Keevitus
#21
Ühe asjatundja arvamus: Täidistraati kasutatakse küll ka suurematel
aparaatidel, aga mitte ilma gaasita. Traadis sisalduv räbu annab võimaluse
keevitada kiiremini ning moodustuv õmblus on tugevam oma füüsikaliste
näitajate poolest. Kasutatakse laevaehituses ja vastutusrikaste
konstruktsioonide keevitamisel. Keevitamiseks ilma gaasita on vaja
polaarsust muuta.
Sry, kuid asjatundja tegelikku ASJA TUNDMIST ei tea kuid tõetera on sees.
Vasta
#22
Milline on Sinu poolprofi TELWINI mark, kui see saladus ei ole (220V või 380V)? Otsin parajasti omale ühte.
Vasta
#23
kui kellelgi juhtub vene co keevitust pakkuda olema, olen huvitatud! :yes
Vasta
#24
Tsitaat:Niimoodi kirjutas: margus16
kui kellelgi juhtub vene co keevitust pakkuda olema, olen huvitatud! :yes

3k-eegia pakuks sulle tõsist vene CO keevitust, mõõtmetelt on ta pool töölauda.65x65x90cm
Paned kasti töölaua kõrvale paika ning ümber auto vead väikest alust ratastel, kus on traadirull ja käpp. tühja balooni saad pealekaubaBig Grin
Eks ta väheke kohendamist vajab, aga muidu täiesti töökorras. Täpsemad tehnilised andmed võin huvi korral välja uurida.
Vasta
#25
Kuram, mul mingi odav 220v itaallane, millele läheb 0.9 täidistraat ja siiani olen sellega täiesti rahul. Keevis jääb tugev, kindel ja ühtlane (kui ei jää, siis on see minu enda näpukas või siis mingi pasane koht, kuhu eriti raske ligi pääseda). Sellega keevitatud kõike alates summutist kuni küljekarbini ja max võimsusel närib 3mm paksust metalli ka nagu metsaline...:yes
Vasta
#26
mul on kasutada selline keevitus

olen ka hädaolukorras rauda sulatanud sellega, aga see ei mõju käpale hästi...

muidu sobib kõigeks... nii proffile kui ka amatöörile... ise olen rahul kuigi võiks veel võimsam olla Big Grin

CO2 (mig-mag) keevitus on ikka väga hea leiutis tglt!

gaasi ja elektroodkeevitusega võrreldes on eeliseid mitmeid... alustades ajakulust ja mugavusest.
Vasta
#27
keevituse tööpõhimõte (minu napi mõistmise järgi):
on trafo (pingeallikas), millelt saab erinevaid pingeid \"välja võluda\" (pinge suuruse määrab mähistraadi hulk, suurusjärk paarteist volti). Voolutugevuse (suurusjärk sadades amprites) määrab trafo südamiku läbimõõt ning kaudselt mähistraadi läbimõõt (palju kannatab). Kui siis traat \"massi\" lähedale satub, hakkab ühenduskohas (suurima takistusega koht) eralduma energia (keskkoolist: N=U*I), mis kuumutab (sulatab) kontaktikohta. Vastavalt traadi sulamise kiirusele vaja seda peale anda. Gaas surub liitmiskohast hapniku ära - muidu jääks liides nõrk (selline seest tühi \"mull\").

...et eelnev PEAKS siis teooria olema - PARANDAGE-täiendage, kui vajalikuks peate!

praktika kallale (teeme ise keevituse):
-trafoks sobivad näiteks vene- ja bulgaaria päritolu tõstukite akulaadijate trafod. Mu papsil on TAVALINE keevitus (pinge suurem), mis tehtud enam-vähem 1:1 bulgaaria trafost. Kuna 1 selline trafo veel üle, saab sellest loodetavasti (pärast mõningast ümbermähkimist) mu isikliku co-keevituse \"süda\" (umbes 180A). Selles osas lubati mind abistada...
-nagu mainitud, sobib traati ette andma kojamehemootor - selle kiirust (pinget) reguleerib siis reostaat või türistorid (elektroonika, blääd - ma vast türistoridega jamama ei hakka...)
-\"käpp\" on ilmselt mõttekas valmisprodukt osta (korralik maksab suurusjärgus üle kiloeegi).

mnjah - kuna ma ise teemas suht \"udu\", kujutan asja ilmselt liiga lihtsana ette. Aga kuna \"spetsialist\" lubas aidata ning ka ise üritan asjade olemusse süüvida, on ehk paari kuu pärast üksikasjalikku kirjeldust oodata!
kaasfoorumlaste õpetussõnad teretulnud!

teet,
hakkamist täis
insenerlik lähenemine: kui suurusjärk on õige, on kõik korras
Vasta
#28
Olen endale ka juba tükk aega CO-keevitust otsinud ja sellega seonduvaid küsimusi püüdnud lahendada. Svensonile jääb juba seegi väheseks, mis tal on. Ma olen vaadanud ka sama firma omi, kuid ressursid tagasihoidlikud. Seetõttu luurasin ka isikupäraseid (ise tehtud) aparaate. Nende suhtes sain vastakaid arvamusi. Ühed kiidavad, teised kõhklevad. Otseselt ei laida keegi. Kuid tundub, et kõige suurem probleem selle juures on etteande sujuv- ja pinge astmete reguleerimine. Näiteks masinal BIMAX 4.195 (230V) http://www.telwin.com/webtelwin/prodotti...enDocument
on 6 erinevat pinge positsiooni ning käpa polaarsuse muutmise võimalus, mida üks elektrik mulle tegema ei soostunud ja teine ei teadnud sellest midagi, kuigi probleem ei tohiks olla. Käpa polaarsust on vaja muuta kui soovid keevitada gaasita traadiga (mõni laitis maha, aga see pidavat olema leemikuks sumbutaja keevitamisel). Täidistraat pole vist õige sõna, kuna seda kasutatakse ka koos spets gaasiga.
Mõned suurusjärgud: etteveo mootor u. 400 EEK, elektroonika sinna juurde u. 800 EEK, kõri 1,2-1,5 kEEK, siis veel trafo ja ongi valmis. Aparaat BIMAX 4.195 u. 5kEEK. Mina arvan sellest alguseks küll olevat, sest olen seda oma silmaga töös näinud nii tavalise kui gaasita traadiga. Hinnang on igati positiivne.
Üldiselt on kõige suurem probleem selles asjas trafo. CO-keevitusel peab trafo tunnusjoon olema tõusev. S.t. maakeeli, et keevitamisel voolu suurenedes pinge tõuseb, vastupidiselt elektrood keevitusele, kus toiteallika ehk trafo tunnusjoon peab olema järsult langev, siis voolutugevuse suurenedes pinge langeb. Miks nii?`.....ära küsi. Seetõttu määrabki aparaadi kvaliteedi trafo. Kas see on ikka nii keritud nagu vaja?
KUI ON VALIDA KAHE HALVA VAHEL, SIIS VALI UUEM !
Vasta
#29
Lugesin siit põhimõtteliselt välja sellist asja, et kui aega jagub, et siis võib mõne odavama köksi hankida endale küll. Seega... kust oleks võimalik siis otsa säärast masinat.

Stokkeris oli miski 115A Mig keevitus 5 kEEKu, mis aga tundub liiga kallis sellise kohta, või eksin?!? Ajalehest ka nagu midagi eriliselt head ei leidnud.

Äkki teab keegi mõnda poodi või kedagi kellel oleks müüa selline seadeldis, millega ikka enamvähem talutavat jälge saaks teha...
Vasta
#30
Koht, kus mina head infi, soovitusi või mida iganes saanud olen, on Tallinnas Kadaka tee 3 firma Weldwell (tel. 656 37 32, info@weldwell.ee). Ise ostsin sealt Bimax-i ära (5,5kEEK). Miks just sealt? See oli ainuke asutus, kes vaevus vastama minu päringutele kõige põhjalikumalt koos näidetega ja kutsus masinat ka proovima. Mine kaema ja ütle: KOGEREL soovitas. Edu otsimisel ja ostmisel.
KUI ON VALIDA KAHE HALVA VAHEL, SIIS VALI UUEM !
Vasta
#31
handymanni-s praega müüakse traatkeevitust ilma gaasita ja hinnaks mingi 2995eeku,mida sellest arvata?
hädasti vaja
jeep cherokee
cadillac fleetwood
http://www.zone.ee/mbcar/
Vasta
#32
esiteks on 220 keevitus natu ebastabiilne. teiseks läheb nagu hullult kalliks spetstraati osta. kui ei ole iga päev keevitada siis võib-olla sobib. eks ikka õpitakse oma vigadest. Smile
Vasta
#33
margus16 Kirjutas:esiteks on 220 keevitus natu ebastabiilne. teiseks läheb nagu hullult kalliks spetstraati osta. kui ei ole iga päev keevitada siis võib-olla sobib. eks ikka õpitakse oma vigadest. Smile


0,8kg spetstraadi rull mingi 245eeku aga kas seda aparaati ei saa ümber teha tavatraadi jaoks?
jeep cherokee
cadillac fleetwood
http://www.zone.ee/mbcar/
Vasta
#34
leek Kirjutas:0,8kg spetstraadi rull mingi 245eeku aga kas seda aparaati ei saa ümber teha tavatraadi jaoks?
võrdluseks maksab 15-18 kg tavatraadirull ca 250-350 eeku, olenevalt kohast, tootjast ja traadi jämedusest. osadel sellistel aparaatidel on tavatraadi/gaasi võimalus olemas aga minu teada maksavad sellised a 5k eeku. eks seda peab ikka müüjalt kindlalt küsima. Wink
Vasta
#35
Nagu aru saan on siin rohkem juttu co-kevitustest ja elektrod keevitus ei kõlba kuhugi.Kõigepealt täpsustaks,et need kinga karbi suurused keevitused mida kasutatakse ehitustele ja mida pidavat kasutama ka torumehed maksavad poes üle 20000eek-i ja on iseenesest täitsa head aparaadid(kui te just mingeid erilisi imeasju ei mõeld).Üks asi on vahelduvvooluga elektrod keevitus,mis ei tee tõesti nii kvaliteetset tööd ja pleki on sellega ikka väga nigel lasta(aga neil on ka selle eest vastav hind) aga on ka alalisvooluga elektodkeevitused mis on täitsa head tööloomad.Ja nendega saab pleki täitsa hästi lasta kui natuke oskusi ja harjutada.Otsin ise ka endale co-keevitust aga sellist tööstusliku millega saab ikka kõike teha mis vaja.Kui mina peaks endale esimese keevituse ostma siis ostaksin mõne paraja alalisvooluga keevituse,sest vaevalt sul elus ainult pleki vaja keevitada.Co-keevitused on praegu liiga kallid.Aga müts maha nende töökvaliteedi ees.
Vasta
#36
Niimoodiii...

Ostsin aastakese tagasi endale ühe keevitusaparaadi... samas hinnaklaasis (ca 3 k). Väike ja töötab 220 V peal.

Kuna võrdlusmoment puudub, siis ei hakka teadjat mängima, aga veidi muljetada võin küll. Üldiselt esimeseks keevituseaparaadiks kõlbab küll. Olen tubli aastakese juba plekitööd teinud ja üldiselt võin öelda, et selleks kärab küll. Paksemat materjali kui 2... 3 mm selliste odavate masinatega keevitada jah ei õnnestu, aga noo auto kere saab tehtud küll.

Endale samuti plaanis järgmise projektika tarbeks korralikum keevitus hankida (kolme faasiga ja veidi võimsam), aga nii esmase kogemuse saamiseks kõlbab küll.

suuga teen suure linna
Vasta
#37
no lõpuks sai siis stokkerist ikkagi co-keevitus ostetud maksis 4,4k,nüüd vaja hankida balloon jas siis vaja katsetada!
jeep cherokee
cadillac fleetwood
http://www.zone.ee/mbcar/
Vasta
#38
Co keevitusega selline lugu siis, et soovitaks omalt poolt vene toodet- BAY 505 Y3 (otsida tuleks vene tähtedega) maksab see jurakas mingi 3 kilo tuuris. Võimsust on tal piisavalt 60% juures oli vist kuni 500 A-peaks piisama, kuid traadisüsteemi soovitaks küll ringi teha, need hammasrattad ja jubinad... peavalu on garanteeritud. Lihtsam tee on ise ehitada selline asjandus-ise tegelen sellisega praegu.
tunnusjoonega on jah asjalood nii nagu nad on-tõusev tunnusjoon-sellest oli vist juba juttu... .
Minu aparaadis toimub see elektrooniliselt, ja on suht keeruline seletada. Kuid saab ka reguleeritavate mähistega (liigutada mööda trafo südamikku [sekundaarmähist primaarmähise suhtes]-toimub voolu reguleerumine ja ka tunnusjoon sobiks!)Kui on huvi mu loodava seadme vastu siis kirjuta. Ehk abistan.

Veel niipalju, et ei soovitaks mingil juhul 220 pealt töötavaid seadmeid-need jäävad lahjaks-sobivamad on nad \"pühapäevakasutajatele\", ikka tasuks eelistada 3 faasilist, või äärmisel juhul lülitada 1 faasiline värku faaside vahelt-siis on ka voolutõuked väiksemad (ei pea naabrite kodutehnikat välja plekkima)
Vasta
#39
Mina ostsin omale Miller MigMatic 171. Täitsa kena asi. Pole veel katsetada jõudnud. Maksis 8400. 220V kuna seal kus keevitan pole tööstusvoolu kohe käepärast. 100%-70A, 60%-100A, 35%-150A.
Eesti link kah: http://www.anapol.ee/index.php?&lk=2&act...W029015286
Vasta
#40
Miller Migmatic 171

http://www.anapol.ee/up/tooted/files/MW0...ic_171.pdf
Sai see siis ära ostetud. Proovida pole veel jõudnud, aga 150A peaks rohkem kui küll olema. Suur pluss on see, et 3-aastane garantii on.

Laplander, kust sa selle 8400-ga said? Seal lingil on see ju käibemaksuta hind. Käibemaksuga tuleb 9 900 kokku.

Edit: Kui palju gaasiballoon ostes ja rentides maksaks? Rentides vist mingi 1500 aastas.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 2 külali(st)ne