Toyota Crown LS110 & MS110
#81
Selline filosoofia on ohtlik, tekitab offtopicut. Panen siis ka oma panuse.
Kunagi ammu maksid tippvarustuses Ford Scorpio ja S-Mersu baasversioon umbes sama raha. Ehk oli 700 000 krooni? Oma silmaga esindustes kaetud. Päris sama klassi autod nad ju ei ole...
Lisade maaletoojad on loomulikult jaapanlased.
Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta
#82
Mina pakuks, et nad olid odavad sellepärast, et nad olid lihtsalt odavad.  Cool

Neid müüdi odavamalt, sest euroopa rahvas ikka pisut umbusaldas seda jupimajandust; võis ju täitsa juhtuda, et sõitsid tiiva katki ja ootasid uut tiiba kuu aega Jaapanist, sest lähemal ei olnud võtta.
Täna jah, on Toyotal, Mazdal, Nissanil jne euroopas hiiglaslikud laod, mille varudest saab 1 miljon autot tehaseväliselt kokku pannna, aga tol ajal vast veel ei olnud.
Aga isegi täna, (no peaaegu täna - 10a tagasi) jäi Mazda varuosade tellimusest umbes 1-5% jaapani ladude kanda. VÕI, juhtus ka seda, et mingit asja üldse polnud saada. Pidi ootama, kuni tehas 500tk tellimusi täis saab, siis hakkas seda uuesti tootma.
Olles ka VAG süsteemis töötanud, sellist asja ma küll ei mäleta, et oleks olnud.
(et volkkaril mingi jupp on, varuosakood on, aga saada ei ole, sakslasega polnud võimalik, et nii on)
Ma arvan, et see oli üks nende odavuse põhjuseid.

Tehnika kvaliteedilt ju jaapanlased siis just hakkasid oma tippaega jõudma, 90ndad oli vist see aeg, kus Toyota reetis end maailmale, et ON VABALT võimalik teha selline rooliots, mis mitte kunagi ära ei lagune.
Ma ei tea, kes neid seal jaapanis tegi (äkki 555 ehk Sankey Industry, ma arvan), aga neid kasutati osaliselt isegi veel 2000ndetatel.

Ma töötasin 5a Mazdas, neil vedeles kogemata tellitud rooliots laos; linn oli ńeid 6si paksult täis, tänavad olid auklikud, aga seda rooliotsa ei vajanud neist mitte keegi. Ei garantii - , ei mingi muus korras.
Lõpuks pani üks vist äärekivisse, siis läks ära, kuna sai oma otsa lihtsalt kõveraks.

Mis sellesse mugavuse ja kauakestvuse etalonisse puutub, siis, ega 79ndal aastal EI TEADNUD ju veel keegi kuratki, et ta selleks saab.
Teda oli vist 3a müüdud, ok, aga kas sa täna tead 3a müüdud auto kohta, et ta on hea või mittehea.?
Ei tea, tavaline auto, mis alles hakkab end kunagi tõestama.
Ja üldse mul on tunne, et MB polnud ka siis veel see, kes ta on täna. 124 oli veel tegemata, 140 oli tegemata jne.
Osteti teda pigem rohkem selle pärast, et ta oli kaua olnud ja ikkagi "oma". 

Ja ei olnud ta siis veel mingi mugavuse etalon ka. 
Ma olen sõitnud vaheldumisi W116 MB ja Jaguar XJ6-ega, aastatelt võrdselt vanad (1976-1978), võrdse läbisõiduga, võrdselt taastatud ja mõlemad üliheas korras.

Jaguaris tunned end nagu päris autos, s.o. ta on hästi juhitav, vaikne, suht tänapäevane. Kui 3 käigune traktori aut.käigukast vaid mingi uuema tüübi vastu vahetada.
W116ega kulged nagu uunikuumiga ikka, pisut kumiseb, pisut kuuled, kuidas ratas maakera peal ringi käib, pisut mootor nagu liiga vali jne.
Kast muidugi samasugune klikiaegne. Drive ja pauk ja R ja pauk.
MB ei saanud tollal veel Jaguari lähedalegi.
(täna on muidugi vastupidi.... Toungue )


Aga teine odavuse põhjus vast oli pleki paksus ja just eriti korrosioonivastane "liikumine".
Jaapan ostab kogu oma raua sisse ja nii see on vist tänapäevani. 
Et nad käivad sellega väga kokkuhoidlikult ringi, see on ok.
AGA korrosiooniga oleksid nad võinud küll rohkem tööd teha; lõppude lõpuks see ju pole nii kallis teema (happe- jne krundid + hea paks värvikiht) ja saab ka ilma tsinkimiseta kere täitsa hea ja kestva teha. W124 kasvõi näiteks...  Rolleyes
Mõni sihuke aastast 1989 sõidab siiani igapäevaautona, mulgi üks aiataga termostaadi korpuse vahetust ootamas. Ja pole tal kuskil mingit tsinki.
W210 mehed ei saa pihta, mis värk selle roostega on.
Vasta
#83
Eks Jaapanlased olid 70 lõpus samas seisus, mis korealased eelmisel kümnendil ja karta on, et Hiinlased praegu - ehk siis nad olid Euroopas uued tulijad. Kui sa tahad turgu vallutada, on selleks esialgu üks võimalus ja see on hind. Hinnaga aga lööd muidugi seal, kus hind on oluline, ehk siis väike ja keskklassis. Selles videos on välja toodud väga huvitav nüanss (kuskil 7:50 alates), ehk siis tootlikus ühe töötaja kohta.
Vasta
#84
Olles natuke vanade corollade asju jälginud, siis peab tõdema,et tehas neile korrosiooni tõrjet ei pakkunud. Iga riigi diiler(Soome/Rootsi najal) pakkus autot ostes seda siis lisana välja.
1975 maksis Soomes KE35 coupe corolla 24900.- markka
Korrosiooni täislaks samale autole maksis 190.- markka
Soomlased hindasid toyotsi vägagi kõrgelt. Samuti muid japse. Mootorid normaalse hooldus juures ei tahtnud kuidagi ära lõppeda. Kered jah digimuundusid oksiidiks. Aga väike lapitekitehnika ja sõittis jälle.
Rootsis ruulis toona muidugi Saab/Volvo. Väidetavalt soositi neid nii öelda omatoodangu(Rootsi) autosid ka maksustamise näol natuke. Japsid ei olnud seal eriti hinnatud kuna volvo ja saab olid oma töökindlusega jätnud sügava jälje. Ja samuti oli toona Rootsis olnud probleem varuosade saadavusega neile. Mida kindlasti ei saanud äelda nende enda toodangu kohta. Samas kui Soomes toyotas töötanud inimene väittis,et neil olid laod maast laeni juppe täis. Kõik võimalikku ja võimatut oli igaks juhuks laos.
Vasta
#85
Nu Suomaalia oligi Jaapani autokeste jaoks Euroopa vallutamisel oluline platsdarm. Näiteks Issand, toonane Datsun, sisenes esimesena just Suomaaliasse aastal 1962, samas, kui inbreederite saarele alles 1968. Esimesed kaks Toyotat saadeti samuti 1962 aastal niisamuti Suomaaliasse. Esimene Isuzu, mõistagi Bellett, laekus Suomaaliasse 1965. Samal aastal toodi ka esimesed kaks Mazdat.
_______________________
KKK all the way...
Vasta
#86
Kas tegelikkuses üldse oligi Toyota Crowni suurim konkurent Soomes Mersu? Eriti kui arvestada et suurem osa autodest müüdi plank varustusega. Praegu meil ntks täis plangud Octaviad ja Superbid ju ei konkureeri saksa preemiumiga. 
 Pigem tegid nood suured japsid elu keeruliseks põhukoti diisliga Granadal ja Volgatki müüdi ju Soomes tollal veel.
You see, pal, Elvis can´t read a contract.
All he knows is, no Ferrari, no rides with the top down.
Vasta
#87
Ma pakuks veel ühe vaatenurga sellele asjale juurde. Toyota võis sellel ajal odav olla ka selle tõttu, et just siis jõuti mingisuguse mõttelise verstapostini TPSi arendamisega. Väga lühidalt kokku võttes on see terve filosoofiline maailm, mille eesmärk on vähendada suurtootmises raiskamist ning seda kõige laiemas tähenduses. Wiki artikkel selle kohta on siin ning võib-olla tasuks tudeerimist alustada näituseks Just-In-Time'ist, jidoka'st ning poka-yoke'st.

Vot seda ei kujuta ma muidugi ette, mis selle kõige rahaline efekt on, sest ei ole ju ajaloost võtta kahte täpselt sama toodangut tegevat tehast, millest üks toimetaks TPSi järgi ning teine laseks free-style'i.
Vasta
#88
Väike offtopic on tore. Eriti kui seal leidub vihjeid senimärkamata vaatenurkadele.
TPS on kindlasti väärt meenutamist ja ülelugemist.

Vähese materjalikulu osas Crowni kindlasti süüdistada ei saa. Kaalub oma 1400kg, nagu võrreldav mersugi. 
Plekk on ilmselt küll õhem kui sellal eurooplastel tavaks oli, aga raam lisab omad kilod jälle juurde.

Pisut usinama läbiroostetamise kohta oleks tõesti huvitav ükskord midagi põhjapanevat teada saada.
Kas oli see õhem plekk, miskitpidi "vale" terasekoostis, pinnatöötluse eripärad (õhuke värv, "vale" värv?), konstruktsiooninõrkused (niiskuse kogunemine?) või siis mis. 

Veel meenub kusagilt loetud juhtum seitsmekümnendate aastate Californiast, kus mingi hulk Mazdasid kutsuti tagasi liigse roostetamise tõttu, mis ilmnes juba 3 aasta jooksul. Peab ikka midagi väga veidralt tegema auto ehitamisel, et Californias 3 aastaga auto roostetama saada. Kahjuks ei leia seda viidet ja teksti enam üles, et kontrollida, mis seal siis täpsemalt oli.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne