puukabiiniga 1. seeria GAZ-51 Lätis muuseumis
#41
Martti Kirjutas:Mina olen kuulnud et Moskvich 403 oli ka valmistatud USA plekist-imporditud plekk, mis on paksem ja parem kui NL-s toodetud plekk.

Kahtlen üliväga, et peale Churchilli ülikuulsat Fultoni kõnet 5. märtsil 1946 (mida peetakse üldiselt külma sõja alguseks) USA midagi säärast N.Liitu eksportis.

Pigem oli ta nii 1920-30ndatel (alates NEPi ajast) kui ka Teise Ilmasõja ajal 1941-45 eksportinud N.Liitu rasketööstuse seadmeid, mis võimaldasid N.Liidul seda plekki edaspidi omapäi valmistada.

Juba N. Liidu ajal õpetati ajalootundides, et esimene viisaastak 1928-33 pani rõhu rasketööstusele ehk siis metallurgiale/terasetööstusele (loe: sõjatööstuse alussambale). Tollal ei olnud muidugi prioriteediks suuremõõtmeline õhuke plekk, millega sõjatööstuses midagi pole peale hakata, vaid terassoomus ja muu säärane. Aga pole suur probleem sellelt baasilt ka plekitootmist hiljem arendada, mida tõenäoliselt 1940ndate lõpul ja 1950ndate algul (kui kadusid 51 puukabiinid) ka tehti.
Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  üks loojaid ja eestvedajaid
Tutvustame jalgratta ajalugu Eestis, väljas on üle 120 ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9, kuni septembri lõpuni oleme avatud R,L,P 11-18







Vasta
#42
valdo Kirjutas:Võrdluseks - Eestis tean ma ühe veoautotaastaja käes vaid kahe sellise kabiini riismeid ja see on kõik.

Me loopisime hmm..mingi 5 aastat tagasi 51le puukoormat pääle ja ise naersime selle yle , et kabiin puust oli...
Aint siis ei arvanud et see nii haruldane on... aga ma usun et see peaks siiani ales olema kui vahepeal emexi pole läinud..
Pole midagi targemat teha
Vasta
#43
Aspelund Kirjutas:Varajasel GAZ-51-l oli muidki omapäraseid detaile, näiteks ketaspidur käsipidurina, samuti olid mootoris paaris ja paaritutel silindritel erinevad kepsud (tähis 11-.....). Alles ZIM-i tulekuga tulid sama pikkusega kepsud (tähis 12-....).

Täpsustuseks: 11-oli enne sõda toodetud kuuese mootoriga GAZ-M1 mootori tähis. Seoses ZIM-i saabumisega seda siis modiftseeriti.

Mis oli vana ja uue kepsu erinevuseks, vajab veel uurimist.

Asp,
sirvis 1953.aasta tehaseraamatut

Varaste Gaz 51 mootorikepsud olid tähisega 11-6200 esimese, kolmanda ja viienda silindri jaoks ning 11-6201 teise, neljanda ja 6 silindri jaoks ja valmistati neid asümmeetrilistena. Kepsude asümmeetrilisus tingis loomulikult kogu mootori kiirema kulumise. Sümmeetriline keps tuli seoses \"Pobeda\" tulekuga. Aga kas tõesti Pobi keps sai kanda 1946 tähist 12-XXXXXXXX s.o. veel aastaid enne Zimi \"ilmaletulekut\" või kandsid sümmeetrilised kepsud algselt tähist 20-xxxxxxx?
Huvitun GAZ 12 ZIM-i varuosadest ning selle sõidukiga seotud kirjandusest, dokumentidest ja mälestustest.
Vasta
#44
eberhard Kirjutas:Varaste Gaz 51 mootorikepsud olid tähisega 11-6200 esimese, kolmanda ja viienda silindri jaoks ning 11-6201 teise, neljanda ja 6 silindri jaoks ja valmistati neid asümmeetrilistena.

Oskab keegi rääkida, miks sellist lahendust kasutati (asümmeetrilisi kepse siis)?
Vasta
#45
pppp Kirjutas:
eberhard Kirjutas:Varaste Gaz 51 mootorikepsud olid tähisega 11-6200 esimese, kolmanda ja viienda silindri jaoks ning 11-6201 teise, neljanda ja 6 silindri jaoks ja valmistati neid asümmeetrilistena.

Oskab keegi rääkida, miks sellist lahendust kasutati (asümmeetrilisi kepse siis)?

Gaz 51 mootor oli masstoodang ja seetõttu mitte kõige kvaliteetsemast terasest ja mitte kõige täpsema koostega. See tähendas, et Gaz 51 väntvõllile mõjuvad koormused - kepsu kinnitused püüti jagada ühtlaselt kogu võlli pikkuse peale. Liiga lähestikku kinnitused väntvõllil oleksid väntvõlli liigselt nõrgestanud.
Gaz 12 Zim oli juba eksklusiivsem masin ja selle puhul hakati mootoris (kuigi plokk jäi sama) kvaliteetsemat terast kasutama. Parema terase ja täpsema töö tõttu sai valmistada moderniseeritud väntvõlle ning oli võimalik loobuda asümmeetrilistest kepsudest, samas kui väntvõll pikenes Gaz 51 omaga võrreldes vaid 7millimeetrit.

ZIS 5-l kasutati sümmeetrilisi kepse.
Huvitun GAZ 12 ZIM-i varuosadest ning selle sõidukiga seotud kirjandusest, dokumentidest ja mälestustest.
Vasta
#46
valdo Kirjutas:
eberhard Kirjutas:Tulles nüüd selle Lätis eksponeeritava puukabiiniga Gaz 51 juurde tagasi, siis algsest \"komplektatsioonist\" on tal vajaka vaid tehaseinstruktsioonide kleebised ja tahvlid: 1948 a tehasemanuaali järgi oli neid tahvlikesi kokku 9!

Nii ilus see lätlaste 51 nüüd ka ei ole. Puudu/valed on:

- nupud
- vale on tagatuli (kruvid peavad varasemal isendil olema keskteljel, mitte tsentrist väljas);
- puudu on tule kõrval asuv kärupistik (oli kõikidel tehasekomplektsuses);
- puudu on riistakast/õlipotsu.

Muidugi on  need tühised pisiasjad kõige muu kõrval (algne kast, algne puitkabiin jms).

Kapoti alla ma ei vaadanud, ma ei tea, mis seal on või ei ole.

Tulles nüüd jälle selle vana teema juurde: tagatuli peaks olema sellise korpusega http://beta.album.ee/node/9004264/16980825. http://beta.album.ee/node/9004265/16980825 (Fotod on küll eile hämaras üles võetud.) Minus tekitab küsimusi tuleklaasi võru, see polnud kindlasti kroomitud?
Huvitun GAZ 12 ZIM-i varuosadest ning selle sõidukiga seotud kirjandusest, dokumentidest ja mälestustest.
Vasta
#47
valdo Kirjutas:Asja teeb keerukamaks veel asjaolu, et varasemad 51 kataloogid näitavad veel kolmandatki tüüpi -kõverate metallkodaratega rooli-, mida aga keegi \"elusuuruses\" 51del näinud pole.
Igasugune teave on muide teretulnud - kunagi tahaksin 51 modifikatsioonide ajaloo mingilgi tasemel kokku saada!
Siin mõningast teavet:
Hiljuti õnnestus omandada NSVL Relvastatud jõudude ministeeriumis 1948 kirjastatud Gaz 51 käsiraamat milles kinnitatakse, et auto konstruktsioonikirjeldus vastab 1947 a tootmisnäidisele. Selles raamatus on Gaz 51 rool kujutatud kõverdatud metallkodaratega.
Raamatus on eraldi jaotus milles kirjeldatakse käigukasti külge monteeritud väikest pumpa/kompressorit rehvide pumpamiseks. Raamat märgib, et esimesel seerial s.o. siis enne 1947 toodetud masinatel mehhaaniline pump puudus.
Huvitun GAZ 12 ZIM-i varuosadest ning selle sõidukiga seotud kirjandusest, dokumentidest ja mälestustest.
Vasta
#48
Pea kaks aastat möödas - mõtlesin, et võiks väheke värskendada ennast huvitavat teemat. Eraldi uut tegema ei tihand, siinses juba küll huvitavat infot, las siis olla ühes kohas. Mis hr. Raju projektist saanud on? Ons kellegil ehk pilte sellest?
Mõtlesin korra, et skännin enda 1966.a. manuaali sisse - äkki huvitab kedagi?? Kui huvitab siis andke teada! Samas ise oleks huvitatud selle 1948 aasta juhise nägemisest ja Valdol olevat 50ndate detailikataloogis leiduvaid pilte sooviks ka näha kui võimalik.
Vasta
#49
Detailikataloogi piltidest ja muust pildimaterjalist ja kirjandusest 51-tede kohta olen minagi väga huvitatud.
Opel Manta B 2x 1980:Toyota Celica Supra 1983
Vasta
#50
tere.kunagi on mu hoovipeal pikemalt seisnud selline 51-isend kus uksed oli puust raamiga ja plekiga üle löödud.oli ka sõjaväest pärit ja väikese läbisõiduga
mis aastakäik see võis olla ?
Vasta
#51
valdo Kirjutas:
-Rotu- Kirjutas:mul on yx kysimus, ärge kohe vihasex saage, ma ei jaga sellest veel eriti midagi, aga mix selle auto kohta öeldaxe \'puukabiiniga\'? tal on ju metallist kabiin?

Ei ole.

Plekist on vaid osa kabiini väliskatet. Kabiini sõrestik on puust ning palju on kasutatud ka vineeri. Näiteks ustel on puitsõrestikud ning siseküljel vineer. Metallsõrestikku on vaid armatuurlaua ja tuuleklaasi ümbruses. Ja katus kogunisti dermatiinist. Ma võin eksida, aga minu mäletamist mööda on ka kabiini tagakülg täies mahus puidust. Pean vaatama tolle ajastu 51 osadekataloogist...

Olen teinud selle kabiini metallosa jäänustest foto, kui üles leian, postitan siia Smile

Sellise tehnikaga valmistati veoautosid-busse 1920-30ndatel massiliselt, kuid 1940ndatel oli vähemalt veoautokabiinide juures maailmas masskasutusel juba täismetall-isendid.

Sellel, miks 1946-51 valmistati 51sid puukabiiniga, on arvatavasti kaks põhjust. Tavaliselt käiakse välja põhjus, et metalliga ei olnud priisata, kuid see ei olnud tõenäoliselt peapõhjus. Tõenäoliselt puudusid 1946 N.Liidus kabiinidetailide stantsid, mis suudeti teha/hankida alles 1950ndatel, mil puukabiin kadus. Sest isegi Pobedasid valmistati 1940ndate lõpul nii, et stantsiti väikesed keretükid, mis hiljem kokku keevitati ja tinapahtliga kaeti. 51 kabiini tagakülge ja katust vast ei peetud mõistlikuks niiviisi tükkidest kokku jamada ja tinüpahteldada...

51 metallkabiin (sh uksed) on muide Studebaker US6 kabiini üsna täpne replika. Ning juba 1944 ehk katsemudeli valmistamise ajal oli 51dele otsustatud peale panna metallkabiin, kuid seda ei suudetud järgnevad aastad tehnilistel põhjustel valmistada.

Muide - metallkabiini stantsid ei valminud arvatavasti ühekorraga. Kui 1950ndate algul ilmus täismetallkabiin, jäid auto uksed veel 1955. aastani ehk siis mudeli 51A valmistamise alguseni puidust valmistatuks. Puituksi iseloomustavad kruvide reaga plekiribad selle väliskülje perimeetris. Siis valmisid Studebaker US6 eeskujul arvatvasti uste siseplekkide stantsid ja puit kadus kabiini juures ajalukku.

Erinevalt täispuitkabiinist on Eestis säilinud nii mõnedki 51 puitustega kabiinid. Kunagi postitasin siia foorumisse fotogi 9. mai kolhoosis 1963. aastal olnud puitustega 51st, mis kruusa vedas ja seda parajasti Röa garaažide ees maha kühveldatakse Smile
Vasta
#52
see näiteks peaks olema spilka järgi 1948.. (ärge laske ennast kabiini esiosa "pikendusest" häirida - sinna külge on võimalik paigaldada Gaz-AA kapott)
[Pilt: IMG_3451.jpg]
Vasta
#53
gruppen Kirjutas:see näiteks peaks olema spilka järgi 1948.. (ärge laske ennast kabiini esiosa "pikendusest" häirida - sinna külge on võimalik paigaldada Gaz-AA kapott)
[Pilt: IMG_3451.jpg]

Kas see on see isend, mis Raivo kätte sattus või on veel sarnane Eestist viimasel ajal välja tulnud?
Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  üks loojaid ja eestvedajaid
Tutvustame jalgratta ajalugu Eestis, väljas on üle 120 ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9, kuni septembri lõpuni oleme avatud R,L,P 11-18







Vasta
#54
Ei ole Raivo isend. See alates eilsest minu valduses. Nädala jooksul peaksin saama ka antud isendi armatuurlaud-spidomeetri, karburaatori (kollektor vanadest aegadest juba olemas), käigukasti ja muud spetsiifilist.
Vasta
#55
Küsimused..küsimused..küsimused...
1) Kas sellisel kabiinil on ukseklaasid sellepärast ~5mm paksused, et need ei puruneks kui uks n.ö. painudb ja liigub? Või pole see ~5 mm klaas hoopistükkigi õige?
2) Kas sellise kabiiniga isendi elektriskeem on tõesti lahendatud versiooniga + on massis? 1953 aasta liigiõpikust jäi selline mulje. Aga seal oli kohati tunne, et tõlkija ei ole päris pädev olnud (väga naljakate sõnastustega laused jms).
3) Kas kabiini kohapealt on ka detailikataloogis rohkem infot? Kui on, kas siis tohiks paluda? Huvitama hakkas see, et milline kolmest katusest see õige seal täpselt onBig Grin
4) Kas saaks ka kütusepaagist mingi kuvandi. Lähen selle nädala lõpul tõenäoliselt tagasi sinna kuskohast kabiin pärit. Tõenäoliselt on seal veel alles rohkesti juppe sellisele isendile, kuid ma ei ole seda bensiinipaaki veel ise näinud korralikult. Ehk siis- ma võin sellest ka ülejalutada kogemata (mõtlen siis kabiinivälist paaki). Sellele kabiinile ise auk sisselöödud ukse kõrvale.
Vasta
#56
4) Peaksid vaatama kabiini põhja. Kui seal on kolm kinnituspolti paagile, siis tähendab, on paak asunud istme all. Seda juhipoolset kabiinikülge peaksid kriitilisema pilguga vaatama, sest orginaalis oli see osa vineerist. Sinu kabiinil tundub olevat asendatud plekiga. Järelikult ka paagi sissevalamise toru auk ise tehtud.
Vasta
#57
gruppen Kirjutas:Ei ole Raivo isend. See alates eilsest minu valduses. Nädala jooksul peaksin saama ka antud isendi armatuurlaud-spidomeetri, karburaatori (kollektor vanadest aegadest juba olemas), käigukasti ja muud spetsiifilist.

Nii et juba teine täies tükkis säilinud täispuitkabiin Eestis? (jäänuseid on veel teada)

Kas hakkad ise isendit taastama?

gruppen Kirjutas:1) Kas sellisel kabiinil on ukseklaasid sellepärast ~5mm paksused, et need ei puruneks kui uks n.ö. painudb ja liigub? Või pole see ~5 mm klaas hoopistükkigi õige?

Kõikidel vanadel autodel on suhteliselt paksud klaasid. 5mm on selle aastakäigu kohta veel vähe. Minu 1949.a. Pobil on nt 7-8 mm paksused klaasid.

Tolleaegne karastatud klaas nimelt (staliniit, nagu seda tollal N-Liidus nimetati) omab tugevust siis, kui ta on piisavalt paks, kui ta on õhuke, võib ta kergesti juhuslikest puudutustest puruneda. Kaasajal, muidugi on teised tehnoloogiad ja vajadus sellise paksu klaasi järele puudub...

gruppen Kirjutas:2) Kas sellise kabiiniga isendi elektriskeem on tõesti lahendatud versiooniga + on massis? 1953 aasta liigiõpikust jäi selline mulje. Aga seal oli kohati tunne, et tõlkija ei ole päris pädev olnud (väga naljakate sõnastustega laused jms).


Loomulikult on selle aastakäigu 51-l pluss massis. Miinus pandi N.Liidus autodel massi ikka VÄGA palju hiljem.

gruppen Kirjutas:3) Kas kabiini kohapealt on ka detailikataloogis rohkem infot? Kui on, kas siis tohiks paluda? Huvitama hakkas see, et milline kolmest katusest see õige seal täpselt onBig Grin


On Sul seda homme vaja? Mul on kindlalt vähemalt 1 kataloog, kus puukabiiniga variandi detailid sees.... Aga ma pean ta kultuurkihi alt välja kaevama, milleks pole hetkel aega.
Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  üks loojaid ja eestvedajaid
Tutvustame jalgratta ajalugu Eestis, väljas on üle 120 ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9, kuni septembri lõpuni oleme avatud R,L,P 11-18







Vasta
#58
swen17 Kirjutas:tere.kunagi on mu hoovipeal pikemalt seisnud selline 51-isend kus uksed oli puust raamiga ja plekiga üle löödud.oli ka sõjaväest pärit ja väikese läbisõiduga
mis aastakäik see võis olla ?


Viimased 51-d ilma "A"-ta, st minu hinnangu järgi ca 1953-56. (Võib-olla kaasfoorumlane Sidorov parandab mind veidi).

Kui 1956 tuli 51A, siis olid selles minu teadmiste kohaselt juba kõik metallist... lisaks olid muudetud starteri pedaal (nupu vastu) ja eemaldatavad ning profileeringutega uksealused plekid olid keevitet kabiini külge juba.
Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  üks loojaid ja eestvedajaid
Tutvustame jalgratta ajalugu Eestis, väljas on üle 120 ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9, kuni septembri lõpuni oleme avatud R,L,P 11-18







Vasta
#59
Plaan oleks küll selle kabiiniga midagi ettevõtta. Suurem tegevuse algus jääb küll ilmselt kevade poole aga juppe korjan juba praegu vaikselt koomale.
Ei päris täna-homme pole vaja. Võib-olla laupäeval saan aega minna väiksele "jahile", et kui selleks ajaks saaks oleks tore. Kui ei saa pole ka hullu - peaasi, et saabSmile
Vasta
#60
Jahil tasub silm kindlasti lahti hoida kettaga käsipiduri süsteemile, seda hiljem ei kasutatud. Muide Zis-150 ja Gaz-51 olid esimesed autod NL-s, kus ketaspidurit (küll käsipiduri rollis) kasutati.

A.
Life\'s journey is not to arrive at the grave safely in a well preserved body, but rather to skid in sideways, totally worn out, shouting \"Holy s--t!....What a ride!
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne