13-04-2014, 23:21 PM
Kõigepealt karu ehmub ära, pasandab ja jookseb minema - siis peale seda tuleb vaatama, et mis teda ehmatas
Aga Saviorus Ottil oli suvel lugu kus ta käis raiesmikul oli varahommikul ja vaatas, et mis see koer vastu tuleb, kuseb ja saba jalge vahel jookseb hiirvaikselt kodu poole. Hakkas oma 75 aastaste silmadega skännima metsa ja nägi, et karu nosib seeni. Ei osanudki midagi muud teha, kui laulda "mina olen Ott ja sina oled Ott". Peale seda, kui see lugu Võrumaa teatajas ilmus toimus tema kodu läbiotsimine. Järgmine aasta oldi targamad - siis kirjutas rajoonileht, et Ott pole juba aasta aega ühtegi looma lasknud.
Aga Saviorus Ottil oli suvel lugu kus ta käis raiesmikul oli varahommikul ja vaatas, et mis see koer vastu tuleb, kuseb ja saba jalge vahel jookseb hiirvaikselt kodu poole. Hakkas oma 75 aastaste silmadega skännima metsa ja nägi, et karu nosib seeni. Ei osanudki midagi muud teha, kui laulda "mina olen Ott ja sina oled Ott". Peale seda, kui see lugu Võrumaa teatajas ilmus toimus tema kodu läbiotsimine. Järgmine aasta oldi targamad - siis kirjutas rajoonileht, et Ott pole juba aasta aega ühtegi looma lasknud.
(12-04-2014, 01:21 AM)viplala Kirjutas: Ma arvan, et teema ei ole mõeldud füüsi-keemilist, vaid rõhk on asetatud rohkem filosoofilisele kallakule.
Kujutame nüüd ette sittujat välipeldikus.
Karu tuleb metsalaanest. Sittuja näeb karu läbi välipeldiku laudise. Hädaline ehmatab, ning proovides kiiresti asjaga ühele poole saada, punnitab nii kuis jaksab.
Selle peale hakkab karu peldiku poole jooksma.
Hädaline punnitab veel, kuid rohkem ei tule.
Karu jääb seisma, ning istub maha
'Situ ruttu karu tuleb', Nagu mis mõttes? Kas mida aeglasemalt jääk väljub, seda aeglasemalt karu end liigutada suvatseb? Aga mida karu peeretuse peale teeb... ohkab? Aga pipi puhul... sülitab?