GAZ V8 modifitseerimine (turbo jms)
#41

vaatan et siin kisub juba vimmaksWink
minu arvamus ei puuduta seda mida teha mootori juures vaid seda et kes ja kus seda teeb.ma kardan et sul oleks lihtsam minna jah liguri juurde ja lasta temal kogu timmimis töö ära teha ja papp välja käia kui ise katseeksitusmeetodil jama hakata.endalgi oli kunagi mõte ise teah igast asju opeli 3 l mootori juures kuid ikkagi loobusin sellest jamast.ei ole mõtet aega ja närve raisata kui ei ole kõvasid kogemusi.ja raha paned ka veel pärast mitu korda rohkem kui tark mees ühe korraga.
mina läksin kergemat teed ja ostsin juba toimiva ülesforsseeritud auto ja ise tegema ei hakanud,soovitan sullegi.
Vasta
#42

Hm, soovitaks lugeda Corky Bell`i \"Maximum Boost\" raamatut...
Vasta
#43

Jah, see on tõesti väga hea raamat, paraku ma olen 100% kindel, et sellest ei piisa, et nii keerulise ja auahne projektiga maha saada... Samas ikkagi, kui kõik \"teadjamehed\" võtaks vaevaks see raamat kasvõi diagonaalis läbi vaadata, siis jääks hoobilt umbes pooled linnalegendid ära. Aga seda ei juhtu, sest raamatu lugemine on ju ropult diip ja keeruline, võrreldes kuulujuttude edasirääkimisega.

Edit: Wink
Vasta
#44

Kusjuures veokatel on nüüd ju 53 klass ka, vähemalt Vasalemmas viimati sõitsid küll. Võrreldes 51 mootoriga peaks sellest ikka tunduvalt rohkem powerit kätte saama kui korralikult teha. Ja kuna tegu V8-ga, peaks teoreetiliselt USA päritolu performance juppe ka kasutada saama.
Vasta
#45

Teoreetiliselt on võimalik sitast saia ja vastupidi teha, reaalselt jäävad maitse, lõhn ja värv jäävad ikka samaks.

Reaalsus on see, et 53 klass elab enamuses Tšaika mootoritel, mis on korralikult kokku pandud ja veidi muditud.

Asp

Life\'s journey is not to arrive at the grave safely in a well preserved body, but rather to skid in sideways, totally worn out, shouting \"Holy s--t!....What a ride!
Vasta
#46

eestis peab kroosi 53 mootor olema originaal nii seest kui väljast . bagidel võib kõike teha välja arvatud ülelaadimine
Vasta
#47

skiso Kirjutas:pazi mootoril on pikkem kolvikäik
skiso Kirjutas:http://www.zmz.ru/eng/prod_511.html  sealt saate uurida zmz v8 mootorite andmeid .
No see ZMZ-5234.10 suhteliselt uuema aja toodang, vanematel PAZ bussidel tundub ikka tavalise (80mm vs. 88mm) kolvikäiguga mootor olevat.
svenson Kirjutas:Küsimus: Kas keegi on kursis mootoritega, mis pandi PAZ bussidele peale. Kas on olemas mingi erinevus nn. tava gaz53 mootoriga?
Sooviks isegi täpseid erinevusi teada saada kuna mu valduses olev GAZ 53 omab hetkel mootorit, mis võib bussi oma olla. Selle viisnurkade vahel oleva numbri kohal on nr 672, ning tundub, et äkki ka käigukastis spidomeetri ajamis mingi erinevus kuna nii spidomeeter kui ka odomeeter näitavad umbes 15% vähem.
Vasta
#48

Mootoril erinevad plokikaaned.Nimelt plokikaante otstes tikkpoldid roolivõimendi pumba ja gaasihoovastiku jaoks.Veel erineb rihmaseib väntvõlli otsas.Sellel rohkem sooni rihmade jaoks. Käigukastis erinevust olla ei tohiks.Tõenäoliselt probleem peaülekandes.

Igal korralikul maamehel peab olema vähemalt üks Moskvitš.
Vasta
#49

Vene ajal Gaz 66 mootorile sai paigaldatud Tsaika nukkvõll. Tulemuseks oli mootori väga ühtlane töö, tunduv bensiini kokkuhoid, kiirenduse paranemine.
Kui keegi soovib selle kohta lähemat infot saada, siis annan telefoni numbri. Ta ise paigaldas ja sõitis selle autoga. Praegu remondib igasuguseid mootoreid ja teeb ka ralli- krossiautodele.
Tel5178412 Olev.
Vasta
#50

Gaz 53 mootorid pidid peale kapremi arendama vähemalt 100 hj.Sisse sõideti nad stendil alguses külmalt(käiati niisama kolmes erinevas pööretediapasoonis),siis süüde sisse 25 hj koormusel (stendil sai seda reguleerida),seejärel 40 ja lõpuks 75 hj juures.Kokku kestis mootori katsetus tsiviilmasinale 2t,sõjaväele aga 4 tundi,ka erinesid militaarmasinate katsereziimid.Vahel toodi ka mujalt mootoreid mõõtmiseks,mõni arendas seal üle 140 hj.Peab aga arvestama,et mida rohkem mootorit forseerida,seda rohkem väheneb antud mootori tegelik ressurss(mitte võrdeliselt vaid eksponentsiaalselt).Nii Gazi kui ka teiste mootorite kohta on tehtud vene kõrgkoolides arvukalt uurimusi,kursuse ja diplomiprojekte,kus on arvuliselt välja toodud,palju üks või teine täiustus mootorile võimsust juurde andis.Näit Zil 130 le (seerias 150 hj) sai juurde teha 170-180 hj ,üle selle 330 hj tuli ette ressursi kriitiline piir.
Vasta
#51

Eks võib arvata, et piir ette tuleb. Need mootorid ei ole lihtsalt materjalide, töötluse ja ka konstruktsiooni poolest loodudki suuremaid võimsusi välja lajatama.
Kui keegi peaks tahtma (kasvõi bagi jaoks) neid forsseerima, siis võib arvata, et suurem osa juppe peab välja vahetama, ükskõik kas mõne sobiva USA jupi vastu või siis teha lausa uus detail piisava tugevusvaruga.
Sellisel juhul on karta, et originaalmootorist jääb lõppkokkuvõttes järele ainult mootoriplokk ja plokikaas.
Vasta
#52

to:vootele,õige jutt.Seepärast oleks enne forseerimist endale selgeks teha sellega seotud teave,mis on mahult üsna suur juba ainult teooria osas.Elus võiks tuua hulga näiteid,kus üsna teravmeelne idee takerdus teostajate väheste eriteadmiste ja teostuse madala kvaliteedi või valede materjalide taha.Näide.Tehasesse toodi nö ülimootor millel oli meeletu vibra.Panime stendile ja hakkasime vaatama.Juba 800 pöörde juures oli vibra juba arvestatav,ülespoole ei saanudki palju lasta, vibra läks suureks.Võtsime siis mootori laiali:ühe poole silindritel kepsudel ülemised puksid küpsed,õnneks silindrid-kolvid korras.Vahutasume puksid ära ja mootor uuesti stendi.Kuna see mootor oli muudetud faasidega,arendas ta 4000 peal üle 140 hj (tavaliselt 3500-115) ja käis hästi ühtlaselt.Hiljem tuli ilmsiks et seal,kus ta kokku pandi oli tööl vana motorist,kes hakkaski mootorit kokku panema.Mingil põhjusel(ei mäleta enam) pidi ta keset päeva ära minema.Ta kutsus ühe abilistest ja käskis sellel töö lõpetada.Abilisel olid aga puksid otsa lõppenud ja ta lasi treialil teha 4 toorpuksi.See aga võttis vale materjali,mis oli ette nähtud külmades liidetes töötamiseks ja teise koostisega.Stendil töötasid puksid normaalselt kuid masina peal ütlesid ruttu üles;pikema sõidu puhul oleks mootor laiali lennanud.
Vasta
#53

Paljas teooria, aga karpa mootorile turbo lisamine natuke rohkem kui keeruline. Karpa ju töötab tänu lõõrides tekkivale hõrendusele, mis turbo puhul asendub ju survegaRolleyes. Järelikult hakkab bensiini pritsima ainult nendest avadest kus see mitte vajalik ei ole.
Võibolla mingi kamber ümber ehitada ja siis sinna surve all õhk juhtida, ehk hakkab tööle.

Ostan "Sääreväristaja"
Vasta
#54

Variante selle viimase häda ravimiseks on mitmeid, sinu kirjeldatu on üks neist. Maximum Boostis on kõik kirjas, hankige ja lugege.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne