Keevitus
вк 2-50
Andmeleht annab keskmiseks voolutugevuseks 50 amprit ja pingeks 200 volti. 10 mikrosekundiline impulss võib olla kuni 1500 amprit. 50 Hz korral on üks poolperiood 10 millisekundit, millest kõik ei ole maksimaalne voolu/pinge tugevus.
Üldiselt olen neid nõukaaegsetes elektroodkeevitustes näinud, ju siis kõlbavad.
Hakkasin endas kahtlema, eelmist rida päris tõepähe ei tasu võtta.
Tarkus ei tule alati aastatega, mõnikord tulevad aastad üksi ka.
Vasta
Kui drosseli puudus ainuke viga, siis peaks avatud pinge olema enamvähem õige(Uo pildil olevas tabelis 25-40v). Kui see väga võsa, siis ilmselt on rohkem vaeva vaja, et elulooma saaks.
Kui on raha, siis ostan bensiini ja sõidan tsikliga. Kui ei ole, siis sõidan ilma.
Vasta
Keevituse-hädaoru jätkuks: Võtsin juhtmed võimsuse reguleerimise nupult küljest ja mõõtsin-joonistasin üles ühendused kõigi 7 astme korral, kuna internetist skeemi ei leidunud nii vana rubilniku jaoks. Kiri made-in-west-germany lülitil annab ka vihjeid vanuse kohta. Endine omanik ütles, et masin oli 18a tagasi korralikult töötanud Big Grin
Pildilt tundub, et primaarmähise otstega võiks kõik justkui korras olla - kui on võimsus põhjas, siis on kaks musta juhet omavahel koos ja pinget rohkem välja ei võlu.
Järgmiseks üritan tuvastada, mida saaks teha mõlema primaarmähise ühe vaba otsaga ning mõõdan ära sekundaarmähiste vahelduvpinged....


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
   

Vasta
##Endine omanik ütles, et masin oli 18a tagasi korralikult töötanud [Pilt: biggrin.gif]##

Kas sinna masinasse läheb ikka 230 V sisse?  On ka 2 faasiseid keevitusi olnud. ja nii vana keevitus?

Parimat  h2rra
Tõde on valus lugeda...    (glavliti kustutuskummile)  EV.põhiseadus § 45
Vasta
(09-01-2018, 02:43 AM)h2rra Kirjutas: ##Endine omanik ütles, et masin oli 18a tagasi korralikult töötanud [Pilt: biggrin.gif]##

Kas sinna masinasse läheb ikka 230 V sisse?  On ka 2 faasiseid keevitusi olnud. ja nii vana keevitus?

Parimat  h2rra

Ma arvan, et 220V toide on õige põhjusel, et traadi etteande reguleerimine ja muu elektroonika toimib normaalselt. Etteande mootor saab toite keevitustrafo eraldi mähiselt ja muu elektroonika kastis olevast väiksest trafost.

Vasta
Nüüdseks on asi sealmaal, et panin selle vana trafo asemele ühe teise ja töötab päris hästi. Ainuke häda kipub olema see, et külmast peast esimesed 10 sek. keevitust kuidagi puterdab ja siis läheb kõik kenasti edasi. See viga tuli kaasa teisest keevitusest, millest sai võetud trafo,võimsuse lüliti,termokaitse, drossel. On kellelgi sellist häda esinenud või peaks eelnimetatud asjad ükshaaval välistama?
Kui kellelgi on häid mõtteid keda võiks selle vana trafoga visata, andke aga teada.


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
       

Vasta
Ilmselt sel puudub keevitusvoolu viivituse reguleerimisnupp, et gaas jõuaks enne töökohale. Proovi veidi reduktorist rõhku tõsta- jõuab sivamini kohale ja lüheneb puristusaeg. Või esimene naks keevitad töölauda.
Vasta
(16-01-2018, 11:15 AM)pen.skar Kirjutas: Ilmselt sel puudub keevitusvoolu viivituse reguleerimisnupp, et gaas jõuaks enne töökohale. Proovi veidi reduktorist rõhku tõsta- jõuab sivamini kohale ja lüheneb puristusaeg. Või esimene naks keevitad töölauda.

Ei siin pigem vastupidi.... gaasi tuleb aga traati ja elektrit justkui paar sekundit napib. Selle trafo puhul võetakse traadi etteveomootori toide trafo nendelt otstelt, kuskohast tuleb ka keevitusvool. Sealt läheb eraldi väiksesse dioodsilda ja sealt kiiruse regulaatorisse. Heameelega paneks etteveo mootorile eraldi toite aga siis ei muutu jälle kiirus vastavalt keevitusvoolu valikule.

Vasta
See automaatne kiirusemuutmine vastavalt voolule ongi saatanast. Parim variant on ikka see, kui ise saad traadi kiiruse potekaga paika sättida vastavalt vajadusele. Erinevad materjalid tahavad enivei erinevat kiirust ja kui selle regullimise võimalus puudub, on paras jama käes.
Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta
15 Tsaika teemas oli juttu auto pleki keevitamisest TIGiga. Mina seda ei soovita. Järgi proovitud. Tig ajab pleki liigselt kuumaks ja tõmbab kõveraks. Teine probleem TIGiga keevitades on juuregaasi vajadus. Muidu hakkab sulametall teiselpool plekki põlema. Kolmas asi on see et TIGiga keevitamiseks peavad plekiservad ideaalsed olema ja ilma mittemingisuguse vaheta. See nõuab meeletut pleki ettevalmistamist. Ja vahe puudumine omakorda tähendab et, pleki soojenemisel pole tal kuhugile minna va üles või alla. Ja seda enam hiljem sirgeks kergelt ei saa. TIGiga on väga keeruline suuri vahesid täita...
Autopleki keevitamiseks on vaieldamatult parim ikkagi poolautomaat. Ehk siis CO maakeeles. Kui pinnad on puhtad siis jääb ka väikse vooluga hästi kokku.

Minumeelest on nii.
Vasta
(12-02-2018, 22:18 PM)Taaviw126 Kirjutas: 15 Tsaika teemas oli juttu auto pleki keevitamisest TIGiga. Mina seda ei soovita. Järgi proovitud. Tig ajab pleki liigselt kuumaks ja tõmbab kõveraks. Teine probleem TIGiga keevitades on juuregaasi vajadus. Muidu hakkab sulametall teiselpool plekki põlema. Kolmas asi on see et TIGiga keevitamiseks peavad plekiservad ideaalsed olema ja ilma mittemingisuguse vaheta. See nõuab meeletut pleki ettevalmistamist. Ja vahe puudumine omakorda tähendab et, pleki soojenemisel pole tal kuhugile minna va üles või alla. Ja seda enam hiljem sirgeks kergelt ei saa. TIGiga on väga keeruline suuri vahesid täita...
Autopleki keevitamiseks on  vaieldamatult parim ikkagi poolautomaat. Ehk siis CO maakeeles. Kui pinnad on puhtad siis jääb ka väikse vooluga hästi kokku.

Minumeelest on nii.

Minumeelest on kah nii kuna olen ise proovind .Mingit väikest tükki saab küll aga tiiba vöi midagi
suuremat mina vähemalt ei oska..Olen küll mingist Jenkistani öppefilmist näind kuda meister
pooleks löigatud jeebi katuse ühe jutiga kokku keevitas aga see ju film Big Grin
Impreza 2,5 07 chrysler 200 2.4 2013 gaz 51 rat rod Shineray 250 ATV
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne