Nõuandeid mootori forsseerimiseks
#21

Big Grin no siis oli sul ikka paugu pill
Vasta
#22

nii, loodan et meeldis teile võrrimootori tuuning, vaadake alati annab mingi mootoriga midagi teha ja alati .......alati jääb jõudu väheks, niisiis deltahuvilistele nüüd mõned näpunäited kuidas teha deltale tuuning käepäraste vahenditega........mäletan 1995 aastat kus mul omal oli riga mopeed.........esimene asi mis kohe tegin oli koonusfilter..........masin on üldiselt jama kui seda asja pole niiet alati pidage meeles...KOONUSFILTER.........olgu masin mis tahes aga see asi peab alati olema, nagu eelmises textis sai räägitud, kolb pealt siledaks, niisiis võtke lifipink ette ja hakake laskma, võrr ja mopeed on põhimõtteliselt sama........tähendab mul oli see riga.........arvan et tänapäeval neid enam pole aga delta peaks olema põhimõtteliselt sama ainus vahe on et rigal olid vändad mootorist läbi...........teine lihtne asi mis tehke, pange alati võrrile hea küünal......minge garaaxi õhtul kui isa on toas ja võtke keerake muruniidukilt küünal maha ja pange sinna asemele mingi vana sest muruniidukil on suht pohhui ega see küünlvärk midagi seal juurde ei anna muruniiduki puhul eriti.......niisis pange see küünal võrrile, ja enne käivitamis(proovimist) keerake süüde ästi varajaseks.......lihtsalt on parem ja masin saab umbes 4 kw juurde.......minek muutub, 2001 aastal oli USAs deltale valatud kolvi sisse alumiiniumi aga see on vale tegu........tegelikult ei tohiks sinna midagi panna see täispask jutt ärge tehke kunagi nii.......nii, kui asi on tehtud siis peaksite isaga pöörduma mingite treimismeeste juurde kes oleksid nõus tegema kolvile ühe rõngavahe juurde........tavaliselt küsitakse selle eest umbes paar sotti aga kui tutvustega on sis on see kindlasti odavam, kolmas rõngas anna kompressiooni palju juurde ja bensiiniplahvatus muutub kohe palju suuremaks, nagu eespool sai mainitud et kolb pealt siledaks sis seda tehke ka kindlasti sest plahvatus muutub sis umbes 40% suuremaks üldse...................selle tuuninguga peaks delta umbes 14 kw juurde saama........sellega võib juba külapeal midagi teha, et mürinat veic paremaks muuta(sportlikumaks)sis lihtsalt võtke sumpa ära ja pikendage leegitoru kuni tagarattani välja umbes......otsa pekske veidi kokkupoole ja asi korras...........vaadake et sõidaksite kuskil kaugemal.....see võib naabreid häirida......nii........eelmine kord rääkisin et karter EPOvõi PVA liimi täis aga delta puhul see ei anna midagi niiet seda pole mõtet teha ............kui te olete suurem sõidumees ja sõidate pikemaid maid sellega läbi siis soovitatav oleks masinale teha vesijahutus.......kuvaldaga pekske silinrdi ribid maha...........täiesti julgelt pekske lihtsalt maha ja hiljem panete ümber silindri ühe torustiku Smile............veepump hakkab töötama mootori jõul nagu ikka........vesi ringleb .............radikas pange ette ...........soovitan siksi  soojendusradikat see on sobiv.........ja jahutus peaks hea tulema...........kui kardate et üle kuumeneb sis sis võite panna endale sinna väikse lisanäidiku mis näitab mootoritemp. C*................tihti on tulnud hädad et laagrid tükivad läbi minema.......et laagreid tugevdaga peate neid suurel temp kõrvetama ja sis kohe külma vette kui laager puanakseks on aetud kuumusega.......sis raud muutub tugevamaks kristallsed aind tungivad sinna sisse .............laager peab tavalisest umbe 40 % rohkem vastu.......selleks korraks aitab mopeedituuningust......kui midagi vaja küsida sis olen alati abiks ToungueToungue Smile
Vasta
#23

Oi meil on siia viimasel ajal vaimukaid tekkinud...


Vasta
#24

terve mõistusega inimene sellist paska nii pikalt küll kirjutada ei viitsiks.
Vasta
#25

kuule sa deltavend??ehk teeme väikse tuuningu sellele
Vasta
#26

eeee... See oli nüüd kindlasti üks nendest väga pikkadest anekdootidest onju? Aga teeks nii, et sa ostad omale Delta (võibolla sul juba on üks) ja teed selle peal kõik need katsed ära ja siis näitad meile kah mis välja tuli, täitsa tahaks näha...
Vasta
#27

Ma tahaks ka seda deltat näha millel üle 14 KW.
Vasta
#28

Aga üks küsimus ka mõistlikumate killast, nalja ei viska. A.Palu raamatust lugesin igasugu mootorrataste kompressorite ja turbode kohta ning tekkis kohe oma idee. Ntx panna õhufiltri asemele mingisugune väikesemat sorti aga suhteliselt võimekas ventilaator, mis puhuks õhku sisse või siis teine variant, mis kohe peas tekkis. Panna õhufiltri külge U kujuline toru, mis ulatub küljepealt välja ja sõidu ajal tuleb rohkem õhku, sh. hapniku mootorile juurde. See variant vist suht mõtetu?
Aga see ventilaatori asi? Raamatu järgi peaks saama mingite lihvimiste ja nikerdamistega Moskva M1  110km/h kätte algse 70km/h asemel. Minu Moskva M1A1 vms. ( 1985) habab u 60 km/h välja. Tavalise saebensiiniga ei olnud üldse tõmmet aga kui vene pun ast etüleeritud bensiini sai sisse valatud, võttis kruusasel teel ikka ratta ringi veits
Vasta
#29

Mul oli ka see ventilaatoriga idee, kuid Palu raamatut lugedes sai selgeks, et midagi mõistlikku sellest ilmselt ei tule, sest ventilaator (v.a väljalaskegaasidest käitatava turbiiniga kokkuehitatud kompressor, sisuliselt võimas radiaalventilaator) ei arenda piisavat ülelaadimisrõhku.
Heal juhul võib natuke parendada täitetegurit, suurendades kütusekulu.
Kirjutan mälu järgi asjad, mida tuli teha, et kompressorit kasutada:
1)Vähendada, mis on tõstmisest keerulisem, surveastet.
2) Täpselt ei mäleta kuidas, aga ülevoolu ajalist kestvust muudeti lühemaks, et kompressori tekitatud rõhk lihtsalt ülevoolukanalite kaudu ära ei kaoks. Veel oli juttu mingite vene nimedega tegelaste leiutatud
ja häid tulemusi andnud pöördklapist, mis lubas küttesegu voolu mootorisse vaid sobivatel ajahetkedel.
3)Valida sobiva hõõgarvuga süüteküünal.
4)Tekitada ,,rõhureservuaar" kompressori ja silindri vahele. Käis vist ainult 4T 1-silindriliste mootorite kohta.
5)Rõhutasandustorustik bensiinipaagi ja karburaatori ujukiruumi vahel ning viimase hermetiseerimine.
Peale selle olid kompressori koostudevahelised pilud suurusjärgus 0.1 mm,
mistõttu muukviilidekomplekti ja relakaga pole vist eriti midagi peale hakata. Lihvimisest oli räägitud kuskil viimastes peatükkides, olid vist isegi joonised konkreetsete mootorimarkide silindrite akende ümberlihvimiseks. Kellel 1959 a. raamat käepärast, võiks täpsemalt järgi uurida.
Vasta
#30

Surveastet saaks äkki vähendada nii, et teed silindri alla plekist mingi vahetüki.
Vasta
#31

Raamatus pakuti ka seda varianti, vist soovitati ka puksi silindri pea ja keha vahele. Siiski jääb see vaid hädalahenduseks,
gaasijaotusfaasid muutuvad ning surveastme muutus pole eriti märkimisväärne. Raamatus leidus mingi valem, mis võimaldas laadimisrõhu, algse surveastme  ja veel mingite parameetrite järgi uue
surveastme arvutada. Muutus oli ikka mitukümmend protsenti, mistõttu plekitükist jääb väheks.  
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne