Keevitus
Paned nullkomaviiese juhtme seina sisse 32A kaitsme järgi, ongi pahandus käes.
Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta
(26-12-2017, 00:42 AM)viplala Kirjutas: Kuidas mõjutab juhtme läbimõõt kaitsme suurust kui juhe asub peale kaitset, st kaitsme ja aparaadi vahel? Ei mõjuta ju...

Nagu juba mainitud, nõrgim lüli annab järele. Targemad on leidnud, et las selleks olla pigem kaitse, kui juhtmed, või ühendused.
Näide elust enesest.
Kodanik ei viitsinud hommikul kojamehi jääst lahti kangutada, vaid lükkas kohe vehkima.
Orig. 10A kaitse arvas, et targem annab järele.
S--t kaitse, arvas kodanik ja pani 16A-se. S--t autojuht, arvas kojameeste mootor ja lõpetas lepingu...
Autodel olen tihti kohanud peenikese telefoni juhtmega veetud lisatoidet, millel taga lisatuled, võimendi vms ja karbis 30A kaitse. Lühise korral kaitse ei jõua leigekski minna.
Vasta
(26-12-2017, 01:05 AM)Marko Kirjutas: Paned nullkomaviiese juhtme seina sisse 32A kaitsme järgi, ongi pahandus käes.

Mis kaitsmega siis juhtuma peaks?

E: siin jahutakse seda, et kaitse on vaja valida vastavalt juhtmestikule... no tulge maa peale omadega. Kaitse valitakse vastavalt seadmele. Juhtmestik valitakse vastavalt seadmele. Kaitse ja juhtmestik ei ole omavahel seotud niikaua, kuniks juhtmestik, millest jutt käib, on peale kaitset. Ohtlik, peenike, halb jne ei ole teema selles küsimuses. Tegemist on täiesti erinevate aladega.
Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta
Lugupeetav läks tiba rikki? Homme vaatad oma jutu üle.
Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta
Loomulikult sulavkaitsmed (ka sulavkaitsme asemel kasutatav "automaatkork") ja kaitseautomaadid (nim. lihtsalt "automaat") on mõeldud kaabli kaitseks. Selline automaat ei kaitse seadmeid. Kui pistikupessa tulev kaabel on kaitstud 16 A automaadiga ja pistikusse ühendada telekas, mis tarbib vähem kui 1A, siis kuidas see automaat telekat kaitsma peaks? Kui telekas midagi läbi kärssab ja lühis tekib, alles siis lülitab automaat voolu välja.
Elektrimootorite kaitse on natuke teine teema. Seal kasutatakse mootorikaitselüliteid mootori kaitseks, et ülekoormuse käes läbi ei kõrbeks.
Vasta
(26-12-2017, 02:44 AM)Marko Kirjutas: Lugupeetav läks tiba rikki? Homme vaatad oma jutu üle.

Taaviw126  Kaitse võiks juhtmestiku järgi valitud olla. Võiks.

olli 16A kaitsme taga saab juba ka max voolu kasutada. Kaitsmele vastav korralik kaabel (16A puhul vähemalt 2,5mm²)

veix__ [Pilt: buddy_online.png] 2,5 mm2 kaablil võib olenevalt paigaldustingimustest olla ees kaitse vahemikus 16-32 A

Kus ma siin rikki olen läinud? Kaitsme järgi oleva kaabli paksus ei muuda kaitsme suuruse vajadust...või muudab? Enne kaitset on vajalik vastav kaabel kui sealt peab teatud amprid läbi tulema. Hiljem see enam kaitsme suurust ei mõjuta. Kaabel põleb maha..jah, seade ei saa piisavalt energiat...jah, kuid kaitsme suurust see kõik ei mõjuta. Tehke nüüd mulle selgeks et ma aru ei saa või vaadake oma jutt hommikul üle.
Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta
Kaitse pole pistikupesas, see on kilbis. Kui sealt edasi on liiga peenike juhe, siis ülekoormusega saab maja maha põletada. Kes see ikka neid kiude mõõtma läheb enne pealtnäha pandavast pesast kilovattide nõudmist?
See on sarnane lahtikerimata pikendusjuhtmest maksimumi nõudmisega. Enne on kaitse, mis lolli juhtmeoperaatorit millegi eest ei kaitse. Liigne soojus, mis vahest leegiks muutub, tekib pärast kaitset. Seepärast ka nõue piisavale ristlõikele.
Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta
(26-12-2017, 03:33 AM)Marko Kirjutas: Kaitse pole pistikupesas, see on kilbis. Kui sealt edasi on liiga peenike juhe, siis ülekoormusega saab maja maha põletada. Kes see ikka neid kiude mõõtma läheb enne pealtnäha pandavast pesast kilovattide nõudmist?
See on sarnane lahtikerimata pikendusjuhtmest maksimumi nõudmisega. Enne on kaitse, mis lolli juhtmeoperaatorit millegi eest ei kaitse. Liigne soojus, mis vahest leegiks muutub, tekib pärast kaitset. Seepärast ka nõue piisavale ristlõikele.

Kas sa lihtsalt jahud jahumise pärast või mis? Loe mu kirjutised uuesti üle. Juhtme jämedus ei mõjuta kaitsme suuruse vajadust süsteemis. Jah, põlema saab panna igasugust jne jne... aga see ei puutu asjasse. JUHTME JÄMEDUS EI MÕJUTA KAITSME SUURUST PEALE KAITSET. Kõik ülejäänu on muu teema.
Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta
(26-12-2017, 04:27 AM)viplala Kirjutas:
(26-12-2017, 03:33 AM)Marko Kirjutas: Kaitse pole pistikupesas, see on kilbis. Kui sealt edasi on liiga peenike juhe, siis ülekoormusega saab maja maha põletada. Kes see ikka neid kiude mõõtma läheb enne pealtnäha pandavast pesast kilovattide nõudmist?
See on sarnane lahtikerimata pikendusjuhtmest maksimumi nõudmisega. Enne on kaitse, mis lolli juhtmeoperaatorit millegi eest ei kaitse. Liigne soojus, mis vahest leegiks muutub, tekib pärast kaitset. Seepärast ka nõue piisavale ristlõikele.

Kas sa lihtsalt jahud jahumise pärast või mis? Loe mu kirjutised uuesti üle. Juhtme jämedus ei mõjuta kaitsme suuruse vajadust süsteemis. Jah, põlema saab panna igasugust jne jne... aga see ei puutu asjasse. JUHTME JÄMEDUS EI MÕJUTA KAITSME SUURUST PEALE KAITSET. Kõik ülejäänu on muu teema.

Isand Viplala võiks jonnimise asemel aru saada, et siin üritavad kodanikud ühele asja mittetundvat hakkajat noormeest ettevaatlikult suunata õigele rajale. Mitte esitada kolmeaastast ametikoolitust terminoloogiliselt korrektselt...

Loomulikult on peakaitsmel jummalast poogen, kas peale seda olev juhe seda voolutugevust ka reaalselt kannatab ilma küttekehaks muundumiseta või mitte. 2,5 ruudune kannatab need 32 A ära, 0,25 mitte. Seda pole isegi vaja katsetada.

Aga küsija ei ole veel avaldanud, kas ta kuudi kaabeldus on alumiinium või vask, millise ristlõike ja ühendustega see on ja mihuke kaitselüliti seal pesitseb. Seega on ohutum eeldada suvalisi alukaableid harukarpides kokku keeratuna kinniteibitud nupuga automaatkorgi taga ja oma nõuanded nii dimensioneerida.

Kaitsmest on vähe kasu, kui kaabeldus sellele vastav ei ole. Paraku vaatab lõviosa inimesi mitte soone ristlõikepindala, vaid paela üldpaksust. Toungue
Vasta
Isand Viplala peaks lugema seda, mida ta kirjutab, enne send nupu vajutamist. Eriti kui ta trükitähtedega hüsteeriasse langeb.

Loomulikult võib vaielda terminoloogia üle, aga äkki nõustume lihtsa tõsiasjaga, et kaitse peab ülekoormuse korral rakenduma ennem, kui juhe sulama hakkab. Ja selle jaoks on 2 võimalust - panna piisavalt jäme juhe või piisavalt väikese nominaaliga kaitse. Tavainimesele, kes ei ehita katselaborit, oleks ilmselt mõistlik kasutada 16A kaitsme taga 3x2.5mm2 juhet. Sel juhul on kõik lihtne, ülekoormuse korral lüüakse kaitse välja ja elu on ehk ebamugav aga turvaline.
Vasta
Kõigi jutus on tõde sees. Aga kui mõtlen nii 30-35 aastat tagasi ja mina oleksin seda juttu siin lugenud oleks haapsalus 1 maja vähem  Smile      Tehnika huviline noormees paneb selle jutu järgi katse/eksitus meetodil ikka ühe korraliku elektrisüsteemi paika  Big Grin
Vasta
Oeh... Jälle räägitakse siin mingist aia august. Kui inimene ostis endale keevituse, mis kaitsme välja lõi, siis kaitse töötas ja juhtme läbimõõdul pole viga midagi. Oleks siin tulnud kasvõi üks soovitus vähendada keevitusvarda läbimõõtu, aga ei. Paneme tarka ja eeldame et küsija maja elektri on teinud idioot ning parim variant oleks terve maja elekter ümber teha, olenemata sellest, et teadmine puudub kuidas või miks see maja elekter on tehtud täpselt nii nagu on ja jummala pärast pange aga sama vardaga edasi...
Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta
Alustuseks tuleb vaadata keevitades, et naine toas elektriahjus kooki ei küpseta või tolmuimejaga mööda tubasid ringi ei vehi. Kasutada võimalikult vähe muude seadmetega voolu, siis kannatab 16A kaitsmega kuni 2,5mm elektroodi ilusti sulatada
Vasta
(26-12-2017, 20:38 PM)viplala Kirjutas: ...
Kui inimene ostis endale keevituse, mis kaitsme välja lõi, siis kaitse töötas ja juhtme läbimõõdul pole viga midagi.
...

Julge eeldus. Mul on olemas kogemus, et fekaal alukaabel peale esimest kaitsme rakendumist sulas natuke, teisel korral juba rohkem ja kolmandal korral läks rõõmsalt leegitsema harukarbist.

Isand Viplala, kuidas astme võrra peenem pulk vähendab keevituse voolutarvet olukorras, kus keevituse seadeid ei muudeta? Kui keevituselt küsida 90 A, siis ta seda ka pakub olenemata sellest, ons lõugade vahel 2,5 või 3,2 mm.
Vasta
Võrripoiss võiks muidugi oma juttu täpsustada. Teises teemas kisub põhjendamatuks kapremondiks, siinset eimillestki tekkinud tapatalgut rahustada ei viitsi...
Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta
Noh, tegelikult me ju igapäev eeldame seda. Kunagi ei tea millal mõni tehase või elektriinseneritöö teostaja praak kusagil välja ilmub. Kui aga kellelgi veel mammutiaegsed alu juhtmed toa seinas, siis on viimane aeg nende vahetamisea tegeleda. Homme seda võimalust enam ei pruugi olla.



Elektroodi valikuga on aga nii, et kui seinas voolu vähe, siis tasub ikka peenem valida. Sama kaateti saamiseks tuleb teha mitu läbimit, aga kuna voolutihedus on suurem on tugevus kindlamini saavutatav, kui mitte nii hästi sulava jämeda elektroodiga(voolu vähe). Aga õpikus oli öeldud ju, et 4.2 peab olema!
 Õpiku tarkustes on peamine teema tootlikus ja sellega seotud valik ja selline võimalus on välistatud, et voolu seinast ei tule piisavalt.
Peenikese elektroodi miinus on suur aja kulu.
Mitme läbimi eelis on eelmise kihi termiline töötlemine ja seega pingete vähendamine.
Kui on raha, siis ostan bensiini ja sõidan tsikliga. Kui ei ole, siis sõidan ilma.
Vasta
(26-12-2017, 20:38 PM)viplala Kirjutas: Oeh... Jälle räägitakse siin mingist aia august. Kui inimene ostis endale keevituse, mis kaitsme välja lõi, siis kaitse töötas ja juhtme läbimõõdul pole viga midagi. Oleks siin tulnud kasvõi üks soovitus vähendada keevitusvarda läbimõõtu, aga ei. Paneme tarka ja eeldame et küsija maja elektri on teinud idioot ning parim variant oleks terve maja elekter ümber teha, olenemata sellest, et teadmine puudub kuidas või miks see maja elekter on tehtud täpselt nii nagu on ja jummala pärast pange aga sama vardaga edasi...

Kui maandus puudub siis võib eeldada, et on vana või idioodi tehtud.  Selleks ka kirjutasin, et neti teel seda ei ehitata.
Vasta
(27-12-2017, 03:17 AM)karvik Kirjutas: ... Kui aga kellelgi veel mammutiaegsed alu juhtmed toa seinas, siis on viimane aeg nende vahetamisea tegeleda. Homme seda võimalust enam ei pruugi olla.
....
huvitav küll, ka mul on pooles elamises alu juhtmed, sh tööstusvoolu kaabel. Koolivennast elektriinsener ja pidev elektritööde tegija, kes mul aidand peenemad tööd teha a la kilbi ühendamine või maanduse sisserammimine, tema mõõtis ka vana poole üle ja ütles et väga hääs korras, mingit vajadust enne maja remonti-ümberehitust juhtmete vahetamise järgi pole??
Äkki põhjendad oma seisukohta.
Vasta
(27-12-2017, 12:36 PM)honkomees Kirjutas:
(27-12-2017, 03:17 AM)karvik Kirjutas: ... Kui aga kellelgi veel mammutiaegsed alu juhtmed toa seinas, siis on viimane aeg nende vahetamisea tegeleda. Homme seda võimalust enam ei pruugi olla.
....
huvitav küll, ka mul on pooles elamises alu juhtmed, sh tööstusvoolu kaabel. Koolivennast elektriinsener ja pidev elektritööde tegija, kes mul aidand peenemad tööd teha a la kilbi ühendamine või maanduse sisserammimine, tema mõõtis ka vana poole üle ja ütles et väga hääs korras, mingit vajadust enne maja remonti-ümberehitust juhtmete vahetamise järgi pole??
Äkki põhjendad oma seisukohta.

Ma ei tea millised ja kuidas mõõdetud juhtmed sul on, aga sa ei ole esimene kes selle väite vastu puiklema hakkab. Mul teispool seina üks "tegev elektrik" kes sama juttu räägib.
 Veekeedukann(800W) on piisav, et näidata tegelikust. Harukarp pistkikupesa kohal annab sooja. Tegemist on sellise 50a. tagasi paigaldatud alu juhtmega. Pistiku lappisin kokku. Tegin uued otsad ja seal on kontakt nüüdseks korralik ja enam sooja ei anna. Tossu tuli sealt enne lappimist aga küll.
Alu juhtme kõige suurem häda on tema väsimine. Kui harutoosid on kokku keevitatud, on asi lihtsam. Kui aga niisama kokku keeratud, siis alu väsib juba üsna ruttu ja isegi kui ta sul seal kohe tuletõrje vajadust ei tekita, siis sa ju tahad, et seade seal kaabli lõpus on see mis tarvitab voolumõõtjas näidatud kulu, mitte juhtmetes. Üldlevinud tubased Suure isama aegsete kaablite ristlõige on üsna peenike ja alu takistus on suurem kui vase.

Tööstus voolu pool on tavaline, et on alu ja põhjus on hind. pannakse pisut jämedam kui vasepuhul oleks, aga odavam tuleb ikka.


Kui sa tahad omal seal tegelikust teada, siis pane tunniks ajaks kõige viimasesse pistikupesasse(kilbist kõige kaugem) 2kW järgi ja käi iga natukse aja tagant katsumas mida harutoosid ja juhtmed teevad. Mõõda ära pinge enne tarbija järgi lülitamist ja pärast samas pesas või selle ligidal. Mõõda ära erinevus koormatava sektsiooni kaitsmel ja koormataval pesal koormuse ajal. Kui seal on üle 10% erinevust ja harutoosid sooja annavad väga palju, siis on aeg hakata kaabelduse vahetust plaanima. Kui midagi suitsema läheb, siis vast ehk märkad. Kui midagi eriskummalist välja ei loe asjast, siis ole tulemusega rahul ja naudi võimalust.
2kW ajab ka korras pesa soojemaks kui ümbritsev õhk on, aga kuumaks ei tohi minna. Hiina seadmetel on omadus omada täpselt piisavalt peenikesi juhtmeid, et põlema ei lähe, aga juhe ja pistik annavad sooja.
Kui on raha, siis ostan bensiini ja sõidan tsikliga. Kui ei ole, siis sõidan ilma.
Vasta
(26-12-2017, 23:38 PM)v6sa Kirjutas:
(26-12-2017, 20:38 PM)viplala Kirjutas: ...
Kui inimene ostis endale keevituse, mis kaitsme välja lõi, siis kaitse töötas ja juhtme läbimõõdul pole viga midagi.
...

Julge eeldus. Mul on olemas kogemus, et fekaal alukaabel peale esimest kaitsme rakendumist sulas natuke, teisel korral juba rohkem ja kolmandal korral läks rõõmsalt leegitsema harukarbist.

Isand Viplala, kuidas astme võrra peenem pulk vähendab keevituse voolutarvet olukorras, kus keevituse seadeid ei muudeta? Kui keevituselt küsida 90 A, siis ta seda ka pakub olenemata sellest, ons lõugade vahel 2,5 või 3,2 mm.

Kui surin harukarbis ,siis seal ju s..tt kontakt.Kogu lugu. Rolleyes
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 2 külali(st)ne