uus liiklusseaduse eelnõu
Aga miks siis suuremate vajadustega ja suuremate võimalustega inimesed ei raatsi oma rahakotti paotada või läheb kogu raha kütusele.Äkki ikka see maks tarbesõidukeid ei mõjuta seal kindlasti kw vajalik,kasvõi käru veoks.200 pluss kw perse liigutamiseks ühest külaservast teise kas on just kõige otstarbekam valik.Minu arust igapäeva asjad saab tavakodanik kuni 200kw väga hästi hakkama.
Vasta
(22-11-2016, 00:26 AM)honkomees Kirjutas: ...
Oma tutvusringkonnas on pea kõik, kes auto ostnud viimase paari aasta jooksul, ostnud kas maasturi või linnamaasturi, meie teede-tänavate juures ei ole mõtet väikese üherattaveoga punniga ukerdada, ennast ja masinat piinata ning kütust pöörete vingudes rohkem läbi põletada kui võimsama masinaga. ...

Aegumatu klassika...
Tunnen siiralt kaasa veel vaestele ameerikamaa elanikele, sest seal tunduvad kõik teed-tänavad puha p----s olema, et kõik suurte (kasti)maasturitega liiklevad. Meil on veel arenemisruumi.

ma@1 rattaveo ja 60-70kw-ga.

ps. kas igasugu esiveolised crv-d, jms on ikka (linna)maasturid. Mul avensisel on ka rohkem kliirensit...
Vasta
(22-11-2016, 15:12 PM)roosteuss Kirjutas: Aga miks siis suuremate vajadustega ja suuremate võimalustega inimesed ei raatsi oma rahakotti paotada või läheb kogu raha kütusele.Äkki ikka see maks tarbesõidukeid ei mõjuta seal kindlasti kw vajalik,kasvõi käru veoks.200 pluss kw perse liigutamiseks ühest külaservast teise kas on just kõige otstarbekam valik.Minu arust igapäeva asjad saab tavakodanik kuni 200kw väga hästi hakkama.

Praegune teadmine on, et maks käib M1 kategooria sõidukite kohta. N1 kohta puudub teadmine. Endiselt ootan huviga eelnõu seletuskirja.

Pidades ise pereuniversaalina 145 kW isendit, siis ühinen eelkõneleja seisukohaga: nii palju vaja ei ole. Aga on muidugi ääretult mõnus, kui reservi on ka piirikiiruse lähedal liikudesWink
Vasta
(22-11-2016, 01:09 AM)veix__ Kirjutas: No räägime siis üldisemalt B-kategooria sõidukitest? Sinna hulka kuuluvad ka väikekaubikud (Berlingo, Partner, Combo...), neid on päris palju ja  peaaegu kõik alla 100 kW. Siiski arvan, et kokkuvõttes on keskmine võimsus alla 100 kW.
"Neljaveolistest" rääkides, siis enamik on neist 2-ratta veoga, mõndasid saab lisavarustusega tellida 3-rattaveolisena (taga diffrilukk), 4-veoliseid tuleb tikutulega otsida. Rolleyes
eesti raudteel valdav enamus 4x4 pirukad,praegu berlingod,varem olid kangood ja ei mingit 3 ratta vedu.ikka täis 4 vedu ja isegi madalatel pööretel tõmbab silla lukku.muda pole tegusteerinud,aga lumes astub kangoo küll.tegu pole mitte lihtsalt 4x4 vaid kere võrreldes tava kangooga oluliselt kõrgem,istud kui jeebis ja vaatad sõiduautodest üle.ja nendel berlingodel kah kere kõrgem.
suvel sai ainult esiveoga ja haagis sabas liivasel tõusul rav4 jale pika puuga ära tehtud,aga viga olnud mette autodes vaid mädas ja ära hapnenud tihendis istme ja rooli vahel.
Vasta
http://www.msport.ee/2016/11/enduroratas...o4-nouded/

Kas pärast aastavahetust pole enam võimalik ühtegi Dneprit ega Urali arvele saada?
Vasta
(02-12-2016, 19:52 PM)künnimees Kirjutas: http://www.msport.ee/2016/11/enduroratas...o4-nouded/

Kas pärast aastavahetust pole enam võimalik ühtegi Dneprit ega Urali arvele saada?

Kas praegu siis saab tuliuusi vene tsikleid arvele? See klausel kehtib uutele tsiklitele.
Vasta
Eks siis kannatab ju esmaselt registreerida kusagil mujal riigis ja Eestis juba kasutatuna? Rolleyes
Vasta
See ei päästvat, silmas peetakse esmast registreerimist eestis.
Vasta
(02-12-2016, 19:52 PM)künnimees Kirjutas: http://www.msport.ee/2016/11/enduroratas...o4-nouded/

Kas pärast aastavahetust pole enam võimalik ühtegi Dneprit ega Urali arvele saada
Vene raud vene rauaks, aga kas siis kasutatud vanemaid Läänekaid ka ei saa enam väljaspoolt EL-i tuua? Kasvõi USA-st Harrikaid.
See on küll täitsa loll lugu siis ju.
Vasta
(03-12-2016, 17:30 PM)zazik Kirjutas: Vene raud vene rauaks, aga kas siis kasutatud vanemaid Läänekaid ka ei saa enam väljaspoolt EL-i tuua? Kasvõi USA-st Harrikaid.
See on küll täitsa loll lugu siis ju.

Kui juba MEES toob endale USA-st Harley siis usun et tal täitsa poogen kas see on arvel või mitte....  Big Grin
'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
https://www.facebook.com/Teedehooldus/
 Ulila Jäärada FB
Vasta
vana teema aga esimene mis sobiks

tunnistan oma teadmatust liiklusseaduse sellest osas aga jagan ehk ka teistega kes ei pruugi teada
viimasel ajal on hakatud teekattemärgistusena kasutama kollast pidevat ja katkendjoont teeservas ~30 cm servast
ehk ma pole seda varem nii märganud ja teadsin enne vaid laialt levinud äärekivi värvimist kollaseks või siis liiklusmärkidega reguleeritavana
AGA
pidev kollane teeservas tähistavat siis peatumise keeldu ja katkendlik kollane parkimise keeldu

seniajani oli kollane teekattemärgistusena minu silmis vaid ajutine märgistus teetööde alas vms. peale kollase äärekivi või siis ristküliku milles diagonaalid sees ja tähistas mingit sissesõidu teed ja parkimise keeldu selle märgistusel
nüüd aga võib leida pikki teeserva kulgeva pideva kollase või katkendliku kollase ja see on püsiv märgistus
Vasta
Oho, kas seda on hakatud nüüd kuhugi mujale maha märkima, kui bussipeatused või väravaaugud?
Vasta
on on

näiteks Tallinnas nägin kahes kohas juba  
Weizenbergi tn. mis viib siis Kumu ja Presidendi kantselei juurde
või siis Merivälja tee mis viib Piritalt Viimsi peale

juu on veel ja tuleb ka juurde

siin on nad ka joonisel 11 ilusti ära toodud

http://liikluskool.ee/6-teekattemargised/
Vasta
(15-08-2018, 11:12 AM)MeelisV Kirjutas: vana teema aga esimene mis sobiks

tunnistan oma teadmatust liiklusseaduse sellest osas aga jagan ehk ka teistega kes ei pruugi teada
viimasel ajal on hakatud teekattemärgistusena kasutama kollast pidevat ja katkendjoont teeservas ~30 cm servast
ehk ma pole seda varem nii märganud ja teadsin enne vaid laialt levinud äärekivi värvimist kollaseks või siis liiklusmärkidega reguleeritavana
AGA
pidev kollane teeservas tähistavat siis peatumise keeldu ja katkendlik kollane parkimise keeldu

seniajani oli kollane teekattemärgistusena minu silmis vaid ajutine märgistus teetööde alas vms. peale kollase äärekivi või siis ristküliku milles diagonaalid sees ja tähistas mingit sissesõidu teed ja parkimise keeldu selle märgistusel
nüüd aga võib leida pikki teeserva kulgeva pideva kollase või katkendliku kollase ja see on püsiv märgistus
Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele §24 lg 3 pt 1: "Teekattemärgised on valged, välja arvatud ajutised ja peatumist ning parkimist keelavad märgised, mis on kollased."

Paar päiva tagasi tõmmati näituseks Taksopargi ristmiku ette Tulika tänavale kollane jutt maha, et näiteks mõni valge kaubik esimesse ritta seisma ei jääks ja kaupa laadima ei hakkaks (mitte et seda siiani massiliselt tehtud oleks).
Vasta
eks ta alguses natuke küsimust tekitab kui on teadmine, et kollane on ainult ajutine olnud aga nüüd on ajutise kollase kõrval ka igavene kollane täitsa olemas
Vasta
(15-08-2018, 11:50 AM)MeelisV Kirjutas: eks ta alguses natuke küsimust tekitab kui on teadmine, et kollane on ainult ajutine olnud aga nüüd on ajutise kollase kõrval ka igavene kollane täitsa olemas

mulle tekitab probleemi meeldejätmine, kuna pideva ja katkendliku tähendus on ebaloogiline - muidu oli ikka nii et üks joon märgil on peatumise ja 2 joont (risti) parkimise keeld, selle loogika kohalselt peaks olema ka pidevjoon parkimise keeld ja katkendlik peatumise keeld. No katsu nüüd vanas peas neid ebaloogilisi asju meeles pidada.
Vasta
kollane = parkida ei tohi
katkendjoone puhul võid seda ületada ehk võid peatuda
pidevjoont ei tohi ületada seega ka mitte peatuda
Vasta
Kollast tuleb lihtsalt austada, niimoodi:
https://www.youtube.com/watch?v=2ZqNtkh5mAg
Iga töö tulemus on selle riista nägu, millega seda tehti.
Vasta
(15-08-2018, 12:33 PM)honkomees Kirjutas:
(15-08-2018, 11:50 AM)MeelisV Kirjutas: eks ta alguses natuke küsimust tekitab kui on teadmine, et kollane on ainult ajutine olnud aga nüüd on ajutise kollase kõrval ka igavene kollane täitsa olemas

mulle tekitab probleemi meeldejätmine, kuna pideva ja katkendliku tähendus on ebaloogiline - muidu oli ikka nii et üks joon märgil on peatumise ja 2 joont (risti) parkimise keeld, selle loogika kohalselt peaks olema ka pidevjoon parkimise keeld ja katkendlik peatumise keeld. No katsu nüüd vanas peas neid ebaloogilisi asju meeles pidada.
Lugesin su teksti 2 korda ja päris 100% aru ei saanudki, aga tundub, et sul error sees :-)
Ristiga märk keelab peatumise (sealhulgas ka parkimise kuna ilma peatumata ei saa parkida) ja teine (ühe jutiga) ainult parkimise.
Vasta
(15-08-2018, 17:13 PM)maaks Kirjutas:
(15-08-2018, 12:33 PM)honkomees Kirjutas: mulle tekitab probleemi meeldejätmine, kuna pideva ja katkendliku tähendus on ebaloogiline - muidu oli ikka nii et üks joon märgil on peatumise ja 2 joont (risti) parkimise keeld, selle loogika kohalselt peaks olema ka pidevjoon parkimise keeld ja katkendlik peatumise keeld. No katsu nüüd vanas peas neid ebaloogilisi asju meeles pidada.
Lugesin su teksti 2 korda ja päris 100% aru ei saanudki, aga tundub, et sul error sees :-)
Ristiga märk keelab peatumise (sealhulgas ka parkimise kuna ilma peatumata ei saa parkida) ja teine (ühe jutiga) ainult parkimise.
on jah vähe segaselt saanud, polnud veel soru sisse võtnud ja mõte ei jooksnud Big Grin ,  tegelt vastupidi, et kui ristiga ehk kõvem märk keelab mõlemad siis ka ka pidev joon keelab mõlemad ja kui ühe joonega märk keelab vaid parkimise, mitte peatumise siis katkendlik joon teeb sedasama.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne