30-08-2005, 10:00 AM
mrali Kirjutas:Mõnede Vene lehtede andmeil toodeti ZIS-150 ja 151 kuni aastani 1950 küll puitkabiiniga (konstruktsioonilt lähedane GAZ-51 puitkabiinile)...Pilt ka.
mrali Kirjutas:Mõnede Vene lehtede andmeil toodeti ZIS-150 ja 151 kuni aastani 1950 küll puitkabiiniga (konstruktsioonilt lähedane GAZ-51 puitkabiinile)...Pilt ka.
-Rotu- Kirjutas:aga puidust kabiinid on ju jumalast m6tetud, kas nende autode konstrueeriad ei m6elnud selle peale, et need mädanevad kergemini?
Aspelund Kirjutas:Varajasel GAZ-51-l ... olid mootoris paaris ja paaritutel silindritel erinevad kepsud (tähis 11-.....). Alles ZIM-i tulekuga tulid sama pikkusega kepsud (tähis 12-....).
[...]
Mis oli vana ja uue kepsu erinevuseks, vajab veel uurimist.
kolz Kirjutas:Pole küll eri pikkusega kepsudest midagi küll kuulnud, aga kepsusaaled olid vanematel gaz-51 babiidist, hilisematel alumiiniumist.
Tsitaat:... tagasi antud (loe: meeriklaste poolt ookenai põhja uputatud)
dad Kirjutas:Ummm ... ikka on babiidist ... lihtsalt valatud eraldi saalesse mitte kepsu/raami sisse.
-Rotu- Kirjutas:njah, samahästi v6ix k6ik plastikust teha
kolz Kirjutas:http://pilt.ee/view/550993/
Siin veel üks Gaz 51 puukabiin (pildid eile tehtud). Kuuekümnendate keskpaigal vahetati see täisplekkkabiini vastu ja seni seisis see kuuri all, kuni kuur kokku vajus. Kabiini tagasein koos aknavõrguga vedeleb ka seal juures maas. Porilauad olid ka olemas.
denis23 Kirjutas:Muide, GAZ-51 stantside kohta:
- minule tundub et need olid kohe algusest olemas, kuna on olemas suured kahtlused et Studebakerite koostamisega tegelevatel tehastel NLterritooriumil stantsiti pleki kohapeal.
ennww Kirjutas:Nägin seda kabiini eile ilusti kärule pakituna seismas. MIngid tõsisemad mõted sellega või läheb lihtsalt \"hoiule\"? Väärt mõte igatahes seda säilitada, isegi kui kuhugi peale enam pista ei anna. Uksi ei ole?
valdo Kirjutas:denis23 Kirjutas:Muide, GAZ-51 stantside kohta:
- minule tundub et need olid kohe algusest olemas, kuna on olemas suured kahtlused et Studebakerite koostamisega tegelevatel tehastel NLterritooriumil stantsiti pleki kohapeal.
Mina isiklikult seda stantsi puudumise juttu eriti ei usu.
Esiteks, lendliisi autode valmistamist alustati nn üleöö ja põlve otsas - enne sakslaste Moskva alla jõudmist ei olnud ju jänkidelgi selge, kumba poolt sõjas üheselt toetada ja kas üldse toetada. Siis, kui sakslaste edu oli hämmastavalt ülikiire, otsustati venelasi ühel hetkel toetada ning palju ja kohe. Vaevalt et selle ajaga jõuti stantse Venesse vedada ja seal üles seada, pigem pandi need siiski Meerikamaal tööle ja N.Liidu roll piirdus osade autode vastuvõtmisega ja osade kokkumonteerimisega. Ühe stantsi evitamine on ju väga suur töö. Samas koostetsehhiks annab kergelt ümber seadistada iga suurema hoone.
Teiseks - miks pidi valmistatama puukabiine olukorras, kus stants oli olemas? Metallipuudust N.Liidus ei olnud (jutud sellest on jama), sõjatööstuse vajaduseks oli metallurgiatehaseid rajatud küll ja küll ning eriti just sõja ajal! On ju puukabiini valmistamine metallkabiini omast (käsi)töömahukamgi ja kabiin ei pea kaua vastu.
Kui kellelgi on kindlad andmed, et stants oli siiski venelastel Studede ajast olemas, siis võib üheks põhjuseks olla veel suureformaadilise pleki puudumine ehk siis midagi polnud sinna stantsi alla panna. Teada on, et esimesed Pobid (ca kuni 1950) valmistati kokkukeevitatud detailidest, st nii katus, tiib jm osad olid mitmest osast kokku pandud. Stants tahab enda alla aga alati homogeenset plekki, mitmest tükist hiljem kokkukeevitatu sinna ei kõlba. Kui meeriklased sõja ajal tarnisidki suureformaadilist plekki N.Liitu, siis pärast sõda nad seda ometi enam ei teinud - endine liitlane oli nüüd ju vaenlane.
Tegelikult vajaks see teema eraldi uurimist, et päris kindlalt vastata. Usun, et Moskvas on kaks härrasmeest - Šugurov ja Chudakov, kes ehk suudaksid sellele küsimusele vastata. Võibolla saab teavet ka miskitest Venemaal tehtud ajaloouurimustest vms?
eberhard Kirjutas:Tulles nüüd selle Lätis eksponeeritava puukabiiniga Gaz 51 juurde tagasi, siis algsest \"komplektatsioonist\" on tal vajaka vaid tehaseinstruktsioonide kleebised ja tahvlid: 1948 a tehasemanuaali järgi oli neid tahvlikesi kokku 9!
eberhard Kirjutas:Vene stantsitehnoloogia saavutuseks loetakse muide ZIM-i kapotikaant (1950) mis on \"välja löödud\" ühest plekitahvlist ja mis ei vajanud mingeid täiendavaid keevisõmblusi ega tinapahtlit.
eberhard Kirjutas:Enne sõda tellis NL autotööstus keerukamad stantsosad Ühendriikidest: näiteks ZIS 101 esitiivad, KIM-i kerekomplektid jne. Mul ei ole kirjandusest silma jäänud, et ka peale sõda oleks stantsdetaile kuskilt välismaalt tellitud-järelikult püüti neid teha ise. Sama käib ka stantsimisel kasutatud pleki kohta: seegi oli eriomadustega ja suuremõõtmeliste osade stantsimisele alluv plekk, mida Venes enne sõda vajalikul hulgal ja kvaliteedis teha ei suudetud. Minu teada imporditi stantsplekki NL-i kogu autotööstuse eksisteerimise aja jooksul suuremates ja väiksemates kogustes. Vene stantsitehnoloogia saavutuseks loetakse muide ZIM-i kapotikaant (1950) mis on \"välja löödud\" ühest plekitahvlist ja mis ei vajanud mingeid täiendavaid keevisõmblusi ega tinapahtlit.Mina olen kuulnud et Moskvich 403 oli ka valmistatud USA plekist-imporditud plekk, mis on paksem ja parem kui NL-s toodetud plekk.