Viljandis monteeritud Büssing linnabussid
#1

Kas keegi teab midagi täpsemat Viljandis aastatel 1938-1941 monteeritud Helsinki tüüpi Büssing ja Volvo linnabusside kohta. Tallinna tuli neid aastatel 1938-39 ca 15 tk, nr 3-18. Ilmselt tuli neid ka hiljem veel. Nr. 1-3 olid soome originaalid. Lisaks oli ka Saaremaal taoline reisibuss. Peale sõda oli neid järel vist 4 tk, uued nr 4,5,10,14, lisaks ka üks Pihkvas. Viimane nr 4 põles koos bussipargi garaaþiga aastal 1954.
Fotod on mul umbes poolte kohta, äkki on kellelgi lisa?
Vasta
#2

Kahjuks ei ole midagi olulist lisada aga teada tahaks küll. Kas need on need bussid, millest 4 pildil raamatus 20 aastat Eesti iseseisvust (1938, kordustrükk paar a-t tagasi) Tallinnas Draamateatri kõrval seisavad? Või see, mis Vende raamatus?

Mul on väheseid andmeid mõnest Tallinna keretöökojast ja ühest Rakvere \"tõllassepast\", Viljandi omast ei tea kahjuks midagi.

Pea kogu Eesti kereehitus on säilinud vaid piltidel, mõni üksik veoauto ka originaalis. Tegelikult on see põnev ja uurimata teema. Oma olemuselt olid siinsed kereehitajad ju sama profiiliga kui kümned tollased kuulsad kerefirmad üle maailma (näiteks Sakslaste Erdmann & Rossi, Hebmüller, Gläser, Karmann jpt). Kuigi ei ehitatud luksuslimusiine ja kabriolette vaid peamiselt veoautosid ja busse (kuid ka keresid sõiduatodele). Aga bussiehituses oldi 30ndate lõpus minu arvates küll päris tasemel.

Päris huvitav, et osa busse veel pärast sõda Eestis alles oli.

Mis pildiga juhtus? Saaks äkki nähtavaks teha?



www.rrg.edu.ee/antiikautogalerii
Vasta
#3

Kummaline, aga tõesti keegi ei tea midagi. Aga kes neid masinaid mäletas, ütles alati, et Viljandist. Kusagil lehest ka ilmselt läbi käinud, vaja klikiaegsed lehed välja otsida. 3 esimest tõi Tallinna LV näidisena 1937 Helsinkist, siis olevat edasi ise kokku pandud. Viimasepeal stantsitud kere ja suurte akendega mudel. Seisid nad trammidepoos, Mootori omad aga sadamas.
Viimast(eid) uusi polevat enam Tallinnas 1941 maha laetud, vaid saadetud otse venemaale.
Sõja elasid üle eelkõige just suuremad bussid, mida ei saanud teid mööda venemaale viia. Jäid varsti kinni ja toodi tagasi.
Eriti palju säilis Nõmme vahet sõitnud Mootori Scania 52 istekohaga Scania busse, venemaale nad vist sisse ei mahtunudki. Osa neist põles Sadama garaazis 1941 augustis ja see oli peamine kadu. Väiksemaid Mootori Scania-id võib leida ka blokaadiaegse Leningradi vaadetelt. Säilinud venemaale jõudnud bussidest vaevalt midagi hiljem tagasi toodi.
Vasta
#4



> Pea kogu Eesti kereehitus on säilinud
> vaid piltidel, mõni üksik veoauto ka
> originaalis. Tegelikult on see põnev ja
> uurimata teema. Oma olemuselt olid

Kas tõesti on ka kõik vanemad TA-d kadunud?
Ma mõtlen neid 51 ninaga isendeid, mis KAVZe
meenutasid, kuid väidete kohaselt olid olnud
1 külgakna võrra pikemad?

Ma tean miskit 5 kohta, kus \"51 ninaga\"
isend maha mädanenud peale kuuri/soojakuna
seismist, aga vist olid kõik need 4 akna
pikkused ehk siis standardse pikkusega 51
raamil asjad.

Aga kes oskas 10-20 aastat tagasi vaadata
sellise pilguga - polnud põhjalikke teadmisi.


Valdo

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#5

Mõtlesin siin just sõjaeelset kereehitus. Aga ega Tartu busside puhul ka asi vist palju rõõmsam pole. TAR teab täpsemalt aga ninaga esimeste Tartu busside puhul võib seis sama olla.
Vasta
#6

Õnneks üks molotovi ninaga buss on alles, saarel Antsul. Suhteliselt heas korras, võimalik et ka eestis ainus, sõitis veel omal jõul Tartust Virtsu.
Vasta
#7

Mis puutub Tartu bussidesse, siis seal ehitati GAZ-51 ninaga kokku kolm bussimudelit. Esimene neist oli 28 istekohaga TA-1. Mudelit hakati tootma 1951. aastal, eksperimentaalmudel valmis juba 1949. aastal. Erinevatel andmetel valmistati neid kokku kas 7 või 12 eksemplari.
1954. aastal alustati Tartus Gorkis väljatöötatud 19 istekohaga autobussi GZA-651 väikeseeriatootmist. Kuni 1957. aastani toodeti neid ligi 300 eksemplari.
GZA-651 väikese mahutavuse tõttu muutsid tehase konstruktorid selle konstruktsiooni (keret pikendati 1050 mm võrra) ning saadi uus, 25-kohaline autobuss TA-1A. Tootmismahu kohta andmed puuduvad.

Aastaid hiljem hakati Kurganskis tootma autobussi KAvZ-651, mis oli põhimõtteliselt identne GZA-651-ga. Kapotikirjadel oli muidugi \"Kurganskii Avtozavod\". Suure tõenäosusega on need üle Eesti vedelevad \"51 ninaga\" vrakid siiski KAvZ autobussid... aga samas, kunagi ei või teada!

Saaremaa Antsu TA-bussist olen ma ainult jutte kuulnud. On see siis TA-1, TA-1A või GZA-651? Tahaks loota et need jutud vastavad tõele. Enne ikka päriselt ei usu, kui pilti näeks või veel parem oma silmaga näha saaks.
Vasta
#8

Järva-Jaani tuletõrjemuuseumil on üks üsna
ilus punavalge Molotovi (51) ninaga liikuv
KAVZ; ma arvan siiski, et KAVZ, mitte TA.
Sest sel on neli ruudukujulist akent küljel.

Aastat kaks tagasi nägin ma seda (ma arvan,
et seda) isendit Paides Maksimarketi ees
kollaste PP või PT seeria numbritega nii ees
kui taga. Nii nagu \"päris\" ikka Smile Vist
isegi sai foto tehtud, sest meie tänavatel
ei kohta kuigi tihti liikumas just kollaste
numbritega autosid; peale lapsepõlve üksikuid
mälestusi 70te keskpaigast ning
uunik-veoautode kokkutulekute nagu muud ei teagi.

Ma juba arvasingi, et ARK on tulnud vastu ja
sellele uunikumile andnud passi kollasele
numbrile aga... ma nägin sügisel sama
isendit liikumas Tallinna poole mööda
Peterburi teed, ilusa vormimütsiga mees
roolis veel. Aga siis olid tal ees/taga
tavalised EV numbrimärgid. Seega... vast
oli miski ürituse tarbeks kruvitud
ajaloolised numbrimärgid külge.

Võib juhtuda, et ma räägin kahest eri
bussist, aga sel juhul on mõlemad neist
punavalged.

Seega - peale nimetet 51 ninaga bussi on
liikumises vähemalt veel 1 ja ma usun, et
miski 5-10 neid peaks ikka Eesti peal alles
olema ehk.


Valdo

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#9

KAvZ-651 autobussist veel niipalju, et seda toodeti kuni 1971. aastani välja. Ja et asja veel segasemaks muuta, siis tegelikult toodeti Pavlovski tehases veel ka identset PAZ-651 autobussi... Niisiis GZA-651 on kindlalt haruldus, KAvZ ja PAZ vrakid võivad aga tegelikult pärineda ka 60-ndatest.
Vasta
#10

Tagasi ninaga busside juurest.
Uurisin materjale viljandis toodetu kohta.
1937 tuli soomest 3 bussi nr.1-3. Mark Büssing Nag, kered tegi OÜ Korpivaara&Halla Tamperest. Bussi hind oli 22 606 kr.
1938 tuli 10 Büssing-Nag alust, kered tegi Viljandi mehhaanikatöökojad Ungern-Sternberg&Co. Bussi hind oli 24 250 kr, kahel viimasel katuse pakiraami tõttu 24 600 kr. Tallinna LV numbrid 4-13.
1939 tuli sealt veel 5 Volvo alusraamil bussi, hind oli alusraamil 11 500 kr, keredel nr 14-16 9820 kr, 17-18 katuseraami tõttu 9950 kr.
1940 valmis veel 5 Büssing-Nag bussi, nr 36-40.
1940/41 tehti ilmselt ka 10 bussi Volvo raamil, nr uue firmaga Mootor liidetud numeratsiooni alusel 140-149. Ilmselt need ka enne sõda valmisid, aga sõita need enam suurt ei jõudnud.
Lisaks on väidetavalt sama tüüpi busse olnud ka Tartus, sest sõjajärgne Tallinna nr 4 tuli just sealt.

http://www.hot.ee/galerii2/EW/byssing.jpg


Vasta
#11


Rain Vaikla pani välja pildid neist bussidest. Keda huvitab, see vajutab nüüd järgnevale lingile
http://www.rrg.edu.ee/~rainvaikla/kerete...innabussid
Vasta
#12

Lisasin oma albumisse ka mõned vanad bussipildid, üks neist tehtud selgelt I vabariigi ajal, teine 11.veebruar 1949 ja kolmas Tartus millalgi 1950-ndatel.

Viimasel on midagi, mis meenutab Viljandi Büssinguid. Pildid ise aga siin:

http://www.album.ee/?o=300013740&nocache=1

Aspelund
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne