01-12-2014, 19:36 PM
Ühel mehel käiakse iga öö aias õunaraksus.
Mehele see asi muidugi hinge ei mahu ja otsustab üks öö seda tõpranahka varitseda.
Kuuleb krabinat ja õunapuude raksumist ja läheb uurima ilma valgust põlema panemata,
et varast mitte ära ehmatada õiglust nõudma. Kobab seal käsikaudu ja järsku jäävad mingi onu munad pihku.
Mees pigistab neid ja nõuab kurjal häälel, et kes kurat tema aias on.
See peale vastust ei tule, mees hakkab mune veel kõvemini pigistama ja küsib sama küsimust uuesti.
Ikka ei kippu ega kõppu, majaomanik on juba püha viha täis ja hakkab kahe käega täiest jõust kellukaid laiaks litsuma.
See peale kostab kohe vastus:
"Juhan on mu nimi..."
"Aga kuradi pärast sa kohe ei võinud vastata?"
"Ma olen tumm..."
Mehele see asi muidugi hinge ei mahu ja otsustab üks öö seda tõpranahka varitseda.
Kuuleb krabinat ja õunapuude raksumist ja läheb uurima ilma valgust põlema panemata,
et varast mitte ära ehmatada õiglust nõudma. Kobab seal käsikaudu ja järsku jäävad mingi onu munad pihku.
Mees pigistab neid ja nõuab kurjal häälel, et kes kurat tema aias on.
See peale vastust ei tule, mees hakkab mune veel kõvemini pigistama ja küsib sama küsimust uuesti.
Ikka ei kippu ega kõppu, majaomanik on juba püha viha täis ja hakkab kahe käega täiest jõust kellukaid laiaks litsuma.
See peale kostab kohe vastus:
"Juhan on mu nimi..."
"Aga kuradi pärast sa kohe ei võinud vastata?"
"Ma olen tumm..."