[overspeed]

Asi oli kuuris juppideks laiali ning vöttis palju ruumi niimoodi. Hakkasin siis kokku panema, et kompaktsena vähem ruumi vötaks, ja kuna Ölletoober oli tulekul, siis tahtsin seda selleks ajaks valmis saada (paraad). Oma Jupiter-3 ga ei tahtnud minna, sest see ju soolo. Mitte et mulle ei meeldi soologa söita, vaid tean, et toobri tsikkliparaadil on külgkorve maru vähe. Ja IZ külgkorve vist üldse mitte (Jupiter külgkorve pole näind ühtegi, möni Planeta vahest on \"ära eksind\" sinna). Nii saab ikka IZ Jupiter külgkorviga ka esindatud sellises tsikklimassis.
Sain siis paraadiks valmis ja seal ka söidetud. Leisi ma päris välja ei läinud, linnapiirkond ja kuni Upani, sellest oli küll.
Raami pidin värvima siniseks, kuna see nüüd ju uus nöue. Asi seisab vanast seadusest kuuris ja passis sinine värv. Aga raam oli hall ja plekid sinised. Mootoriks panin Jupiter5-e oma, seisis teine kuuris, 5-e raam oli avariiline ja dokumentideta, selle viskasin ära. Aku muidugi külgkorvi sisse, kuna väikest ostma ei hakka, kui nati liiga suur olemas on.

   

[overspeed]

käigukastil on mingi \"kala\" sees. 2. ja 3. käiku otsi nii kui rosinaid saia seest, ja 4. käik ei püsi sees. Kunagi kui aega, vötan mootori korra lahti ja teen korda selle probleemi. Seniks aga piisab kolmest käigust ka, niipalju kui mulle sellega vaja on.

[overspeed]

Saaremaal, linnas.
Ei tea kahjuks kedagi, kellel müüa olex.
12 volti

[karukoobaz]

kas originaalis ongi korvil paremal nurgas see suunakas ees?
kas keegi teab kust saada korvile klaasi?
endal kaa kerkib selline korv jup 2 kõrvale, kui ratta saan(18\")

[overspeed]

see sääl ees külkal külje peal on helkur, minuteada originaalis. Suund on ainult porilaua peal.

[overspeed]

Iste on jah: raam, vedrud, vahtkummi kaitse, vahtkumm, nahk. Nahal on ees traadi jaoks ava ömmeldud. Traat käib säält läbi ning otsad jäävad siis raami taha, nii hoiab eest kinni (pildid: iste10, iste11). Küljed on lihtsalt ömbluse kumerusega ümber, taga pool on nii külgedel kui ka taga küljel needitud sellised laiad konksud, mis hoiavad nahka raami taga (pildid: iste02, iste03, iste04, iste05).

Korjal pealtpoolt ömbluskumerusega ümber, taga ülejäänd küljed ja alumine äär teravate konksudega kinni (pildid: kori01-kori08).

Kate on eest klaasikinnihoidmisvitsa vahel kinni, ei hakkand seda pildistamiseks lahti laskma. Mul eest välimine külje kinnitusava puudu, katki säält kohast. Muitu käib igast neljast nurgast nende külgedel olevate mummude taha. Tagant käib ömbluskumerusega korja väljaulatuva osa taha.

http://www.pilt.ee/view/539449/

[overspeed]

Traat on vaid naha ees raamistikule kinnitamiseks.
Kui leiad kuskilt vana vedruvoodi, siis sääl olid vist ka taolised. löikad öigeteks pikkusteks, ning konksud saad ise ka teha kui voodi küljest ei sobi.
Mina lasen omale nahast asjad ömmelda endise Saare Kaluri maja keldrikorrusel, sääl on üks nahaömblustöökoda.
Korvi lükand käib ise kergelt, määrisin köik detailid. Sul on vöibolla need liuglevad torud nati väänata saand.
Kuna asja kokkusaamisega oli kiire, siis ei olnud aega korvi pidurit teha. Tross oli ka nii roostes, et murdus ära. Ei leidnud ka seda vajalikku vahetükki. Korvi trossi jaoks käib tsikkli jalgpiduri hoova juurde spets vahetükk. Selle joonis jupiteri käsiraamatus olemas. Kui sa tahad, vöin skännida ja siia panna.

[overspeed]

7. pilt:
heh, jääb paistma jah traadina. See on hoopis sama vedru mis teised. pildile jäänd lihtsalt sellise nurga all et serviti, paistab nagu traat.

[Nurr]

Raami pidin värvima siniseks, kuna see nüüd ju uus nöue.

Nonoh... mis jutt see on?

[overspeed]

Nonoh... mis jutt see on?

Saaremaa ARK's vähemasti nii öeldi ja nöutakse, nad sellised nati ummamuudud on inimestele " taha keeramise" kohalt, aga kui meile nii ei sobi, peame minema lähimasse teise ark-sse mis asub Pärnus.. Ehe näide oli oma tuttavaga, kes läks üleni musta värvi Dnep'riga ARK'sse, enne aga lasi kollase aerosooliga raami peale jutid, ning nii see raaminumber "kollane-mitmevärviline" kirja dokumentidesse läks. Hiljem pesi aerosoolvärvi lahustiga uuesti maha, numbri töstis ümber teisele restaureeritud tsikklile. Nii sai dokumendid korda aetud juba siis kui öige tsikkel alles juppideks oli.

[Nurr]

Mul sõbral vana Jawa. Dokumentides on punane. Kuid punaseks on värvitud vaid porilauad ja paak. "Lennuk", küljekarbid, küljeplekid ja raam on mustad. Mingit probleemi tehnoülevaatusel ei ole.

[overspeed]

Mul sõbral vana Jawa. Dokumentides on punane. Kuid punaseks on värvitud vaid porilauad ja paak. "Lennuk", küljekarbid, küljeplekid ja raam on mustad. Mingit probleemi tehnoülevaatusel ei ole.

Ülevaatuse mees ei osand mo jutu peale miskit kosta.

[overspeed]

käigukastil on mingi \"kala\" sees. 2. ja 3. käiku otsi nii kui rosinaid saia seest, ja 4. käik ei püsi sees. Kunagi kui aega, vötan mootori korra lahti  ja teen korda selle probleemi. Seniks aga piisab kolmest käigust ka, niipalju kui mulle sellega vaja on.

Sai siis nüüd aega leitud, et see "kala" kastist välja uputada.
Mootor maha ja pooleks. Pooli lahti vöttes tulid hammakate völlid laagritest välja ja ma ei saanudki uurida ennem, kuda ta täpselt koos oli ehk kus vöis viga olla. Aimasin, et ju eelmine omanik kasti kokku pannes eksis ühe hamba vörra kohas, kus käiguvahetus hammassektor liigutab käiguvahetuskahvlite völli. Sääl peab ju need märgid kokku panema.

   

Aga kuna mul kast ennem är a pudenes ei saand oma teooriale kinnitust. Panin siis völlid paika meelega hambumise 1 hambaga valesti. Ja nii ta oligi. Käike öieti ei leia ning naljandal käigul ulatuvad haardumisnukad vaid poole pinnaga. Käiasin siis 4. käigul haardumisnukad nati vastupidise nurga alla, et ta ei saaks välja hüpata, sest otsad olid ümaraks kulunud. Käigukast märgijärgi kokku, silikooni, mootori pooled kokku, ja mootor tagagasi tsikkli peale.
Nüüd töötab veatult.

[overspeed]

Söites tundsin, et segu on lahja, mootor lausa kölises. Hakkasin mötlema, et äkkist panin vale karburaatori pääle. Kontrollis selgus, et olin pannud K62M karba, mis möeldud Planeta Spordile. Sellel öhu ava 32 mm, mul oleks pidand olema aga 30 vöi 28 mm. Söber ütles, et Jup-5 mootoril käib K62; K62D vöi K65D peadüüsiga 260. Leidsin kodunt karbade seast löpuks ühe K62D, kruvisin talle 260 düüsid sisse ning proovisöidule. Nöela jätsin keskmisse asendisse. Heli oli kohe tunduvalt parem kui varem, kuid kuna söitu tegin siis soologa, peaks korviga söiduks minu arvates veel rikkamaks tegema.

[overspeed]

Peale karba vahetust (üleeelmine postitus) tegin omale puuduva vaheseibi karba jaoks:

http://www.hot.ee/zx10rpower/mototsikkli...heseib.htm


Lisasin ka parempoolsed suunatuled, sest kavatsen vahepeal soologa söita.
Järgmises postituses kirjeldan pikemalt laibaraudade panekust.

   

[mesamees]

Minu 2 järjest olnud Iz-il pole neid seibe kunagi vahel olnud ja töötasid küll imehästi.Esimesel oli algul vahel,siis nöökis mis kole ja kui vahelt välja viskasin,siis kohe teine asi.

[overspeed]

Minu 2 järjest olnud Iz-il pole neid seibe kunagi vahel olnud ja töötasid küll imehästi.Esimesel oli algul vahel,siis nöökis mis kole ja kui vahelt välja viskasin,siis kohe teine asi.

Rääkides vaid Iz-idest vöite kaasfoorumlasi eksiteele viia. Jutt peab käima ikka Jupiter-idest kuna vaid neil IZ-del see on, nii ka palun kirjutame.

Ei oska sellise pisiinfo pöhjal sinu mototsikkleid kommenteerida.
Paljude jaoks töötaks ka minu Jupiter ilma selle seibita imehästi, kuid minu pedantse körva jaoks ei ole see piisav. Olen kohanud ka VÄGA vähe neid Jupiteri omanikke, kes viitsinud selle vaheseibiga segud paikka reguleerida, sest enamus Jupiteri omanikke viskab selle säält vahelt minema kas teadmatusest selle ülesandest sääl vöi mitteviitsimisest sellega jännata. Reguleering on aeganöudev ja löpuks äratüütav töö, sest peale ca 10 km -st söitu tuleb ju mootor hoo pealt seisata, mölemad küünlad maha keerata ja siis küünalde värvuse erinevuse järgi seibi reguleerida (ei peaks üldse mainima, et süüteküünlad peavad olema vördse kuumusastmega). Siis jälle 10 km ning sama tegutsemine, siis jälle 10 km ... jne ... kuni segud vördsed. Ning kui mingil pöhjusel peaksid korra karba maha vötma, hakkad regulleeringuga otsast pääle.
Mina soovin segusid vördseks ka sellel pöhjusel: madalatel ja keskmistel tööreziimidel saab ilma seibita söita mootorit vigastamata. Kui aga viia asi piirideni (näit: söita 140 km/h) ei tohi segud erineda, sest muidu vöib lahjema seguga silinder kinni kiiluda ("kokku joosta"). Täiskoormusel söites ei ole enam mingist "tagavaravarust" ka juttu, siis töötavad gaasid ja küttesegud maksimum arvutuste järgi. Omale proovisin ka selleks puhuks tagavara jätta: tehase kolvid on sileda pinnaga, treisin sinna mingi 7 soont kolvi juhtosa pinnale. Minu teooria arvab, et sinna soonte sisse koguneb bensiini seest silindris ülejääv öli ning kui asi on väga ekstreemne silindri pölemisprotsessis, siis see tagavaraöli on viimane asi mis takistab kolvi kinnikiilumist hülssi. Kuna seda tehase poolt arvestatud pole, siis vöin lugeda seda öli maksimum koormusel nn tagavaraks.
Seda, et see vaheseib küttekulu vähendab olen ennemgi kuulnud. Kuid köik kes mulle seda rääkinud on tunnistasid ka seda, et vöivad seibi äravötmise nooruserumaluse kaela ajada: "Keegi oli rääkinud et see vötab kütust, oma noor ja kogemustevähe aju ütles ka et loomulikult takistab ju öhu liikumist jne. ning nii nad selle ära vötsidki", keegi neis pole aga viitsinud mööta, kas see ka tegelt küttekulu vähendas, sest vene ajal ei huvitanud neid küttekulu, vaid siis sai nende arust ka jöudu juurde kuna takistud gaasideliikumistraktis sai ju eemaldatud.

Mina arvan: Tehase poolt pandud asjad ei ole iluvidinad vaid ikka vajalikud. Omale ma selle panen ja jätan.
P.S. Teatud söidukitel on tehas pannud asju deforseerimise eesmärgil, neid vöib eemaldada jöu juurde saamiseks. See vaheseib aga seda pole.

[overspeed]

Tuli meelde üks fakt oma kardipsordi aegadest, kuidas vältida 2-taktilise mootori kokku jooksmist maksimum tööreziimidel pidevalt töötamisel. Kardi mootor teeb ca 15 000 p/min pidevalt, tänavasöidus Jupiteril seda muidugi küll pole. Jupiteri mootor teeb 5500 tehase lubatult, ise olen kiirendustel 8000 p/min välja lasknud. Kuidas siis vältida kolvi kinni körbemist?
Tsikkliga söidan täissünteetilise öliga (maksab ca 180 EEK liiter) 1:40 seguga. Piisav tänavasöiduks.
Kardiga söitsin 1:30 seguga täissünt öli (ca 250 EEL liiter), kuid aegajalt kippus ikka mootor kokku jooksma, kui segu liialt lahjaks sai keeratud, sest eelsegamisega 2T mootoritel: vähem kütet = vähem öli.
Tippmeeskonna peamees ütles kuda nemad teevad kardile: Shell täissünteetiline öli (maksis 6 aastat tagasi ca 500 EEK-i liiter) 1:16 seguga. Muiates mainis, et: " niisuguse öli ja paksu seguga ei saa mootor puht füüsiliselt kokku joosta!" Ja tösi ta oli, enam pole kordagi suutnud mootorit kokku lasta.
Tsikklitele kasutan oma 180 EEK-st täissünti 1:20 seguga (krossikad ja vahel ka sissesöidu mootoritele), 1:30 raskemates söidureziimides ja 1:40 tavasöitudel.

[overspeed]

Järgmises postituses kirjeldan pikemalt laibaraudade panekust.

Pole just päris järgmine, aga siin ta on:

Sain kuskilt originaal rauad ja ülemise kinnituse, kuid kinnitusi mootori jaoks ei olnud. Seega tuleb need ise teha originaalidest.
Originaalis on mootori esimesed kinnitusplaadid siledad. Hiljem tehas nende külge raua kinnitused ka tegi:

       

Puhastasin originaalplaadid värvist, keevitamise tarvis:

   


Tehase raudade alumine kinnitus on torust väljapoolt kaks poolkuud. Kipuvad need ikkagit loksuma. Pingutad polti aga rohkem peale kuniks löpuks raua toru ovaal on. Mina tegin kinnituse teistmoodi ... toru seest. Selle tarbeks tuli muidugit kasutatud raud taas ümaraks haamerdada:

       


Kui vajalikud jupid valmis, siis lasin kinnitused punktidega öiges asendis kinni:

   


Ja hiljem lasin kinnitused täielikult kinni (keevitamine vajab kövasti harjutamist), ja värvimine:

           


Ning valmis ta oligi:

       

[Sull7]

Pisut OT aga kus see nõue kirjas on et soolotsiklil peavad laibarauad küljes olema?