Keevitus
Härra jõudis ette... kiire reageering. Pingete vahemik peaks algama kuskilt 16 V piirimailt.
Vasta
(02-01-2018, 19:40 PM)weldman Kirjutas: Härra jõudis ette... kiire reageering. Pingete vahemik peaks algama kuskilt 16 V piirimailt.

Lähen mõõdan üle, võibolla mälu petab. Käpp on hetkel küljes täiesti tutikas, otse poest.
Tsingin ja vasetan väikseid esemeid väikses koguses. Ultrahelipesu kuni IZ karteri suurustele objektidele. Keevitan. Tallinnas.
Vasta
Ja kui mõõdad, loe üle, mitu dioodi seal on. Ja vaata, kuidas voolutugevust reguleeritakse, kas astmetega või miskit teistmoodi. Ja üleüldse võiks asjast mõne pildi ka teha. Otsinguga Loke MIG 160s ei andnud Guugel mulle midagi, aga Loke MIG 160 (ehk siis ilma S-ita) tuli paar kuulutust, näiteks see: https://www.finn.no/bap/forsale/ad.html?finnkode=106490420. Kuulutuses oleva masina sildile on kirjutatud kolm faasi 220/380v.
Tarkus ei tule alati aastatega, mõnikord tulevad aastad üksi ka.
Vasta
Vaatasin enda keevitusel on 105A ja 21V. See on esimene ala kus on võimalik enam-vähem juba keevitada traadiga. Alla selle on üks paras s...mine.
Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta
mul on analoogiline ühefaasiline  kast , millel samuti 160 pealkirjaks , ikka ürgvana ja tati-teibiga  sadakorda parandatud . minuni jõudis juba elu näinuna ,kuid täiesti keevitusvõõrana tundus mulle töötav mudel . pisukese proovimise-katsetamise järelmiks jõudsin arusaamisele: ei küpseta läbi korralikult  , olenemata sätungitest .
  tal on esmane on/off rubilnik nagu 01 ladal tulede pealüliti , lihtsalt üks plastkorpusega klahv, vasest jalad sisse sulatatud .tea nüüd , kas olin ise liigapalju kuuma andnud ,  või lüliti sitavaata nõrguke , igastahes liitsin need juhtmed otse kokku ja toimib ,nagu päris .
Vasta
Kunagi ammu sai ühe keevituse, mis ei raatsinud voolu eraldada, korda korralike nõukogude dioodide paigaldamisega optimeeritud kapitalistlike asemele. Toodeti seda kraami Pirita tee ääres Laferme majas...
Mul on ehk praegugi mõned alles. Mõõtmist juhendada ei oska enam. Ehk skeemist välja võtta ja pärisuunas pingelangu mõõta nominaalvoolu lähedal? Multimeetriga ilmselt hakkama ei saa ilma laborikatset korraldamata.
Kass oskaks ehk aidata teooriaga?
Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta
Täiesti offtopic, aga üleeelmine postitus inspireeris mind teatama, et trafokeevitustel võib, aga ei ole ametlikult soovitatav lüliti ärajätmine, inverterkeevitustel aga ei tohi lülitit ära jätta. Sobiva lüliti puudumisel sobib automaatkaitse (tavaline elektripoe DIN-latile käiv) väga hästi.

Marko poolt välja käidud katset ei pea küll laboris tegema, aga tavilikku 1,3-1,5 oomi koormustakistit vaevalt , et päris igaühel kodust võtta on. Skeemist välja võtma ei peakski, aga pingelangu mõõtmine on tõesti märksõna, nagu ksf! Marko mainis.
Tarkus ei tule alati aastatega, mõnikord tulevad aastad üksi ka.
Vasta
Tundub nii, et plaatide vahel on kokku 8 dioodi. Toppisin mobiili sinna vahele ja sain mingid pildid.
Aparaadiga kaasas olnud juhendist skännisin sisse skeemi, mis ei vasta masinale, no vähemalt ühtegi kondensaatorit ega drosselit ma seal küll ei näe.

Keevitamise ajal näitas tester alalispinget vastavalt võimsuse asendile:
1. 9,2
2. 9,3
3. 9,6
4. 10,2
5. 11
6. 14,5
7. 15,5
Mõõtsin enne käppa s.t. sinna kastis olevatelt klemmidelt.

Kõik keevised tulid lahti peale viimase kahe võimsusastmega tehtu ja ka siis tatistas aparaat enamuse metalli mööda tuba laiali.
Kui ma päev varem dioode mõõtsin, siis ühendasin trafojuhtmed lahti nendelt kollase kõriga klemmidelt ja mõõtsin üle - kõikidelt klemmidelt käis vool läbi ainult ühes suunas.


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
                               
Tsingin ja vasetan väikseid esemeid väikses koguses. Ultrahelipesu kuni IZ karteri suurustele objektidele. Keevitan. Tallinnas.
Vasta
(03-01-2018, 00:16 AM)isandpauk Kirjutas: Keevitamise ajal näitas tester alalispinget vastavalt võimsuse asendile:
1. 9,2
2. 9,3
3. 9,6
4. 10,2
5. 11
6. 14,5
7. 15,5

Minu arust peaks pinge sealt 17-18V pealt pihta hakkama esimeses astmes, sul lõppeb juba 15,5 peal seitsmendas astmes. Midagi maha koolend seal sees.

E: Mulle meenus selline kamm, et kunagi istusin sama probleemi ees. Siis oli teemaks mingi klemmi kruvi lahti tulemine. Keera kõik kruvid ja mutrid üle, alates lülititest, konnektoritest, lõpetades trafodega.
Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta
Pisipildil ju kirjas, et tehasest tuleb massin 240 voldisena ühendatuna välja s.o kõikse kangemale liinipingele. Noormehel  alajaam kaugel või liin keevituseni peenike ja vaja trafootsad 200 voldi peale ümber tõsta. Kui liiga head ei vaja, saab ka vahepealseks ühendada- üks punane juhe ümberlülitis Ti ja teine T2. Igatpidi saad väljundpinget juurde ja ei kaka...
Red wire to 5 on T1 jne. Leia need otsad ja tee kasvõi sinist suitsugi. See teine end hästi ülal pidav keevitus on ehk juba inverter?
Vasta
Mulle ei anna rahu see miinusklemmi ühendus otse trafo otstelt ilma igasuguse alaldamiseta. Sellises olukorras ei saagi minuarust alalispinget mõõtev aparaat õigesti näidata.
Keevitamise ajal mõõtsin kontaktori klemmidelt vahelduvpinget, mis jäi kenasti 220-230 vahele. Liin võiks olla seega piisavalt jäme. Nagu juba mainisin, töötab teine 160-nene 220V keevitus samast kontaktist (mis on spetsiaalselt jämedate juhtmetega) ideaalselt.
Tsingin ja vasetan väikseid esemeid väikses koguses. Ultrahelipesu kuni IZ karteri suurustele objektidele. Keevitan. Tallinnas.
Vasta
Sealt piltide pealt vaatab vastu mingi jaburus. Arvaks, et keegi soss-sepp on asja ümber oma suva järgi teinud, aga välja näeb nagu tehase oma. Nii,et see ka ei saa olla. Möhh. Ilma drosselita saaks kolmefaasilisega veel midagi keevitada, aga ühe faasi peal ei ole võimalik. Kui oleks paigaldatud korralik drossel ja ideaaljuhul ka kondensaatorid, oleks väljundpinge ka normis, ehk tabeli järgi. Praegu sa mõõdad mingi tulemi, mis ei ole ka nagu tulem, vaid vahelduvvoolu alaldamisel saadav pulseeriv pinge, piltlikult öeldes justkui tambovi koefitsendi ja aiateiba korrutis. Skeem paberil on justkui amatöörile korrektne, aga valmistulemus puha jamps. Head mõtted said korraga otsa.
Edit: näe, Isandpauk jagas ise ka laksu kohe ära.
Tarkus ei tule alati aastatega, mõnikord tulevad aastad üksi ka.
Vasta
Trafost otse väljundisse - poolperioodalaldi. Sileda alalisvoolu saamiseks vilets värk.
Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta
Ei pea olema poolperioodalaldi. Vahtisin pilte ja kratsisin miskit isegi paberile. On võimalik-tõenäoline, et tegu on vastastaktlülituses täisperioodalaldiga.
Link wikipediasse
Voolu pulsseerimine sama, mis sildlülituses, kuid alaldi kasutegur suurem, kuna vool ei pea kahte dioodi läbima. Vaske on rohkem tarvis, kuumeneb vähem. See selleks, on kuidas on, aga kus on drossel? Tahaks küsida, et kas Taanis on kanep legaalne?
Tarkus ei tule alati aastatega, mõnikord tulevad aastad üksi ka.
Vasta
Jajah, see on SEE tobedus. Ma arvasin, et teda ei kasutata (enam?) aga vist eksisin.
Dioodide pingelangu võib muidugi töötamise ajal ka mõõta, aga kui midagi ei alaldata, on tulemus seesama teivas ja tambov.
Drossel sisse, ehk saab asja. Muidugi elementaarne ühenduste kontroll kõige esimesena.
Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta
Ärge uue drosseli mähkimisega rutake. Skeemi kõrval on juttu  Schweisstrom-umschalter`i B1 punaste juhtmete ünbertõstmisest, et saama primaaril keerde vähem järgi ühendatud. Sekundaaril saab siis keevituspinge-vool tõusma. Viimaks on ingenöörid ka drosseli keerud trafo rauale ära mahutanud? Milleks muidu mõlemast mähisest kaks jämmut kaablit alla dioodide manu läheb? Proovige kõigepealt toide  kõige madalamatele sisendpinge otstele lülitis  anda ja siis proovikeevitust teha..
Vasta
Võtan Penskari nõu kuulda - võtan õhtul juhtmed ette ja vaatan, mis pinge peale see elukas on ühendatud. Masina esiküljel on kirjas, et trafo on patendi ootel Big Grin Krt seda teab, mis sinna sisse topitud on.
Tsingin ja vasetan väikseid esemeid väikses koguses. Ultrahelipesu kuni IZ karteri suurustele objektidele. Keevitan. Tallinnas.
Vasta
Tere ja head uut aastat.

Piltidelt on näha, et trafo sekundaarmähised on keskväljavõttega. Järelikult peab olema tegemist Wiki432 poolt mainitud alalditüübiga.

Drosselit ei ole - kas ei ole olnud sellist võimalust, et drossel koos kondekatega oli eraldi karbis ja on teadmata suunas kadunud?
Mis selle tutika käpa asemel enne oli? Kas vana käpp, või lihtsalt lahtised otsad?

Edu!
Vasta
(03-01-2018, 12:41 PM)MadDriver Kirjutas: Tere ja head uut aastat.

Piltidelt on näha, et trafo sekundaarmähised on keskväljavõttega. Järelikult peab olema tegemist Wiki432 poolt mainitud alalditüübiga.

Drosselit ei ole - kas ei ole olnud sellist võimalust, et drossel koos kondekatega oli eraldi karbis ja on teadmata suunas kadunud?
Mis selle tutika käpa asemel enne oli? Kas vana käpp, või lihtsalt lahtised otsad?

Edu!

Uue käpa asemel oli vana käpp ja see töötas samamoodi. See kolis vahepeal lihtsalt teise keevituse külge välistamaks võimalikke vigu. Lahtisi otsi seal pole, alaldi ja käpa vahel on plekiriba ja otsi ümber tõstma ei ulatu kuidagi. Miinusklemmile annaks/ulataks teoreetiliselt mingi karbi vahele panna küll.
Tsingin ja vasetan väikseid esemeid väikses koguses. Ultrahelipesu kuni IZ karteri suurustele objektidele. Keevitan. Tallinnas.
Vasta
Vaatasin eile veel neid pilte, otsides aparaadi põhjast mingeid auke, kus oleks võinud justkui kunagi drossel olnud olla. No ei ole auke. See, et drossel koos kondensaatoritega oleks kunagi asunud väljaspool aparaati eraldi boksis, on teoreetiliselt võimalik, aga praktiliselt ei näeks mina valmistajatehasena sellel mingit mõtet, kuna aparaadi korpuses on kasutamata ruumi laialt.
Juhtmete ümbertõstmist võib ju ikka proovida (ei maksa see ju midagi), aga tulemit sellest vaevalt, et on. Kahe kõige suurema vooluastme peal ju hakkas metall isegi sulama ja jäi isegi kinni. Kui nüüd voolu veel väljavõtetega suurendada, saame lihtsalt ühe astme justkui juurde. Viimaste astmetega keevitamisel hakkas keevitusprotsess paukuma ja sädemeid lennutama, see vaevalt, et ära kaob. Müstilisest drosseli sisseintegreerimist trafosse on mainitud mõnes vene iseehitajate foorumis ka, aga et keegi oleks mõistliku tulemuse saanud või et keegi oleks üldse mingi tulemuse saanud, seda ma ei leidnud kuskilt. Kõik, kes oma töö avalikkkuse ette on toonud, on mingi drosseli ikka sinna leiutanud. Kellel halvem, kellel parem.

Ksf! pen.skar ütles

Tsitaat:Milleks muidu mõlemast mähisest kaks jämmut kaablit alla dioodide manu läheb?
Mina seletaksin seda nii, et ühele sambale on kaks mähist korraga keritud. Mõlemid saadetakse oma dioodidele. Kaablid ei ole nii väga jämmud midagi, kaks paralleeli ongi paras 130 amprit läbi voolama panna.

Kõik eelnev lihtsalt mõttekäik, mitte püha tõde.
Tarkus ei tule alati aastatega, mõnikord tulevad aastad üksi ka.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne