[andres21]

Tartu EPT toodangus oli vene aja lõpus ikkagi põhitoodang täisvint hõlmaga adrad. Häbenemata võin öelda, et jalgratast ei leiutanud ja hõlmad olid 1:1 -le Kvernelandi pealt maha tehtud ja seega ka künnikvaliteet sama. Hüdrokivikaitse jäi lääneomadele alla. Hõlmamaterjal oli tankitehase oma, kolmekihiline lehtmaterjal ja peale õiget termilist töötlemist ei jäänud ka kulumiskindluselt Kvernelandile alla.

[pen.skar]

Tõrvandis tehti veel K 700 tüüpi traktoritele (kapitaal?)remonti. Siduritevõllid nende käigukastile. Nende sektsioonraamiga adra headuse nullis raami pehmus. Kas Märja ka EPT süsteemi kuulus- seal tehti T 16m peale sigala söödajaotureid. Nagu Nuiast sai kvaliteetsest siberi kuusest veokaste, nii sai Märjalt uusi T 16 ninapealseid kaste.

[_rein_]

Tõrvandis tehti veel K 700 tüüpi traktoritele (kapitaal?)remonti. Siduritevõllid nende käigukastile. Väiksed haamerveskid indivindi jaoks. Nende sektsioonraamiga adra headuse nullis raami pehmus.

Täpsustuseks:haamerveskid valmistas Tartu LEMK.

[klaave]

V.-Maarjas oli EPT kindlasti, kuid masinate remondiga siin minuarust ei tegeletud. Kui siis oma tehnika remont. Veepumbad oli siin üks artikkel millega tegeleti, võibolla veel millegagi.

[Daff]

Valga EPT oli mööda maailma laiali mitmes kohas. Ritsus, ehk Linnakülas oli Valga EPT peakorter, automajand, tünnitsehh ja puidutöökoda ning maaparandusosakond. Valgas, Priimetsa tsehhis (maakeeles kärutsehh) toodeti söödakärusid. Valgas,Laatsimõisas asus Valga EPT Valga autokolonn,JUKO tsehh (toodeti JUKO külvikuid), angaaritsehh (toodeti angaare ja viilhalle), maaparandusosakond ja ehitusosakond. Tsirguliinas aga asus Valga EPT kaubabaas kuhu mööda raudteed oli mugav kaupa laialt venemaalt kohale toimetada.

[krossifänn]

Ei hakka uut teemat looma ja peaks siia sobima küll.Sattus minu kätte nõukaaegne diafilm mille siis läbi skänneri ajasin ja teilegi jagan.
Tehnilise hoolde,diagnostika jms.tehnika 1979 aastast.
Uudistamist,äratundmisrõõmu ja nostalgiat siis

[krossifänn]

Järgneb...