06-05-2003, 21:00 PM
keevituse tööpõhimõte (minu napi mõistmise järgi):
on trafo (pingeallikas), millelt saab erinevaid pingeid \"välja võluda\" (pinge suuruse määrab mähistraadi hulk, suurusjärk paarteist volti). Voolutugevuse (suurusjärk sadades amprites) määrab trafo südamiku läbimõõt ning kaudselt mähistraadi läbimõõt (palju kannatab). Kui siis traat \"massi\" lähedale satub, hakkab ühenduskohas (suurima takistusega koht) eralduma energia (keskkoolist: N=U*I), mis kuumutab (sulatab) kontaktikohta. Vastavalt traadi sulamise kiirusele vaja seda peale anda. Gaas surub liitmiskohast hapniku ära - muidu jääks liides nõrk (selline seest tühi \"mull\").
...et eelnev PEAKS siis teooria olema - PARANDAGE-täiendage, kui vajalikuks peate!
praktika kallale (teeme ise keevituse):
-trafoks sobivad näiteks vene- ja bulgaaria päritolu tõstukite akulaadijate trafod. Mu papsil on TAVALINE keevitus (pinge suurem), mis tehtud enam-vähem 1:1 bulgaaria trafost. Kuna 1 selline trafo veel üle, saab sellest loodetavasti (pärast mõningast ümbermähkimist) mu isikliku co-keevituse \"süda\" (umbes 180A). Selles osas lubati mind abistada...
-nagu mainitud, sobib traati ette andma kojamehemootor - selle kiirust (pinget) reguleerib siis reostaat või türistorid (elektroonika, blääd - ma vast türistoridega jamama ei hakka...)
-\"käpp\" on ilmselt mõttekas valmisprodukt osta (korralik maksab suurusjärgus üle kiloeegi).
mnjah - kuna ma ise teemas suht \"udu\", kujutan asja ilmselt liiga lihtsana ette. Aga kuna \"spetsialist\" lubas aidata ning ka ise üritan asjade olemusse süüvida, on ehk paari kuu pärast üksikasjalikku kirjeldust oodata!
kaasfoorumlaste õpetussõnad teretulnud!
teet,
hakkamist täis
on trafo (pingeallikas), millelt saab erinevaid pingeid \"välja võluda\" (pinge suuruse määrab mähistraadi hulk, suurusjärk paarteist volti). Voolutugevuse (suurusjärk sadades amprites) määrab trafo südamiku läbimõõt ning kaudselt mähistraadi läbimõõt (palju kannatab). Kui siis traat \"massi\" lähedale satub, hakkab ühenduskohas (suurima takistusega koht) eralduma energia (keskkoolist: N=U*I), mis kuumutab (sulatab) kontaktikohta. Vastavalt traadi sulamise kiirusele vaja seda peale anda. Gaas surub liitmiskohast hapniku ära - muidu jääks liides nõrk (selline seest tühi \"mull\").
...et eelnev PEAKS siis teooria olema - PARANDAGE-täiendage, kui vajalikuks peate!
praktika kallale (teeme ise keevituse):
-trafoks sobivad näiteks vene- ja bulgaaria päritolu tõstukite akulaadijate trafod. Mu papsil on TAVALINE keevitus (pinge suurem), mis tehtud enam-vähem 1:1 bulgaaria trafost. Kuna 1 selline trafo veel üle, saab sellest loodetavasti (pärast mõningast ümbermähkimist) mu isikliku co-keevituse \"süda\" (umbes 180A). Selles osas lubati mind abistada...
-nagu mainitud, sobib traati ette andma kojamehemootor - selle kiirust (pinget) reguleerib siis reostaat või türistorid (elektroonika, blääd - ma vast türistoridega jamama ei hakka...)
-\"käpp\" on ilmselt mõttekas valmisprodukt osta (korralik maksab suurusjärgus üle kiloeegi).
mnjah - kuna ma ise teemas suht \"udu\", kujutan asja ilmselt liiga lihtsana ette. Aga kuna \"spetsialist\" lubas aidata ning ka ise üritan asjade olemusse süüvida, on ehk paari kuu pärast üksikasjalikku kirjeldust oodata!
kaasfoorumlaste õpetussõnad teretulnud!
teet,
hakkamist täis
Foorumite vanarahvatarkus: "üks troll suudab rohkem arvata, kui sada tarka teada"