Punnvõrril kadus teadmata põhjustel säde
#21

Vaatasin eraldi asetseva süütepooliga magneetosüütega masinate elektriskeeme (rollerid Vjatka VP150 ja Tuula T200):

http://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=5515&page=4

Järeldus: süütepooli primaarmähis ühendatakse rööbiti magneeto madalpingemähisega (eeldan, et magneeto magnetjuhil kõrgepinge mähist pole), madalpingeosa vastab ülejäänus täielikult tüüpskeemile, lihtsalt madalpingepooliga on paralleelselt ühendatud süütepooli primaarmähis.

P.S sain teada, miks just Vjatka ,,Elektron\", elektronsüütega ju.
Skeem sarnaneb üldiselt V501m süüteseadmestikuga (induktiivpooliga andur, vahelduvvoolugeneraator, V501m alaldi paikneb erinevalt Vjatkast süüteplokiga samas korpuses, kui seal üldse alaldi on).
Vasta
#22

Heitsin magama, aga üks mõte hakkas närima.
Kui tavalise magneeto (mõlemad poolid samal magnetahelal) madalpingeosa kasutada eraldi süütepooliga süsteemis, peaks teoreetiliselt magneetot ,,varasemale süütele\" seadma. Kirjutan mõttekäigu samm-sammult lahti:

1)Ajahetkhetk enne kontaktide lahutamist. Vool magneeto madalpingeahelas on suurim. Madalpinge mähis on kontaktide kaudu lühistatud ja süütepooli primaarmähisel pinget pole.

2)Kontaktid lahutuvad. Madalpinge mähises tekkiv kiire voolumuutus tekitab tema otstel ja seega ka süütepooli primaarmähisel küllaltki kõrge pinge. Siit algabki see, mis minu hüpoteesi järgi peaks muutma süütehetke pärast ümberehitust hilisemaks:

Algne (ümberehituseta, mõlemad poolid magneeto koostises) süsteem:
Järsk magnetvoo muutus magneeto magnetahelas tekitab suurima pinge nii madalpinge- kui kõrgepingepoolil ja sädeme küünla elektroodide vahel.

Ümberehitatud süsteem:
Pinge süütepooli primaarmähisel alles alustab süütepooli südamikus magnetvoo tekitamist....


....juba leidsin vea: pingemuutus magneeto madalpingemähisel kontaktide avamisel põhjustab magnetvoo muutuse ka süütepooli
südamikus. Ikkagi peaks iga elektriahela reaktiivkomponent andma mingi viivituse, targem oleks vist oodata, kuni keegi, kes on sellise ümberehitusega hakkama saanud, know-how\'d jagab.
Vasta
#23

Praktikat mul antud teema kohalt väga palju ei ole, teooriat aga peaks veel mäletama.

Põhimõtteliselt ei tohiks ajalist viivitust kusagilt tekkida. Asi on selles et kontaktide avamisega vooluahela katkestamine mõjub täpselt ühtemoodi mõlemal ühendusviisil. Füüsikalisest seisukohast pole vahet kas madalpingemähised on eraldi (gene+süütepool) või on madalpinge koos kõrgepingeosaga (magneeto).

Magneetos lühistavad kontaktid madalpingemähise, kui kontakid avada siis tahab vool mähise induktiivsuse tõttu ikka edasi minna - see avaldub kontaktidel suurema või väiksema sädemena. Ühtlasi genereerib kaasnev magnetvälja kiire muutus pooli südamikus pingeimpulsi kõrgepingemähise otstel - sellest saab säde küünlale. Ideaalne oleks kui kontaktidel üldse sädet ei oleks, see on raisatud energia mida parema meelega näeks küünla poole minemas.

Kahe eraldiseisva pooliga on sama lugu. Generaatori pool toodab voolu mis üle kontakide ja ühendusejuhtmete jõuab süütepooli madalpingemähisesse. Ahela katkestamisel aga käivitub täpselt sama protsess mis eelmiselgi.

A milleks kondensaator? Kondekas ühendatakse paralleelselt süütepooli (või siis magneeto) madalpingemähisega - seda teab vast igaüks kellel mootoritega tegemist on tulnud teha. Asjal on päris mitu põhjust aga esimene ja kõige olulisem kannab resonantsi nimetust (pool ja kondekas toimivad avatud kontaktide korral vabalt võnkuva võnkeringina ja \'pumpavad\' energiat üksteise vahet senikaua kuniks see küünlal sädemena ja igasuguste muude kadude tõttu otsa saab).
Teine oluline asi - ilma kondensaatorita eralduks enamus pooli salvestunud energiat kontaktidevahelise sädeme tekitamisega. Kui ta aga seal on siis ei lase ta pingel hüppeliselt kasvada, hakates salvestama poolist tagasitulevat energiat (esimene poolperiood pooli-kondeka süsteemi võnkumisest). Kontaktide lahutusmomendil jääb nendevaheline pinge seetõttu üsna madalaks ja energiakadu samuti.

Sellised on minu füüsikaalased mälestused süütesüsteemi tööst. Loodetavasti piisav et kirjeldada toimuvat lihtinimesele veel arusaadaval moel.
Vasta
#24

vahelduvvoolu süütesüsteemis kasuatatakse induktsiooni nähtusi, mis väidavad, et vool ja pinge on vastandfaasis. Kuni kontaktide avanemisele suureneb madalpine mähises vool ja kõrgepinge mähises pinge. Kui kõrgepinge mähises tekib vool (säde) siis kondekas peaks summutama madalpinde kontaktide vahele tekkida võiva sädeme ja säästma neid kulumisest. A.Palu raamatutes on kõik üksikasjalikult kirjas, videopõlvkond võiks raamatulugemisega jõudu katsuda Smile
Vasta
#25

Trebla kirjutas:
Tsitaat:vahelduvvoolu süütesüsteemis kasuatatakse induktsiooni nähtusi, mis väidavad, et vool ja pinge on vastandfaasis

Kondensaatorist ja poolist koosneval võnkeringil on küll nii (poolil vool pingest veerand perioodi maas, kondensaatoril jällegi veerand perioodi ees) aga kahe samal südamikul paikneva pooli voolud ja pinged ei ole vastandfaasis.


Protsess toimub rohkem ikka nii:

Zark kirjutas:
Tsitaat:Magneetos lühistavad kontaktid madalpingemähise, kui kontakid avada ....genereerib kaasnev magnetvälja kiire muutus pooli südamikus pingeimpulsi kõrgepingemähise otstel - sellest saab säde küünlale.
...pool ja kondekas toimivad avatud kontaktide korral vabalt võnkuva võnkeringina ja \'pumpavad\' energiat üksteise vahet senikaua kuniks see küünlal sädemena ja igasuguste muude kadude tõttu otsa saab

Vasta
#26

Tore härra \"Zark\" tegi asja selgeks, aga teema millest kõik on kõrvale kaldunud oli see, et säde on kadunud?

Kas ma sain aru, et kui sädet ple ka kontaktide vahel siis magneeto imeb. nimelt on mul ikka täielik vaikus. Ma pole pärit päris võrri \"põlvkonnast\" pigem Delta oli see mida silmad kinni ehitati.

Aidake see tööle saada ja ma hakkan teid tüütama tutika \"RIGA 1\" karbussi probleemidaga? Smile
Vasta
#27

John Smith Kirjutas:Tore härra \"Zark\" tegi asja selgeks, aga teema millest kõik on kõrvale kaldunud oli see, et säde on kadunud?

Kas ma sain aru, et kui sädet ple ka kontaktide vahel siis magneeto imeb. nimelt on mul ikka täielik vaikus. Ma pole pärit päris võrri \"põlvkonnast\" pigem Delta oli see mida silmad kinni ehitati.

Aidake see tööle saada ja ma hakkan teid tüütama tutika \"RIGA 1\" karbussi probleemidaga? Smile

See et kontaktide vahel sädet pole ei näita magneeto tuksis olekut. Töötava mootoriga on seal natukene sädelemist. Sädet otsitakse ikka sealt kuhu ta normaalselt peab minema - küünlajuhtme otsast :-)

Päris nullist alustades (ehk mis ma ise üritaks):
- kas magnet on elus: testimine kruvikeerajaga või muu terasejupiga. Kui tõmbab kruvika tugevasti/tuntavalt vastu magneti poolust siis on tõenäoliselt OK.
- kas madalpingemähis on korras: säti kontaktid pidevalt lahtiolevaks ja pane sinna otste vahele midagi mis suudab tuvastada kas mähisest elektrit tuleb. Mingi väiksem, 5W 6-12V pirn või tester ajab asja ära. Kondekas on kasulik lahti ühendada ja mootori kergemaks ringiajamiseks küünal ka maha. Kui punnal on vändad siis on see eriti lihtne. Tester peaks näitama pinget ja lambike natuke valgust (niit hõõgub). Kui testril pole oommeetri funktsiooni siis saab sedasi umbkaudu testida ka kondekat - ühendad külge ja kordad katset. Kui nüüd voolu pole - kondekas lühises. Seda viga ikka esineb, elektroonikapoest leiab sobiliku asemiku (0,1uF või 0,01uF ja 400V kont oli mäletamist mööda).
- kas magnet on õiges asendis: säti mootoril kolb ülemisse surnud seisu. Magneti poolused peaks jääma enam-vähem täpselt C tähte meenutava trafoplekist poolisüdamiku otste kohale (magnetväli on siis max süütemomendil).
- ülemises surnud seisus peavad kontaktid olema avanenud: kontroll paberilehega, kas läheb kontaktide vahele või mitte. Avanemise hetk peab olema õige natuke enne seda kui kolb mootorit õigetpidi ringi ajades ülemisse surnud seisu jõuab. Kõige lihtsam seda momenti leida - pista kruvikas ilusti küünlaauku kolvi peale, keera käega kolb ülemisse surnud seisu ja siis niipalju tagasi et kruvikas millimeetrit paar allapoole vajuks.
- punnal saab reguleerida nii süütemomenti kui kontaktide vahet (vähemalt nendel mida ma näinud olen). Ma ei mäleta enam kumb enne peaks paigas olema kas moment või vahe... Keerad käega mootorit ringi ja kontrollid kas õigel momendil lähevad kontaktid parasjagu laiali (nagu siin foorumis mitmes kohas juttu on olnud: paar-kolm kirjapaberi lehe paksust või siis tikutopsi papi jagu). Avanemismomenti kontrollid paberilehega - kui leht kontaktide vahel enam kinni ei püsi siis ongi.
- kõrgepingega on selline lugu enamasti et teda kas on või ei ole - teadaolevalt korras küünal piipu, küünla metallkorpus vastu raami/mootori metallosa ja vänta.

Parem oleks muidugi oma silmaga asi üle vaadata, võimalikke põhjuseid on rohkem kui kirja panna jõuab.
Vasta
#28

Tänan veelkord põhjaliku seletuse eest, kuigi vea põhjus jäi ebaselgeks, kiskusin kogu süüte veelkord lahti ja vahetasin magneti. Kruvikeerajaga katsudes, neil vahet küll ei teinud, ja kas magnet üldse saab poole sõitmise pealt ära surra. Sai masina tööle ja veel väga hästi tööle. Minu 90kg veab ikka päris nobedalt edasi oma vanuse kohta 58´. nokitsemist tahab aga vist veel, tundub nagu oleks mingi kerge kolks mootoris sees?
Vasta
#29

Magnet kui sureb siis väga pikkamööda.
Vabalt võis olla aga mingi poolpidune juhtmekinnitus mis peale lahtikakkumist taas voolu juhtima hakkas. Mootori kolksude kohta ei tea miskit arvata, koliseda võib praktiliselt iga suvaline liikuv ühenduskoht nagu laagrid, puksid, kolvisõrm või mõni eksootilisem asi nagu mootorisse ununenud lahtine seib vms.
Detoneerimine tekitab muuseas ka sellist isevärki heledat kilinat.

Sel nädalavahetusel saan ehk ise kah näpu õliseks - Stella mootori kallal tahaks nikerdada ja kui väga veab siis mõne prooviringikese teha... mmm. Sidurikoja laiendustüki järasin relaka ja tikksaega alumiiniumist välja ja puha :-)
Vasta
#30

kusjuures siiski võib magnet poole sõidu peal jamada. Kunagi ammu oli niisugune juhus endalgi, Riga-7 võriga (D-6 mootor). Peale 10-15 km sõitmist kadus säde \"metsa\". Küll sai uuritud kõik jäbi aga aitas ainult teeservas kükitamine, kuskil pool tunnikest ja siis käks uuesti käima. Pärast magneti vahetust siukest jama enam polnud. Väidetavalt vähenevad terasel kuumutamisel magnetilised omadused aga ise pole eksperimenteerinud.
Vasta
#31

Ei usu ikkagi, et magnet ära väsis. Sellistel temperatuuridel, kus terase magneetilised omadused kaovad (vist oli Curie\' punkt, terasel kuskil 700 kraadi juures) peaks see magneeto rootor juba kergelt punakalt hõõguma. Magneetilised omadused kaovad tavatemperatuuridel väga aeglaselt (sõltub terase kõvadusest, tugevam teras püsib kauem magneedituna) ja tavaliselt alatiseks või vähemalt järgmise magnetiseerimiseni. Esineb ka vastupidine protsess, kus terases olevad doomenid (väikesed samasuunaliselt magneetunud piirkonnad) pöörduvad pikaajalisel seismisel (näiteks tööriistad laos) Maa magnetvälja toimel nii, et detail tervikuna magnetiseerub. Kui viga kadus pärast rootori vahetamist (kui magnet paikneb rootoris), võib arvata, et rootor ise oli defektiga (tsentrist väljas, liiga kaugel magneeto magnetahelast, ei olnud jäigalt väntvõlliga ühendatud vms). Tõenäolisem on siiski variant, et poolis on katkestus või lühis, mis pooli jahtumisel kaob ning soojusliku paisumise tagajärjel mootori töötamisel uuesti tekib.
Vasta
#32

Sai vahetatud ainult magnet ja pool jäi vana. See kõik oli väga ammu ja mootor ei saanud väga vana olla.
Vasta
#33

Võtke oma mootorid lahti vahetage väntvõlliotsalaagrid et võll ei loxux ja vahetage ka väntvõll kui sellel magneti paigalhoidmise kiiluauk on ära kulunud(pole enam vagu vaid juba auk)ja see ei lase enam magnetit paigal hoida ning see liigub seal peal poollahtiselt. Mul oli kunagi see jama et korra säde oli ja siis polnd enam sis yx vilunud võrrimees reekis et need vead võivad olla mis ka lõpux olid. Kontaktid võivad ka samuti enam mitte voolu läbi lasta. Tulex neid vahetada. Tulex testriga katsetada, et veenduda et asi selles ple.
Vasta
#34

Kuule mees kas sa oled kindel,et süütepool on üldse korras. Proovi teise süüte pooliga.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne