muruka mootor
#1

kas on võimalik suvalise muruniiduki mootoriga mida teha? Liikuvat masinat?
kas keegi on teinud või teab kes on teinud?
Vasta
#2

Ülekande tekitamisega tuleb raskusi, muidu võimalik näit. tõukerattal kasutada. Olen näinud ühes Vene tehnikaajakirjas õpetust kuidas ümber ehitada tõukeratas mida käitaks saagimise vaheaegadel Husqvarna mootorsaag.

Huvitun GAZ 12 ZIM-i varuosadest ning selle sõidukiga seotud kirjandusest, dokumentidest ja mälestustest.
Vasta
#3

Muruniiduki puhul on kõige keerulisem siduri ehitamine. Muidu on vedu kogu aeg jäigalt järel.

Asp

Life\'s journey is not to arrive at the grave safely in a well preserved body, but rather to skid in sideways, totally worn out, shouting \"Holy s--t!....What a ride!
Vasta
#4

aga samas on ju siduri konstrui olemas - paljud muruniidukid on veoga, mida saab vajadusel ju lahutada. seal asi lahendatud lihtsa rihmaga - vedu taga = rihm pingul, vedu maas = rihm lõtv VÕI mingi ratas vahel, mis rihma võllist eemale lükkab Smile mingil liikuval agregaadil saaks seda ju samamoodi lahendada. nii on asi lahendatud ka suurematel murutraktoritel. ja sellise rihma saab igaüks ise vastavalt oma vajadustele valmis vesta. näiteks pesumasinalt saab rihma.

ise ehitasin kunagi enda muruniiduki neljarattaveoliseks. ainus jama oli see, et raskemates oludes kippus libisema see \"rihmsidur\" ning siis pidi abijõudu rakendama. kuid rihm oli tookord juba vana ning mitte kõige paremas pinges. kuid nelivedu muutis üldiselt niitmise ilma diferentsiaalita üsna raskeks ning rikkus muru -> sisekurvi rattad kippusid kaapima.

sõber pani kunagi kaks mootorit korraga ühele niidukile: üks vedas rattaid (diferentsiaalidega nelivedu ketiga ehk siis mitte mingit ülekandest tulenevat libisemist) ning teine vedas tera. ja \"sidurit\" üldse polnudki - sai käima lükata. ülekanne ühelt mootorilt ratastele sai aga natuke liiga äkiline. ükskord niitsin sellega puude alt ning kui suur oks rataste mootori gaasi peale tõmbas, laskis niiduk jalga (tavaliselt toimus vedu üsna madalatel pööretel nii et just napilt jaksas taga kõndida). igatahes jooksuga järgi ei jõudnud ning niiduki teekond lõppes 60 m kaugusel ojas. sel õhtul läks ta niidukitemaale tagasi ja rohkem eksperimente me teinud ei ole ...

diferentsiaalid sai ta kahelt vanalt veoga masinalt, mootorid ka samast allikast. igatahes fun masin oli, kuigi üsna ebapraktiline

Facebook @accelerista
Instagram @accelerista
www.accelerista.com
Vasta
#5

Niiduki mootoriga tekib probleem ka hoorattaga, mis tuleb siis tekitada. Ilma selleta on mootori käima saamine võimatu. Peale selle ka asend on minu meelest probleem, sest see mootor (B&S) on mõeldud kasutuseks vertikaalselt (vända asend) ja kuna mootor kasutab paiskõlitust siis suurim lubatud töökalle 30*.
Vasta
#6

Kas keegi on vertikaalse väntvõlliga mootorit ümber ehitanud horisontaalis töötama? Pole ise B&S lahti võtnud ja ei tea kuidas seal see paiskõlitus on lahendatud. Kas keegi teab, mis erinevused neil on?
Vasta
#7

Kunagi harutasin ühte niiduki mootorit. Kôike päris täpselt ei mäleta, sest olin ise kuskil 14..15a.Igatahes paistis karteris mingi hammasrataste paar olema, nagu mingi kergemat sorti ôlipump, aga vôis ka ainult pöörete regulaatori ajam olla. ôli on seal karteri pôhjas, ja loogiliselt vôttes vôis see väike pumbalaadne asi ta lihtsalt väntvôlli mööda ülespoole pumbata (ilma saalede vahele pressimata vôi hästi madala rôhuga). Samas vôib ka nii olla, et vôll on alt kitseneva koonuse kujuga ja ôli ,,ronib\" kesktômbekiirenduse môjul ise kuhugi alumise vastukaalu lähedale ja paisatakse sealt silindri seintele.
Vasta
#8

Paar asja meenus veel.
Karburaatoriga vôib ka probleeme tekkida, sest see jääks mootori vertikaalasendisse tôstmisel külili. Vist kinnitus karburaator 2 poldiga mingi vahetüki külge, mistôttu selle ôige asendi taastamine ei tekita erilist probleemi, aga karburaatorisse tuleb
veel pöörlemissageduse regulaatori varras.
Kokkuvôttes tuleb ilmselt ümber teha ôlitus, toitesüsteem,
pöörlemissageduse reguleerimishoovastik ja arvatavasti ka mootori kinnitamiseks kasutatavad detailid.
Vasta
#9

künnimees Kirjutas:Samas vôib ka nii olla, et vôll on alt kitseneva koonuse kujuga ja ôli ,,ronib\" kesktômbekiirenduse môjul ise kuhugi alumise vastukaalu lähedale ja paisatakse sealt silindri seintele.


Just nii see ongi!
Vasta
#10

hmm.. mul tuttavalt pikemat aega plaan.. et saaks ühe üleliigse muruniiduki mootori.. ehitaks selle paadi külge.. saaks mootorpaadi, millega saaks suurele järvele 3 tiiru peale teha ühe paagitäie küttega (võrreldes palju tegelikult paadimootorid võtavad) oleks see vahe igatahes suur.
hetkel ainult mõte selline.. proovinud teha pole veel midagi, kes teab mis probleeme sealt tulla võib.
Vasta
#11

Paadimootori efektiivsus sõltub suuremalt jaolt kruvi omadustest. Muruniiduki mootor võib olla küll väga hea muru niites, kuid paadimootorina on ta tõenäoliselt kaunis aeglane.

Asp

Life\'s journey is not to arrive at the grave safely in a well preserved body, but rather to skid in sideways, totally worn out, shouting \"Holy s--t!....What a ride!
Vasta
#12

Kolm asja tulevad veel kohe pähe, mis vôivad väga môjuvateks pôhjusteks olla, miks niidukimootor paadile ei sobi.

1)Grynno kirjutas:
Tsitaat:Niiduki mootoriga tekib probleem ka hoorattaga, mis tuleb siis tekitada. Ilma selleta on mootori käima saamine võimatu.
Niiduki mootor on üldjuhul 4-taktiline pöörlemissageduse regulaatoriga masin.
4-taktiline töötab 1x 2 pöörde jooksul, mistôttu
sama vôimatu kui ilma hoorattata on ka koormusega (antud juhul siis vindiga) käivitamine. Endal on kogemusi kinniroostetanud siduriga ,,Veterok\"-iga, mis on 2-silindriline ja 2-
taktiline, mistôttu (vähemalt teoreetiliselt) peaks
töötama 2x ühe pöörde jooksul, kuid ikkagi meres
käima ei läinud.

2)Pöörlemissageduse regulaator tekitab veel ühe probleemi, mida saaks kôrvaldada regulaatori
väljalülitamise teel, kuid siis vôiks juba kasutada mistahes teist (rolleri vms ~150cm^3) mootorit.
Nimelt on väntvôlli pöörlemissageduse stabiliseerimine vajalik seetôttu, et niitmisel
on mootori koormus küllaltki muutlik. Enamus ajast töötab masin ilma regulaatori tuntava sekkumiseta, kuid kôrgemaid puhmaid niites asub mehhanism tuntavalt tegutsema. Paadil kasutamisel vôib madalamate pöörete korral
mootor lihtsalt ülekuumeneda. Ehk siis mootor vôib vabalt väga madalatel pööretel töötada, kuigi karburaatori seguklapp on pöörlemisssageduseregulaatori poolt täielikult avatud ja sundjahutusest
(enamusel masinatest kasutatakse) pole madalatel pööretel eriti abi.


3)Niiduki ôhufilter on konstrueeritud kuiva ja tolmuse keskkonna jaoks. Paadimootoritel vist üldiselt mingit filtrit ei kasutatagi, on lihtsalt selline seenekujuline jurakas karburaatori küljes,
mis ei lase suuri esemeid kogemata mootorisse
sattuda.
Vasta
#13

Niduki mootori baasil paadimootorit täitsa tehtud. Üks nupumees istutas vahetüki abil sinna alla Veterok\'i (vist) jala. Algselt tekkis probleem selle sama hoorattaga, siis aretati sinna midagi. Asi küll töötas aga õige asi ikkagi polnud.
Vasta
#14

Suvel sai seoses minichopperi ehitamisega kaalutud varianti kasutada
jõuallikana 3,5 hj B&S mootorit. See selleks, kuid nimetatud mootorit on täiesti võimalik ilma hoorattata käivitada, kui süütesüsteem korras.
Ainult pöörlemissagedus kõigub väga vastikult.
Vasta
#15

Mina oma napi mõistusega ei saa ka hooratta vajadusest aru.Muruniidukil võib ju väita ,et tera täidab hooratta funktsiooni, samas töötab korras mootor ka ilma terata.Mingil määral on hooratas ka see jurakas ,mis on ventilaatori ja süütemängu hübriid.
Vasta
#16

Terast sõltub väga palju. Endal kasutusel terad, mille laba laiusest ~pool maha käiatud ning üks seisma jäänud uus. Uuega töötab natuke stabiilsemalt (tühikäik ei kõigu nii palju).
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne