peaaegu iga päev leida mõne elektriautosid kritiseeriva loo.
Küll ei sobivat need meie karmi põhjamaisesse kliimasse, küll nuriseti selle üle, et loodussõbraliku sõiduvahendi aku läheb sedavõrd kiiresti tühjaks, et kangemate külmakraadidega saab ühe laadimisega sõita vaid paarkümmend kilomeetrit. Ja sedagi külmas autos, sest soojenduse sisselülitamisel jääks masin kohe seisma.
"Mina ei nurise," on aga Põlva tuntud leiutaja Anatoli Ploom isiklikuks tarbeks soetatud elektriautoga ülimalt rahul.
"Mulle see auto meeldib," selgitab Ploom. "Tal on neli ratast - nii nagu ka tavalisel autol. Auto sees on rool, millega saab hõlpsalt liiklusvahendi sõidusuunda muuta.
Käigukangi küll alguses ei olnud, see-eest oli põhivarustuses kaks pedaali, millest üks on nn gaasipedaal, teine aga pidur, mille abil on võimalik auto kiirust vähendada või koguni seda peatada."
Eriti rõõmsaks teeb seni jalgrattaga poes käinud meest asjaolu, et autoga sõites jõuab ka vihmasajus poodi kuiva nahaga.
"Eks see aku tühjenemine olnud alguses mõnevõrra murettekitav küll," lisab leiutaja. "Tegi tõesti tigedaks, kui juba pärast pooletunnist sõitu elekter otsa sai. Aga pärast väikest ümberehitamist peab minu auto aku vastu mitmeid kuid või isegi aastaid," on leiutaja uhke.
Kuldsete kätega mees selgitab, kuidas ta Jaapani elektriautoehitajad üle kavaldas.
"Hakkasin uurima, miks see aku siis nii ruttu tühjaks saab. Tuli välja, et kurja juur on hiigelsuur elektrimootor, mis kohe pärast laadimist elektrit kulutama hakkab.
Kuna mul oli kodus ripakil üks vana Žiguli jõuallikas, vahetasin mootori ära. Auto kaalu sain aga tüki maad väiksemaks, kui asendasin paarisajakilose aku tavalise autoakuga.
Nüüd on mu uuel elektriautol hoopis teine minek. Olen juba mitu kuud ilma akut laadimata ringi sõitnud, pole mingit muret. Lasen paagi bensiini täis ja muudkui sõidan, kas või viissada kilomeetrit järjest."
VALDUR RINDKERE
"Naeri" tehnilise kontrolli osakonna juhataja
_____________________________________
Kuldsete kätega soss-sepp.