võidusõiduvõrrid.
#21

künnimees Kirjutas:Natuke O.T, aga millega alumiiniumi keevitatakse?

Traatkeevitusega spetsiaalse traadiga ja erigaasi atmosfääris (vist oli argoon).

MIG/MAG aparaat seda teha suudab.

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#22

valdo Kirjutas:Traatkeevitusega spetsiaalse traadiga ja erigaasi atmosfääris (vist oli argoon).

MIG/MAG aparaat seda teha suudab.


Mitte vist argoon vaid kohe kindlasti argoon. Tegelikult on olemas isegi alumiiniumi elektroodid, aga need pole nii efektiivsed.
Vasta
#23

aitäh kõigile kes vastasid.mingil ajal,
kui vaba aega leian hakkan tegema.
Vasta
#24

et olen siis ka no ytleme nii et punnvõrri fänn ja äkki keegi viitsiks natuke lähemalt seletada kuidas võrrimootrist saab ilma mingeid kalleid vidinaid ostmata püssi teha . et oleks ikka parem kui tavaline punnvõrr aitäh abi eest , kui keegi viitsib ?
Vasta
#25

no tegelikult oleks soov siis saada võrrile natukene võimsust juurde (mitte sõnasõnalt "püssi" teha) ja küsimus seega ka selline. kas see annab juure midagi kui karbussi seda sisemist düüsi suuremaks puurida? põhimõtteliselt annab ta siis rohkem kütust peale ju. ja mismoodi siis saab veel kergemalt forssida (võrri) mootorit??
Vasta
#26

Selle düüsi suuremaks puurimisel pole mingit mõtet. Sama hästi võid sa segukruvi rohkem välja keerata. Tulemuseks on see, et masin ei tööta korralikult ja küünal läheb suhteliselt kohe märjaks. Võimsamaks ei muuda see, et saab rikkamat segu, vaid see, et saab normaalset segu, aga rohkem.


Vasta
#27

jah sellega ma olen kursis et segukruvi keeramine aitab (võrr oli veel natuke aega päris korras aga vahetasin ära) ja seda kyll et läheb küünal märjaks aga kas see on siis vale jutt mida siit eestpoolt olen lugenud et suurendada sisselaset??? ja oskab keegi lähemalt veel õelda kuidas saab nt sisselaset suurendada ilma et tagajärjeks oleks seiskumine?
Vasta
#28

Sisselaske suurendamise korral pääseb silindrisse rohkem segu, mitte rikkamat segu (rikkam segu ajab küünla märjaks, aga kui segu on rohkem siis see ei aja). Segukruvi välja keeramine ja segu rikastamine ei aita kiirusele ega jõule kaasa.

Kui tahta, et võrr oleks kiirem, siis oleks oleks kõige targem segukruvi õigeks reguleerida ja süüde paika panna (raamatu järgi) ja mis kõige tähtsam, tuleb kontrollida, ega pole tihend sarvede ja sadula vahel amortiseerunud, ega defektiga.


Vasta
#29

Võimsamaks ei muuda see, et saab rikkamat segu, vaid see, et saab normaalset segu, aga rohkem.

Sisselaske suurendamise korral pääseb silindrisse rohkem segu, mitte rikkamat segu (rikkam segu ajab küünla märjaks, aga kui segu on rohkem siis see ei aja). Segukruvi välja keeramine ja segu rikastamine ei aita kiirusele ega jõule kaasa.
??????

Küsimus rnkx-le

Segu "rohkem" ja "segurikas" Kas need on erinevad asjad vä ?

Selete palun mulle ka, et kui silindrisse pääseb rohkem kütust, kuidas ma seda siis veel omakorda rikastada saaks SINU MÕTTETE JÄRGI ?????

Ma olen asjast lihtsamalt arusaand, seguvaene, seguparas ja segurikas

Priidu

Vasta
#30

Ma tahaks ka näha oma silmaga, seda IZ350 säärekat, mis läks 100km/h ja käis võidusõiduajal 13000 pööret ?
( ei tea kas see mõõdeti kohapeal käies või siis sõites ülekadega, mopeedi 16 tolli ratas ja 55 hammast taga ) ?
Sellise statistika järgi, poleks sellele rattale siiamaani ühtegi
vastast, kuid ometi hakkasid samad inimesed oma sääru mootoreid Hollandi doktorite kätte forseerimisele saatma, nagu külapeal räägitakse.

Nüüd on vist eriti kõvasid pille rajale oodata ja võib olla oleks ka aeg midagi uut näha ?

Edu
Vasta
#31

ma sain kodanik rnkx -ist aru seda et segukruvi peab olema paigas ja sisselaset või surendada sellegipoolest:! parandage kui ma eksinToungue , aga nii ma sellest aru sain Cool
Vasta
#32

priidu Kirjutas:Ma tahaks ka näha oma silmaga, seda IZ350 säärekat, mis läks 100km/h ja käis võidusõiduajal 13000 pööret ?

Selliste tulemuste saavutamine ei olegi väga keeruline. Põhiline probleem selle juures on see, et lihtsalt masina eluiga seoses tehases kasutatud materjalidega ei ole eriti pikk ja lihtsalt ei kesta... ning selletõttu veel ei kõlba sellise vastupidavuse juures võidusõiduks vaid heal juhul lühikesteks kiirendusvõistluseks.

Eks kõige tähtsam ja samas ka keerulisem olegi selliste masinate forsseerimise juures saavutada optimaalne suhe võimsuse ja eluea vahel.
Vasta
#33

sorry, mõned numbrid tunduvad lihtsalt pisut utoopilised !

Egas mul endal neid ebaõnnestumisi eriti vähe pole olnud viimase pooleteist aastaga. On tulnud pidevalt pealtvaatajaks jääda ja seda pea iga kord 2 või kolmanda kohapealt ja siis veel ka võidusõidu viimasel ringil.
Kuid kogemused tulevad ainult õppides.

Loomulikult ei ole ka hetke kiiremad võidusõidu säärekad mingi lagi, sellest mootorist viimase välja pigistamisel. Usun et seal on arengu ruumi veel esiotsa pillil ( nr.7) 25-30%, kes teab, võiolla veel rohkemgi, arvestade, et seal ikka säärumootori kujuka säilib, nii nagu praegu on.

Peab olema korralik keps, õige õli mark ( sealjuures ka segu suhe), paras küttesegu peale saamine, et kolvile auk sisse ei põleks ja 13000 pöörde
juures normaalselt talitades ei tohiks juhtuda midagi. ( kui ta tõesti niipalju peaks pööret käima ) see tähendab et mitte kohapeal käiata teda.
Kohapeal võib käia ka 17000, aga see ei tähend absoluutselt, et ta ka
sõiduajal hästi vedada jõuaks.
Need on need asjad, millega olen ise mitu korda kõrvetada saanud ja omad järeldused teinud.

edu
Vasta
#34

Mõtlesin siiski open pilli nr. 6, aga vahet pole, karjub see stanard nr. 7 ka enamikust open ratastest üle ja need ongi ju 1 mehe kätetöö.
Vasta
#35

Kas tõesti juba külajutud on lahti läinud? Wink
Vasta
#36

kõvem konkurents oleks igati teretulnud
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne