12-05-2007, 22:15 PM
(Seda postitust muudeti viimati: 17-05-2007, 14:18 PM ja muutjaks oli mrali.)
Vahepeal on "Gruzovik Pressi" veebilehel veel nähtavaks saanud mõnede "kolhoosibusside" tootjate ajaloost pajatavaid jutte (need ning varemrefereeritud PAG-i ja Kubani lood on eraldi rubriigis "Autogigantide varjus" nähtaval):
JeARZ (Jenakijevo autoremonditehas) Ukrainas Donetski lähedal tootis ideeliselt KAVZ-651 analooge, hiljem küll 52 ninadega ja indeksiga JeARZ-654 ning ka katafalke. Link siin
Krasnodaris tegutses peale Kubani ka ettevõte PKTI "Kulttehnika", kes 1970. ja 1980. aastatel tegi koostöös Kubani tehasega vähesel arvul GAZi baasil busse ja eriautosid KKT. Teine link
Ja Rodnikeid toodetakse siiani Ivanovo oblasti samanimelises linnas. Tehase looming sai alguse Tadžikkidest. Veidi on seal räägitud ka Tadžikistanide ajaloost: nimelt asus Tadžikistanis Leninabadi lähedal Tškalovskis mäekeemiakombinaat, mis allus NSVL Keskmise Masinaehituse ministeeriumile (lühend Minsredmaš, kureeris ka planeedikuuendiku aatomimajandust). Mäekeemiakombinaadil oli 1960tel vaja personali transpordiks busse ning neid tootis samas linnas asunud autoremonditehas (kuna Tškalovsk oli kinnine linn, siis tehasel oli ka vastav nimi - postkast G 4264). Esimesed Tadžikistanid valmisid 1962, minu teada veel KAG-3 eeskujul. Aja jooksul Tadžikistanid muutusid kaasaegsemateks ning 1980tel liikus Tadžikistane (mis mh ZiL-130 alusel) paljudes NL-i aatomilinnades (nagu siin foorumis varem mainitud, olla neid olnud ka Sillamäel ning Dvigateli ja Baltijetsi tehastel).
1991 muutus Tškalovski tehas Minsredmašist sõltumatuks ettevõtteks Hudžant-ZiL (Hudžant on Leninabadi ajalooline ja nüüdne nimi). Aga Venemaa aatomiettevõtetel oli ka busse vaja ning siis otsustati vanade Tadžikkide tootmine üle viia Rodnikisse, kus oli pooleldi välja ehitet autoremonditehas. Üle toodi ka senised Tadžikistanide peakonstruktorid Rudenko ja Bondarenko. Esimesed Rodnikid valmisid 1995, ettevõtte nimi on RMZ (Rodniki masinaehitustehas). Toodetakse sel siiani Tadžikkide edasiarendusi Rodnik-32301 ja ka liikurtöökodasid GAZ Sadko baasil.
Link Rodnikeist
JeARZ (Jenakijevo autoremonditehas) Ukrainas Donetski lähedal tootis ideeliselt KAVZ-651 analooge, hiljem küll 52 ninadega ja indeksiga JeARZ-654 ning ka katafalke. Link siin
Krasnodaris tegutses peale Kubani ka ettevõte PKTI "Kulttehnika", kes 1970. ja 1980. aastatel tegi koostöös Kubani tehasega vähesel arvul GAZi baasil busse ja eriautosid KKT. Teine link
Ja Rodnikeid toodetakse siiani Ivanovo oblasti samanimelises linnas. Tehase looming sai alguse Tadžikkidest. Veidi on seal räägitud ka Tadžikistanide ajaloost: nimelt asus Tadžikistanis Leninabadi lähedal Tškalovskis mäekeemiakombinaat, mis allus NSVL Keskmise Masinaehituse ministeeriumile (lühend Minsredmaš, kureeris ka planeedikuuendiku aatomimajandust). Mäekeemiakombinaadil oli 1960tel vaja personali transpordiks busse ning neid tootis samas linnas asunud autoremonditehas (kuna Tškalovsk oli kinnine linn, siis tehasel oli ka vastav nimi - postkast G 4264). Esimesed Tadžikistanid valmisid 1962, minu teada veel KAG-3 eeskujul. Aja jooksul Tadžikistanid muutusid kaasaegsemateks ning 1980tel liikus Tadžikistane (mis mh ZiL-130 alusel) paljudes NL-i aatomilinnades (nagu siin foorumis varem mainitud, olla neid olnud ka Sillamäel ning Dvigateli ja Baltijetsi tehastel).
1991 muutus Tškalovski tehas Minsredmašist sõltumatuks ettevõtteks Hudžant-ZiL (Hudžant on Leninabadi ajalooline ja nüüdne nimi). Aga Venemaa aatomiettevõtetel oli ka busse vaja ning siis otsustati vanade Tadžikkide tootmine üle viia Rodnikisse, kus oli pooleldi välja ehitet autoremonditehas. Üle toodi ka senised Tadžikistanide peakonstruktorid Rudenko ja Bondarenko. Esimesed Rodnikid valmisid 1995, ettevõtte nimi on RMZ (Rodniki masinaehitustehas). Toodetakse sel siiani Tadžikkide edasiarendusi Rodnik-32301 ja ka liikurtöökodasid GAZ Sadko baasil.
Link Rodnikeist