14-03-2017, 07:14 AM
(09-03-2017, 18:18 PM)kr8nik Kirjutas: Meenub mullegi üks tõestisündinud lugu, millel seos psühhiaatriaosakonnaga...Üks sarnane lugu oleks võinud minu endaga äärepealt juhtuda.
Töötasin kunagi valvurina ühes ettevõttes. Kontorihoone ja katlamaja olid kokku ehitatud, kõik üks pikk ühekorruseline silikaattellistest ehitis. Ühel hetkel lammutati vanad suured katlad (2 tk) välja ja asemele pandi üks väike automaatkatel, tolle jaoks ehitati suure katlasaali otsa omaette väike ruum. Tühjaksjäänud katlamajja sai kolitud gaasipliit, millel valvekoertele lobi keeta. Radiaatorid olid seina peal ja suur ruum oli muidu mõnus ja soe. Mina tassisin sinna veel kusagilt leitud vaiba põrandale, kirjutuslaua, tooli ja riidekapi ning seadsin sinna omale mõnusa kabineti sisse. Hea vaadata, et koerte puder põhja ei kõrbeks, hea sealsamas omalegi suppi soojendada ja kuna valvuri n.ö. ametlikus tööruumis peale remonti enam suitsetada ei lubatud, siis seal võis rahumeeli edasi kimuda, keegi sellest probleemi tegema ei hakanud. Ühesõnaga, oli mõnus rahulik koht, kus öösel olla. Seina sees oli üks suur aknaava kunagi kinni müüritud. Küllap nii, et kiht telliseid sissepoole, kiht väljapoole ja keskel oli tühimik. Ja sinna tühimikku olid mesilased omale pesa teinud. Harilikud kodumesilased. Väljaspool oli kivide vahel pragu, sealt nad suvel sisse-välja käisid. Juba seda "kabinetti" omale sisse seades märkasin üpris palju surnud mesilasi nii põrandal kui aknalaual, aga ei osanud sellest midagi suuremat arvata - tõmbasin need laibad tolmuimejaga kokku ja asi tahe. Või vähemalt nii ma algul arvasin. Esialgu ei juhtunudki midagi. Aga talvel kui ilmad külmaks läksid, selgus, et seinal on väike praoke ka seespool. Sealtkaudu hakkas neid sumisejaid üha sagedamini mulle tuppa tulema, ise poolunised, tiirutavad tigeda pininaga ümber laelambi ja mööda ruumi, olin vahepeal päris hädas nendega, olid vist mingist kurjemast tõust, kippusid lausa kallale tulema. Õnneks pandi parajasti duširuumis plaate, võtsin sealt natuke plaatimissegu, tõin töökojast redeli ja plekitüki pahtlilabidaks ja mätsasin selle siseseina prao kinni. Siis oli rahu majas ka. Sest oma vaimusilmas ma juba nägin ette, mis sündmused võinuks hargnema hakata.
Hommik. Ülemus saabub tööle. Uksel tervitab teda rõõmsalt valvur, püss õlal ja üks silm kinni paistetanud.
-Mis su näoga juhtus?
-Ah, ei midagi erilist, mesilane nõelas.
Ja samal ajal on õues südatalv, 30 kraadi külma ja hanged nabani...
Puruks ja pool pööret tagasi!