In memoriam: ER1 elektrirongid :(
#41

Kõige uuemad on ER2-1293 ja 1294.
Vasta
#42

valdo Kirjutas:
EdR Kirjutas:Ei ostetud midagi. Tõmmati sõiduplaani lihtsalt vähe koomale. Eks vaata sõiduplaani,mitu korda elekter Klooga-Randa päevas sõidab....
Elektriraudtee võiks midagi uuemat soetada küll.

Milline on üldse viimane soetatud ekektriga liikuv asi? Kas 1980.a. olümpiaks soetatud kolm ER12 (6001-6003) järel on üldse midagi uut soetatud? Ei tea nagu, et peale Saksa U-Bahni vagunite, SR-3, ER1, ER2 ja ER12 midagi muud oleks soetatud... Või ma eksin?

Samas on suur posu ER1-sid juba Kuusakoski hammaste vahel... ehk siis ronge peab olema palju vähem kui nt 1980ndate lõpul?
Kui arvestada kasutuses olevate (olnud) peade järgi, siis maha on läinud viimase kümne aastaga 06, 15, 32, 39, 49, 57 ja 163, asemele tulnud pead (uute nr.-ga) 2401-2402, 2501-2502, 2111-2112 ja 2207-2208, nii et juhtvagunite paaride seis miinus 3! Praegu kasutuses olevaid koosseise 11. Vene ajal (alates SR-3-dest) mäletan, et hoiti Pääskülas sõidukorras 15-t koosseisu, nii et kahekümne-kolmekümne aastaga koosseisude arv vähenenud nelja võrra. Ja pole ka ime, reiside arv on proportsionaalselt umbes sama palju vähenenud Sad
Vasta
#43

Volli Kirjutas:... kasutuses olevate (olnud) peade järgi, siis maha on läinud viimase kümne aastaga 06, 15, 32, 39, 49, 57 ja 163 ...

Uduselt mäletan nagu lisaks veel kasutuses vagunit ER1-86XX... Või on see minu luulude vaimusünnitis?

Olin 1987-1996 elektrirongide igapäevakasutaja... pluss harvad kasutamised alates 1970ndate lõpust kuni 1987. aastani ning mõned korrad peale 1996. aastat.

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#44

valdo Kirjutas:Uduselt mäletan nagu lisaks veel kasutuses vagunit ER1-86XX... Või on see minu luulude vaimusünnitis?
Olin 1987-1996 elektrirongide igapäevakasutaja... pluss harvad kasutamised alates 1970ndate lõpust kuni 1987. aastani ning mõned korrad peale 1996. aastat.
86-st oli meil üks pea (+8 vahevagunit), mis kadus 80-ndate lõpus koos selliste koosseisudega, nagu 81 ja 82. 1991.a. maini sõitis meil veel ER1-104.
Vasta
#45

Regardman Kirjutas:Kõige uuemad on ER2-1293 ja 1294.

Nüüd ei saa mina aru. Mäletan kindlalt, et 1980. aasta paiku (paar aastat varem või hiljem) ilmusid SR3de ja ER1/ER2de kõrvale ER12-ned 6001-6003. Mäletan, et eripäraks oli neil väga sujuv paigaltvõtt, millege kaasnes teatud undav heli. Muudel rongidel ei ole ma seda täheldanud, need võtsid paigast üsna järsku ja jõnksuga ning vaid peaülekande jõrina ja tavalise alalisvoolumootori undamise saatel. Ehk siis selgelt oli tunda, et tehnika poolest olid nad ER1/ER2-dest üle ehk moodsamad. Tagantjärele elektrotehnikat teadvana võin oletada, et seda undavat heli tegi tõenäoliselt türistorajam vms, sest see käitub sarnaselt.

Seepärast ma ka arvasin, et need 6001-6003 olid uusimad. Või ma eksin - kui, siis kus?

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#46

valdo Kirjutas:
Regardman Kirjutas:Kõige uuemad on ER2-1293 ja 1294.

Nüüd ei saa mina aru. Mäletan kindlalt, et 1980. aasta paiku (paar aastat varem või hiljem) ilmusid SR3de ja ER1/ER2de kõrvale ER12-ned 6001-6003. Mäletan, et eripäraks oli neil väga sujuv paigaltvõtt, millege kaasnes teatud undav heli. Muudel rongidel ei ole ma seda täheldanud, need võtsid paigast üsna järsku ja jõnksuga ning vaid peaülekande jõrina ja tavalise alalisvoolumootori undamise saatel. Ehk siis selgelt oli tunda, et tehnika poolest olid nad ER1/ER2-dest üle ehk moodsamad. Tagantjärele elektrotehnikat teadvana võin oletada, et seda undavat heli tegi tõenäoliselt türistorajam vms, sest see käitub sarnaselt.

Seepärast ma ka arvasin, et need 6001-6003 olid uusimad. Või ma eksin - kui, siis kus?
Põhimõtteliselt on Teil mõlemil õigus, kui vaadata rongide sünniaastaid, siis nii 6002 ja 6003, kui ka 1293 ning 1294 on valmistatud 1982.a. (igaks-juhuks kontrollin õhtul andmeid, praegu panen peast), 6001 kui esimene katseeksemplar valmis 1976.a. Aga tehnika poolest on ER12-d muidugi samm edasi võrreldes ER2-dega.
Samas, kui arvestada seda, et viimased terved 6-vagunilised koosseisud, mis Eestisse (Läti raudteelt, juba pruugituna, meie 81 ja 82 asemele) tulid, olid just 1293 ja 1294, seega niipidi võttes ju ka justkui uusimad Toungue
Vasta
#47

Kõige hiljem meile saabunud koosseisud olid ER2-1293 ja 1294 (praegu siis 2105/2106 ja 2107/2108),mõlemad tulid Pääskülla 1988.aastal.
Kõige uuemad on juhtvagunid 2501 ja 2502 mis telliti Venemaalt 2002aastal.
Rongid 2207/2208 ja 2111/2112 on sammuti meil haakevagunitest ümberehitatud,ka 2401 ja 2402(tõenäoliselt ka 2103) on ümberehitatud teistest vagunitest.
ER12-6001,6002 ja 6003 tulid meile 1977,1981 ja viimane sammuti 1981.aastal.
Kunagi oli meil elektrivaguneid nii et vähe polnud,ER1-d tulid peaaegu kõik 10-vagunilistena,ER2-d aga nii 6,kui ka 8-vagunilistena.
Vagun 2110 (ER2-806-07) tuli kuulduse järgi ER1-81-ga koos ja oli kusagil pärapõrgus sammuti juhtvaguniks ehitatud.
Lisaks Pääskülale vedeles elektrivaguneid ka Männiku laos,kus ühel hetkel päris suur hulk neist ära põles ning maha kanti. Nii et pole mingi ime,et tänaseks sellest suurest vagunipargist midagi järel pole.
Alles on praegu rongid:
2101/2102 (4-vaguniline)
2103/2402 (enamasti 3-vaguniline)
2104/2401 (ka enamasti 4-vaguniline)
2105/2106 (4-vaguniline)
2107/2108 (4-vaguniline)
2111/2112 (3-vaguniline)
2201/2202 (4-vaguniline)
2203/2204 (4-vaguniline)
2205/2206 (4-vaguniline)
2207/2208 (siiani oli 3-vaguniline,viimaneaeg 4-ne)
2501/2502 (3-vaguniline)
Lisaks veel vagunid 3251,3252 ja 4252(või oli see 4251). Lisaks seisab jumal teab mis ajast veel ER12-6001-04 rohelistes originaalvärvides Pääsküla depoos. Pole teada,millal see viimati liinil käis.
Pääskülas punane manöövervedur MEV-1 on sammuti välja ehitatud ER2-1032 mootorvagunist.
Ongi vist kõik....

Vahetan käiku enne mootori piiraja sekkumist...
Vasta
#48

EdR Kirjutas:Alles on praegu rongid:

(skipped)

Ongi vist kõik....

Pluss ümberehitatud ja ird-vagunid. Mina tean kahte.

a) Mis asi on Kadaka pst ääres autoosade kaupluseks ehitatud? Pealt tuvastab vaid, et elektrivagun. Miski ER1le kuulunu?

b) Kunagi mõni aasta tagasi vedeles (või vedeleb praegugi) üks elektrivagun Maardus Vana-Narva maantee põhjapoolsel küljel miskil tootmisterritooriumil. Ega keegi et tea, mis see olnud on?

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#49

See Kadaka tee äärne tekkis sinna 80 täitsa lõpul koperatiivide tuleku ajal ja oli algselt hallikas punaste triipudega.Selllist värvi ronge mäletan Läti raudtee diiislitel.Ju ta sält pärit oli,siin ju sellisei ei liikunud.Või mis?
Vasta
#50

See Vana-Narva mnt ääres ühel territooriumil pidi tõesti seisma üks elektri vagun,too on ER1-81-06 kuid niipalju kui mina teada olen saanud,ei pidavat seda seal enam olema.
Ka Järvel seisab üks elektrivagun,too on ER1-81-10.
Sellest Kadaka autoturu juures asuvast kuulen esimest korda.

Vahetan käiku enne mootori piiraja sekkumist...
Vasta
#51

Paar aastat tagasi liikusid rohelised elektrirongivagunid küll mootorveduri järgi Jõhvis ja Ahtmes.Vedas tööle ja koju kaevureid.Nüüd pole enam sinnakanti juhtunud ,kas need vagunid ikka liiguvad?
Vasta
#52

EdR Kirjutas:... Kadaka autoturu juures asuvast kuulen esimest korda.

Leiburi (Mustamäe) poolt tulles enne autoturgu (vist peale ülesõitu) jääb vagun piki teed vasakule poole teed. Kohe vaguni taga on miski tööstusterritooriumi aed, nii et vagun asetseb tagaküljega vastu aeda. Väliskülg on mingi voodriga üle löödud, nii et vaid paar akent paistavad ja pealiskaudsel silmitsemisel asi vagunit ei meenuta. Sisemuses on rohkem vagunilaadset alles.

1991-92 sai oma ziguli 06-le sealt tükke ostmas käidud. Aasta tagasi oli isend veel alles. Kahjuks ei mäleta, kas seal sees 1990te algul olnud pood veel toimis või ei.

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#53

PETSS Kirjutas:Paar aastat tagasi liikusid rohelised elektrirongivagunid küll mootorveduri järgi Jõhvis ja Ahtmes.Vedas tööle ja koju kaevureid.Nüüd pole enam sinnakanti juhtunud ,kas need vagunid ikka liiguvad?
Need on praeguselt Elektriraudteelt ostetud elektrivagunid. Sõidavad tänini,vaid halliks värvitud vahepeal. Nii olen kuulnud,ise näinud neid pole.

Vahetan käiku enne mootori piiraja sekkumist...
Vasta
#54

Ega need vagunid sääl Jõhvis kõige ilusamad tookord välja ei näinud.Suht räpased.Aga too Kadaka vaguni omas on autojuppe müüdud kõikse aeg.See vooderdus tuli sinna hiljem peale.Minu meelest polnud tegu terwe vaguniga vaid osa sellest ja polnud tegu ka elektrivaguniga.
Vasta
#55

EdR Kirjutas:
PETSS Kirjutas:Paar aastat tagasi liikusid rohelised elektrirongivagunid küll mootorveduri järgi Jõhvis ja Ahtmes.Vedas tööle ja koju kaevureid.Nüüd pole enam sinnakanti juhtunud ,kas need vagunid ikka liiguvad?
Need on praeguselt Elektriraudteelt ostetud elektrivagunid. Sõidavad tänini,vaid halliks värvitud vahepeal. Nii olen kuulnud,ise näinud neid pole.
Huvitav, kuidas neil vaguneil ilma juhtvagunita uksi avatakse-suletakse? Tavalisel diiselveduril ju vastavad kontaktid puuduvad...
Vasta
#56

Üks ER1 vagun oli ka kuskil Petrooliumi tn. kandis 10kond aastat tagasi.
Vasta
#57

Regardman Kirjutas:Üks ER1 vagun oli ka kuskil Petrooliumi tn. kandis 10kond aastat tagasi.
Endisel Eesti Kütuse teritooriumil muude kuuride vahele peidetuna sai jah aastatel 1994-95 avastatud vaguni 8602 kere. Nüüdseks on tollel platsil lömitanud onnikesed kadunud, sealhulgas ka see vagunikere.
Vasta
#58

Ennist kirjutasin peast siin rongide sünniaastaid ja 6002 ning 6003 puhul panin aastaga mööda: mõlemad rongid on valmistatud aastal 1981.
Konkreetsete koosseisude puhul on huvitav veel see, et ilmselt nad toodetigi poolikutena: 6002 - 6 vagunilisena ja 6003 kõigest 4-vagunilisena Smile Ja selles 6000-ses seerias need Eestis asuvad kolm rongi ongi ainukesed sellised!
Vasta
#59

martinmannik Kirjutas:Huvitav, kuidas neil vaguneil ilma juhtvagunita uksi avatakse-suletakse? Tavalisel diiselveduril ju vastavad kontaktid puuduvad...

Iga puuduoleva asja annab juurde ehitada. Eeldada võib, et Põlevkiviraudteel on nende rongide vedamiseks spetsiaalne vedur, millele on miskis kohalikus töökojas pneumosüsteemile vastavad juurdeehitused/väljaviigud lisatud, nii et vedurist saab ustega opereerida.

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#60

Mina nagu mäletan 86 aastal Moskvas ka säänseid elektrironge millel oli uks ka keskel( osa wagunitest olid kolme uksega).On säänseid asju olemas olnud?
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne