IZ Jupiter 4+ külgkorv 1983a.
#21
mesamees Kirjutas:Minu 2 järjest olnud Iz-il pole neid seibe kunagi vahel olnud ja töötasid küll imehästi.Esimesel oli algul vahel,siis nöökis mis kole ja kui vahelt välja viskasin,siis kohe teine asi.

Rääkides vaid Iz-idest vöite kaasfoorumlasi eksiteele viia. Jutt peab käima ikka Jupiter-idest kuna vaid neil IZ-del see on, nii ka palun kirjutame.

Ei oska sellise pisiinfo pöhjal sinu mototsikkleid kommenteerida.
Paljude jaoks töötaks ka minu Jupiter ilma selle seibita imehästi, kuid minu pedantse körva jaoks ei ole see piisav. Olen kohanud ka VÄGA vähe neid Jupiteri omanikke, kes viitsinud selle vaheseibiga segud paikka reguleerida, sest enamus Jupiteri omanikke viskab selle säält vahelt minema kas teadmatusest selle ülesandest sääl vöi mitteviitsimisest sellega jännata. Reguleering on aeganöudev ja löpuks äratüütav töö, sest peale ca 10 km -st söitu tuleb ju mootor hoo pealt seisata, mölemad küünlad maha keerata ja siis küünalde värvuse erinevuse järgi seibi reguleerida (ei peaks üldse mainima, et süüteküünlad peavad olema vördse kuumusastmega). Siis jälle 10 km ning sama tegutsemine, siis jälle 10 km ... jne ... kuni segud vördsed. Ning kui mingil pöhjusel peaksid korra karba maha vötma, hakkad regulleeringuga otsast pääle.
Mina soovin segusid vördseks ka sellel pöhjusel: madalatel ja keskmistel tööreziimidel saab ilma seibita söita mootorit vigastamata. Kui aga viia asi piirideni (näit: söita 140 km/h) ei tohi segud erineda, sest muidu vöib lahjema seguga silinder kinni kiiluda ("kokku joosta"). Täiskoormusel söites ei ole enam mingist "tagavaravarust" ka juttu, siis töötavad gaasid ja küttesegud maksimum arvutuste järgi. Omale proovisin ka selleks puhuks tagavara jätta: tehase kolvid on sileda pinnaga, treisin sinna mingi 7 soont kolvi juhtosa pinnale. Minu teooria arvab, et sinna soonte sisse koguneb bensiini seest silindris ülejääv öli ning kui asi on väga ekstreemne silindri pölemisprotsessis, siis see tagavaraöli on viimane asi mis takistab kolvi kinnikiilumist hülssi. Kuna seda tehase poolt arvestatud pole, siis vöin lugeda seda öli maksimum koormusel nn tagavaraks.
Seda, et see vaheseib küttekulu vähendab olen ennemgi kuulnud. Kuid köik kes mulle seda rääkinud on tunnistasid ka seda, et vöivad seibi äravötmise nooruserumaluse kaela ajada: "Keegi oli rääkinud et see vötab kütust, oma noor ja kogemustevähe aju ütles ka et loomulikult takistab ju öhu liikumist jne. ning nii nad selle ära vötsidki", keegi neis pole aga viitsinud mööta, kas see ka tegelt küttekulu vähendas, sest vene ajal ei huvitanud neid küttekulu, vaid siis sai nende arust ka jöudu juurde kuna takistud gaasideliikumistraktis sai ju eemaldatud.

Mina arvan: Tehase poolt pandud asjad ei ole iluvidinad vaid ikka vajalikud. Omale ma selle panen ja jätan.
P.S. Teatud söidukitel on tehas pannud asju deforseerimise eesmärgil, neid vöib eemaldada jöu juurde saamiseks. See vaheseib aga seda pole.
Arrogance diminishes wisdom ! 
Tean üht väga head pottseppa: http://www.tulepesa.ee
Vasta
#22
Tuli meelde üks fakt oma kardipsordi aegadest, kuidas vältida 2-taktilise mootori kokku jooksmist maksimum tööreziimidel pidevalt töötamisel. Kardi mootor teeb ca 15 000 p/min pidevalt, tänavasöidus Jupiteril seda muidugi küll pole. Jupiteri mootor teeb 5500 tehase lubatult, ise olen kiirendustel 8000 p/min välja lasknud. Kuidas siis vältida kolvi kinni körbemist?
Tsikkliga söidan täissünteetilise öliga (maksab ca 180 EEK liiter) 1:40 seguga. Piisav tänavasöiduks.
Kardiga söitsin 1:30 seguga täissünt öli (ca 250 EEL liiter), kuid aegajalt kippus ikka mootor kokku jooksma, kui segu liialt lahjaks sai keeratud, sest eelsegamisega 2T mootoritel: vähem kütet = vähem öli.
Tippmeeskonna peamees ütles kuda nemad teevad kardile: Shell täissünteetiline öli (maksis 6 aastat tagasi ca 500 EEK-i liiter) 1:16 seguga. Muiates mainis, et: " niisuguse öli ja paksu seguga ei saa mootor puht füüsiliselt kokku joosta!" Ja tösi ta oli, enam pole kordagi suutnud mootorit kokku lasta.
Tsikklitele kasutan oma 180 EEK-st täissünti 1:20 seguga (krossikad ja vahel ka sissesöidu mootoritele), 1:30 raskemates söidureziimides ja 1:40 tavasöitudel.
Arrogance diminishes wisdom ! 
Tean üht väga head pottseppa: http://www.tulepesa.ee
Vasta
#23
overspeed Kirjutas:Järgmises postituses kirjeldan pikemalt laibaraudade panekust.

Pole just päris järgmine, aga siin ta on:

Sain kuskilt originaal rauad ja ülemise kinnituse, kuid kinnitusi mootori jaoks ei olnud. Seega tuleb need ise teha originaalidest.
Originaalis on mootori esimesed kinnitusplaadid siledad. Hiljem tehas nende külge raua kinnitused ka tegi:

       

Puhastasin originaalplaadid värvist, keevitamise tarvis:

   


Tehase raudade alumine kinnitus on torust väljapoolt kaks poolkuud. Kipuvad need ikkagit loksuma. Pingutad polti aga rohkem peale kuniks löpuks raua toru ovaal on. Mina tegin kinnituse teistmoodi ... toru seest. Selle tarbeks tuli muidugit kasutatud raud taas ümaraks haamerdada:

       


Kui vajalikud jupid valmis, siis lasin kinnitused punktidega öiges asendis kinni:

   


Ja hiljem lasin kinnitused täielikult kinni (keevitamine vajab kövasti harjutamist), ja värvimine:

           


Ning valmis ta oligi:

       
Arrogance diminishes wisdom ! 
Tean üht väga head pottseppa: http://www.tulepesa.ee
Vasta
#24
Pisut OT aga kus see nõue kirjas on et soolotsiklil peavad laibarauad küljes olema?
Vasta
#25
Kui võtad ARKist korviga motika kohta sooloks ümberehitusloa, siis see kohe seal nõudena kirjas.
Vasta
#26
motamees Kirjutas:Kui võtad ARKist korviga motika kohta sooloks ümberehitusloa, siis see kohe seal nõudena kirjas.

Kas siis tõesti ei piisa lihtsalt korvi märke eemaldaisest ehk siis L4-->L3? Lihtsalt sooloratta arvele võtmisel need küll kohustuslikud pole ju.
http://fotoalbum.ee/photos/madeinussr/109491033 NOS Iz, Jawa, Minsk varuosad
PS 84', 83', 82', 80', 79', 77', 76', 75', K-15, K-16 ja K-16M
Vasta
#27
Mitte palju aega tagasi registreerisin oma Dnepr-i sooloks. Kirjutasin kohalikus ARK-s avalduse. Nädala pärast tuli Tallinnast vastus, et luba olemas, aga peab paigaldama lisasuunatuled (parempoolseid ju pole) ning need laibarauad (neil oli sääl see peenemate sönadega loomulikult kirjas). ARK ülemus siin saarel mulle ennem rohelist paberit ei väljastanud kui olin talle tsikki suundade ja raudadega ette näidanud (raami ja mootori numbrid olid juba tollest päevast kontrollitud mil avalduse kirjutasin, neid ta enam näha ei tahtnud, vaatas vaid 5 sekundit suunad ja rauad üle ning ütles: "Nüüd on korras, vöib paberid välja printida".
Ülevaatusel nöuavad ka neid raudasid, vähemasti meil siin saarel.
Arrogance diminishes wisdom ! 
Tean üht väga head pottseppa: http://www.tulepesa.ee
Vasta
#28
Kuigi tagaratta ees on vaheporilaud kaitseks, ei tee see efektiivset tööd. Ikkagit on elektridetailid porised.
Kiire lahendusena otsustasin selle makrofleksi täis lasta. Nüüd elektriasjade kamber kena puhas.



               


Hiljem andis too elektroonika-karp otsad. Ehitasin selle asemel ziguli dioodid ja pingeregulaatori. Kuid sellest mul pilti pole.
Arrogance diminishes wisdom ! 
Tean üht väga head pottseppa: http://www.tulepesa.ee
Vasta
#29
Vahepeal soologa söites ma esimest hammasratast ära ei vaheta. Jätan 16 külgkorvi oma, soolo oma muidu 19 ette nähtud. Enamus söidud teen asule piires. Linnavahel on sellest kiirusest ju küll, kiirenduski omalöbuks parem. Maanteel talvel üle 20 km ei liigu. Seda maantee 20-t km-t vöin ka 70 km/h söita, et mitte mootorit pööretega tühja töödates rikkuda.
Arrogance diminishes wisdom ! 
Tean üht väga head pottseppa: http://www.tulepesa.ee
Vasta
#30
Sten Kirjutas:Selle pildi võiksid skännida küll, mul pole endal praegu seda käepärast.

Sattus mulle garaazi üks jup-3 kus kogu külgkorvi pidurduskrempel küljes ja töökorras, tegin pilti, kuna head joonist pole siiani leidnud.

   
Arrogance diminishes wisdom ! 
Tean üht väga head pottseppa: http://www.tulepesa.ee
Vasta
#31
Suvel sai vabaöhunäidendis esinemas käidud. "Pörgupöhja Uus Vanapagan" tänapäevasemalt tehnika näol. Lavastaja soovil pidi politsei lava ette söitma külgkorviga mootorrattaga, kuid kuna politsei näitleja ise ei soovinud juhtida, täitsin selle osa ise:

       
Arrogance diminishes wisdom ! 
Tean üht väga head pottseppa: http://www.tulepesa.ee
Vasta
#32
Talvel sai pisut aparaati putitatud. Leidsin teo esirummu spidomeetri jaoks, nüüd näeb ka palju kiirust välja veereb.
Karburaatoril vahetasin pea- ja külmkäivitusdüüsi. Karba ise on K62 D ning nüüd panin peadüüsi 280 ja külmkäivituse 165. Aretan asja, kuna peal on ju jupiter 5-e mootor kuid originaalkarbat pole. Eelnevatel söitudel tundus ikkagi asi lahjana.
Kahtlustasin ka lisaöhu saamist. Lihvisin siledaks sisselaskekollektori silindritepoolse pinna ning karba enda kinnituspinna.
Vahetasin tagumistes amortides öli. Asemele panin ATF, muud sobivat ölivarudest kodo ei leidnud.

   

Ette panin 16 asemel 18 keti hammasratta. Siis on soologa maanteel meeldivam söita (19 ei leidnud). Külgkorviga on niikuitnii ainult löbusöidud ja neid on vähe. Siis vöib maanteeotsa 3-da käiguga vaikselt teha kui 4-daga liialt koormav.

Pikemat proovisöitu pole veel jöudnud teha.

   
Arrogance diminishes wisdom ! 
Tean üht väga head pottseppa: http://www.tulepesa.ee
Vasta
#33
Sain ka 19 ketihammasratta ette nüüd pandud. Et karburaatori timmimiseks rohkem infot saada aretasin proovisöitudeks ajutiselt kardi digitaalse tahhomeetri külge.

   

Tahhomeeter ise oli möeldud patareide (1,5 V tabletid) eluea pikkuselt ühekordseks kasutamiseks, kuna korpus oli veekindluseks kinni sulatatud patareid sääl sees. Kui originaalpatareid tühjaks said, siis löikasin korpuse lahti ning jootsin juhtmed taha, et toiteallikas väljapoolt panna. Sellist tahhokat on kodo hea kasutada tsiklite, mootorsaagide, trimmerite timmimiseks ning saab ka 4T mootoreid kontrollida, lihtsalt korrutan näidu kahega. Seega, välistoite ajutine asukoht:

   

Näidu vötab ta impulsi järgi, iga körvalt tulev voolu impulss segab näitu, seega "infojuhe" tuli panna juhtmekimbust kaugemale:

       

Pole veel jup-5 mootori manuali leidnud aga jup-4 raamatus on kirjas max pöörded 6200 p/min. Mul siis hetkel 90 km/h söites pöörded 5000 kanti. Tahhomeeter jätab viimati töös olnud maximum pöörded mällu:

   

Peaks nagu igati normaalne söidureziim olema. Kuid mure on ikka. Karba panin K62Д millel öhuava on 28 mm ning peadüüs on 280. Nöel on mul köige ülemises astmes. Kuid sellise seadistusega söites sellisel reziimil on süüteküünlad ikka pruunid. Mitte päris kuldpruunid kuid lihtsalt pruunid. Kuid tahaks varu saada, s.t. kui nöel köige ülal, siis küünlad peaks mustaks minema ning siis reguleerin nöela allapoole lastes segu öigeks. Aga mul varu pole.
Väiksema öhuavaga karba panna ... 26 mm on juba minski karburaator, vöi siis leida düüs 300 vöi puurida peal olev 280 suuremaks.
Vöi oskab keegi öelda, kas K62... karbadel on nöelu eri pikkusega? Lühem nöel lahendaks ka probleemi.
Arrogance diminishes wisdom ! 
Tean üht väga head pottseppa: http://www.tulepesa.ee
Vasta
#34
Hakkame siis puurima ... meisterdasin valmis rauasaelehest düüsifreesi:

   

selle ots käiatud koonuses nii peenike kui sain:

   

ning düüsi sääl pääl keerutades saab ava suuremaks (pildil olev düüs ei ole tsikli oma vaid dekoratiivne foto jaoks). Loomulikult ei ole nüüd enam kalibreeritud möötu vaid puhtalt katse-meetod: freesid - proovid söita - freesid - proovid söita - jne.

   
Aga kuna düüsi kätte saamiseks on vaja iga kord karba maha vötta ning sellega läeb vahe seib paigast ning siis tuleb jälle ka seda iga kord reguleerida siis ... mul polnud seekord selleks tuju. Freesisin düüsi nöksa suuremaks ning panin karba tagasi kokku. Samas eemaldasin tsiklilt ka köik muud seadmed mis kuuluvad selle ühe karburaatori süsteemi juurde:

   
Mötlesin, et otsin natukese aega viga mujalt kui karbast. Selleks pidin kuidagit karba seadistuse vea suutma likvideerida. Kuna mul jupiter 3 hetkel niisama toas seisab siis kruttisin sellelt karburaatorid maha ja panin nood jupiter 4- le:

   

Nii töötab mootor kenasti, jöudu on piisavalt, ebameeldivat kölisevat lahja segu körvalheli suurtel koormustel enam pole. Ja tundub et tuleb ikkagi simmerring tihendit vahetama hakata, sest ei suutnud tühikäiku välja seadistada, tunnused viitavad lisaöhule.
Ennem ühe karburaatoriga proovisöite tehes tundsin, et esiratta velg on örnalt keere, kuskil 100 - 110 km/h söites tuli kerge vibra sisse. Vötsin selle alt ära, et rihtimisele viia (ise ei ole toda tööd palju teinud seega lasen professionaalil teha). Kahjuks aga on kodarate niplid kinni roostetanud ning need tuleb gaaskeevituspitsi ja külma veega lahti kohutada ja kergesti keerama panna ennem kui rihtimisele läeb:

       

Seniks ostsin rihtija käest juba rihitud velje. Sellel küll on kroom läinud ja seetöttu värvitud, kuid seniks kuni oma ennem all olnud velje rihitud saan sobib söitmiseks küll.

   
Arrogance diminishes wisdom ! 
Tean üht väga head pottseppa: http://www.tulepesa.ee
Vasta
#35
Minu arust on see levinud viga, et Jupiteril käimalöömisvända polt ära kulub ... no vähemasti köigil mo Jupiteridel on see viga olnud. Sai siis uus polt tehtud:

Vana poldiga:

   

Poldil pingutuspind kulunud, keere M10x1,0 maas:

   

Treisin uue:

   

   

   

   

pea töötlemata:

   

pea töödeldud:

   

Karastasin ölis ehk Oksüdeerisin:

   

   

Söit vöib jätkuda:

   
Arrogance diminishes wisdom ! 
Tean üht väga head pottseppa: http://www.tulepesa.ee
Vasta
#36
Kaasfoorumlane küsis, kuidas täpsemalt see korv Jupiteril kinnitub, et mis detailidega. Lisan siia pilte, mis peaksid ülevaate asjast andma, vöibolla et on mönele teiselegi abiks.

Tsikli osas on neli kinnituskohta:

   

Ees mootorikinnitusplaadil käib kinnituskuul otsas, kui on soolo söit, siis on kukkumisraudade kinnitus, see aga kiiresti vahetatav:

       

siin siis tsikli vajalikud detailid: esikuul ja tagakuul:

   

Talrepi-varraste/ reguleer-varraste/reguleeritavate ühenduslülide (kuidasiganes keegi neid nimetab, ma jään talrepvarraste juurde) kinnitused on esimene raami küljes, paagi eesosasallääres:

   

Tagumise talrepivarda kinnitus on raami keskel (tehase-soolol puudub, pimedad ees):

   

Ja tagumine kinnitus-kuul käib tagaistuja jalatoe/raua juures:

   

Külg-korvi kinnituste ülevaade: Kaks talrepvarrast ja kuuli-kinnitust:

   

Tagumine kuuli-kinnitus on tagant pingutatav, korvi raami küljes teleskoop-kinnitusega, saab pöörata öige nurga alla (kuskil tsikli manualis on kirjas köik möödud ja nurgad, kuidas korv tsikli suhtes jooksma peab, seepärast ka köik nöndapalju reguleeritav):

           

           

   

Ja esimene kuuli-kinnitus on samasugune:

   

   
Arrogance diminishes wisdom ! 
Tean üht väga head pottseppa: http://www.tulepesa.ee
Vasta
#37
Tagumine talrep-varras on korvi raami küljes klambriga:

       

Esimene talrep-varras on korvi raami küljes poldiga läbi selleks ettenähtud ava ning poldi pea on vastavalt talrepi jaoks:

           

Juhtmed on tehtud nii, et need saaks lihtsalt pista istme all olevasse pistikutesse vahele: vool tuleb korvi juhtmestikku ning sealt jätkab sadula lampidele:

   

Korv istub korviraamil kummipuksidega, mis on alt metallklambriga kinni:

       

           

Eespool sama moodi:

   

Ja korvi pidur käib tsikli jalapidurilt trossiga, mida mul hekel pole.

Tsikli küljes trossisüsteem:

   

Tross korvi rattani:

   

Korvile läeb üksköik kumb tsikli oma ratas, vahe on aint tolles alumiiniumist kattes, millel on mutrit katva ilukupli jaoks kaks löiget sees, aga vajadusel saab köiki omavahel ringi visata (veonuut vöi spidoka teo nuut on klambriga ju vahetatav kiiresti):

       

       
Arrogance diminishes wisdom ! 
Tean üht väga head pottseppa: http://www.tulepesa.ee
Vasta
#38
Vene tsiklite karburaatorid
(ja nende andmed)

Mõtlesin kirja panna Vene tsiklite karbusside andmed,äkki on kellelgi vaja.PS! Kuna on tegemist vene kirjandusest pärit andmetega,siis tasub nendesse suhtuda väikese ettevaatusega.Eriti uuemate K-63,K-65 ja K-68 karpade andmetesse.

Tüüp Mis tsiklil Läbimõõt Düüsi läbilase cc-des
K-26 KievljaninK-1-B 16mm 100cc
K-26A KievljaninK-1-B 16mm
K30 MoskvaM-1-A,K-125 16mm 135cc
K-34 D-4(võrrimootor) 12,5mm 50cc
K-34b(vene B)D-5 kuniD-8M 12,5mm 50cc
K-35 Riga 1(mopp) 12,2mm 90cc
K-35b(vene B)Riga 3(mopp) 14mm 90cc
K-35B Riga4,Verhovina,Turist,MP048,S-52(mopp) 14mm 90cc
K-60 Mini,Delta,Stella,Karpatõ 14mm 70cc
K-60B Sama mis eelnev 14mm 62cc
K-55 M1M,K-55,K-58 20mm 135cc
K-55b K-175 20mm 190cc
K-55B Vjatka-150 22mm 165cc
K-55D M-103 22mm 145cc
K-40 Iz-350,M-75 24mm 175cc
K-28 Iz-350 24mm 190cc
K-28b(vene B) Iz-49 24mm 180cc
K-28B pumbamootor 25mm 295cc
K-28g(vene G)Tuula 25mm 182cc
K-28d(veneD)Iz-56 25mm 182cc
K-28E invaautoC3A 25mm 120cc
K-28z(zitikas) Iz-Jupiter 24mm 270cc
K-28i(vene I)Iz-Planeta 25mm 215cc
K-36 Kovrovets175b,175B,Voshod,Voshod-2 26mm 195cc
K-36g(vene G) Tuula-Turist,Turist M ja TGM(kaubaroller) 27mm 185cc
K-36d(vene D) Iz-jupiter-3 28mm 260cc
K-36E C3d(veneD) invaauto 28mm 400cc
K-36z(zitikas) Iz-Jup,Jup-2 26mm 275cc
K-36i(vene I) Iz-planeta2,Planeta3 28mm 280cc
K-36M M-105,M-106 24mm 155cc
K-36P Vjatka150 M 24mm 165cc
K-37 M-72,K-750,M-61,M-62 24mm 160cc
K-37A K-750M 24mm ?
K-38 K-750M,K-650,M-63 24mm 150cc
K-301 Uraal-3 28mm 185cc
K-301b(vene B) K-650,DneprMT-9 28mm 185cc
K-302 K-750,K-650 28mm 185cc
K-62 Iz-Jupiter4 30mm
K-62b(veneB) Iz-Planeta4 32mm
K-62B Voshod-3 26mm
K62g(veneG) Tulitsa 26mm
K-62i(veneI) Iz-Jupiter3 28mm 260cc
K-62E C3D invaauto 30mm
K-62d(veneD) Iz-Planeta3 32mm
K-62M Iz-PlanetaSport 32mm 270cc
K-62C MMB3-3.115 Minsk 26mm 170cc
K-63T Ural IM3-8.103-10,Dnepr MT-16
K-63f(vene F) Dnepr,Ural
K-65d(vene D)Iz-Planeta5 30mm 260cc
K-65i(veneI) Iz-Jupiter5 32mm 270cc
K-65B Voshod3M,3M-01,3M-02
K-65C Minsk3.1121.2,3.113,3.1131
K-68d(vene D) Iz-Planeta5 28mm 250cc
K-68A Iz-Planeta5 28mm 250cc
K-68i(vene I) Iz-Jupiter5 32mm 280cc
Lisan ka mõned vene võidusõidu tsiklite karpad.
K-91 võidusõidu tsiklid(40-50-ndad)
K-93 M-52C
K-29 M-35,M-35K 22mm
K-99 Serpuhovi tsiklid(S-ja Vostokid) 27-28mm
K-99M Serpuhovi tsiklid(S-ja Vostokid) 27-30mm
K-194 ringraja tsiklid 70-ndad (Iz S-11,Strela jne) 24-32mm
K-195 sama,mis eelmine 24-34mm

Teinekord vaja spikerdada:

   
Arrogance diminishes wisdom ! 
Tean üht väga head pottseppa: http://www.tulepesa.ee
Vasta
#39
Tekst on imelik ja keeruline, et kuidas ja mis prussi ja mis joonlauaga seda korvi regulleerida ... aga pildilt on möödud näha, kasutasin ise vist pendlit tsikli kalde saamiseks ja korvi nurga jaoks rihtlatti vöi 2m loodi. Joonlaud vöi lint ikka ka.

   

   

Möned vajalikud numbrid:

   
   
Arrogance diminishes wisdom ! 
Tean üht väga head pottseppa: http://www.tulepesa.ee
Vasta
#40
Kas korviratas tõesti nõuab lahkujooksu? Joonis küll niru aga teisiti tõlgendada ka ei saa. Tekstijupp oleks abiks.
Müün: keermetõrv, puidulakk.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne