(Vana)raua (haiglasest) kogumisest.
#1

Loen mina nii ja loen mina naa ... ikka hala selle junni ümber mis utiili läks, kes kuhu maha äris, kes kelle eest ära ostis jms blablabla ...

Pekske mind ... olen ise lõiganud tükkideks 24 pickupi, 170V mersu, 280SE mersu jms. JA MIS SIIS! Utiil on utiil ... alati võin ma selle pickupi TEHA ja mitte kehvemini kui see lõunanaabritel tehtud oli(gaasiga lõigatud jms) ja mersud on ODAVAM osta, kui iga ruutsentimeetri pärast pidada võitlust (rohkem kondoomilappimise valdkond).

Vot mind teeb see murelikuks!

Ja miks, vot sex ... et jube määgmine on mingi suvalise "porno" sõiduke kallal (olgu selleks või Ikarus66 või Volga 24 pickup või mõni TA) ikka teema nää nii ja näe naa, kes kui paha ja mida kõik ära tegi ... samas ... istume me siin ja targutame, kui "isand" lõunavabariigist tuleb ja ostab MEILT EESTIST BMW 326 cabrio B, Ford T Touring, Krulli tehase Chevy vms meie riigis haruldase sõiduki, seda enam, et Ford ja Chevy EI OLE kindlasti mingi trofeeauto!!! (Palju neid Chevysid Krulli tehases üldse kokku pandi? 30? 40?!?)

Ja need pole ainukesed näited!

Mida mina ootaks foorumi kasutajatelt on see, et tehtaks SIIN diskussiooni ja ka vanemate uuniklastega ise rääkides selgeks, MIS oleks säilitamist väärt ja MIS oleks taastamist väärt (näitena võiks tuua Valdo ennastsalgava tegevuse Pobide ajaloo lahtikirjutamisel).

Samas olid jälle kohalikud valimised ... oleks siis mõni "lubanud" ka "rauahulludele" midagi ... EI ... kas meid pole olemas või oleme me lihtsalt JOBUD!!! (suur kivi Talveralli/sajandisõidu/muidusõidu meeste kapsaaeda)

Liikluskindlustuse seadusesse on mõningate "rauahullude" TEGUTSEMISEL hakatud planeerima muudatusi ... aga MIDA TEEME MEIE?!?!?

Muliseme ja peksame pihku??? Halame ja nutame???

KUHU ON JÄÄNUD TEHNIKAMUUSEUM??? Miks seda ei ole, miks MEIE oleme vait? Tundub, et autode peale siltide kleepimine "Teed korda" mõjus, miks ei võiks MEIE, AMFi seltskont, kleepida autode peale "Andke MEILE Tehnikamuusem", võiks ju ka mõjuda, arvestades, et mingi 2500 nägu on registreerunud???(muide lapsed on parim reklaaam: need sunnivad vanemaid tegema seda, mis neile meeldib?)

Dad.
P.S. Luges jälle heietusi ja no lihtsalt viskas ära ...
Vasta
#2

DAD. Lihtsam on seda hala mitte lugeda (hoiad oma närve). Paljuski sinuga nõus. Kui midagi meeldib ja võimalusi on teen asja ise ära. Kui ei ole võimalusi, siis jäägu sinnapaika. Hala ei vii kusagile. Parem juba siis pihku peksta.
Vasta
#3

Tahaks ka midagi selle ehmatamapaneva postituse peale vastata aga ei oskagi kohe! Ei saanud ka päris aru milles siis probleem on, kas et palju mula või vähe tegusid? Selge see, et muuseumi vastu pole kellelgi midagi, ka seadusemuudatused oleks teretulnud. Autole naine mul kül midagi kleepida ei luba vist. Ka arusaadav et igasugu kraami (päästke see žiguli) lõpmatuseni koguda ei jõua ja minuvanust meest ei eruta ka see kui zil 130 teepeal vastu tuleb. Kui BMW millest juttu oli on see mis Leetu läks, siis polnud tarvis isegi mitte ostma tulla vaid viidi kodu ette mehele, olin ise juhuslikult kaasas, auto viidi üle 3 piiri nagu soojast sitast läbi, pölnud siis veel euroliitu ega midagi aga mehel hoovis vähemalt üks eestist toodud auto, ka Fordson traktor jms. Ei tea kas Eestis püüti toda ( pagan, tuli meelde et see oli Mersu Cabrio aga ka B, vahet pole) müüa aga vist mingi 8000 odava $ eest läks. Arvan et muliseda võib ka küll, kes tahab las muliseb ikka parem kui ei midagi, kes tahab las teeb tegusid, omal hea olla ja teistele rõõmu ,kiidame tegijat ja puha. Ja kes otsustab, mis on mula ja mis mitte. Ise ootaks foorumist rohkem ennast huvitavat mula lugeda, st. vanemate asjade kohta aga kui ise ei oska midagi üles tähendada siis ei ole nagu õigust mul teistelt ka nagu nõuda. Igatahes huvitav ja intrigeeriv postitus! Arvan, et ise pihku ei peksa.
Vasta
#4

Paljuski kaasfoorumlase dad`iga nõus (tehnikamuuseum, seadused arvestavad liiga vähe vanatehnikataastajatega jne. jne.) ning ega ma väga aru ei saanuski, millega konkreetselt ta rahul pole, ehkki püüdsin teema avapostitusest "iva" leida, lugedes seda mitu korda. Samas on see võrdlemisi solvav hinnang, kui "Ikarus 66, Volga 24 pickup või mõne TA" kohta öeldakse "mingi suvaline "porno" sõiduk". Säilitamist ja taastamist on väärt kõik sõidukid, mis kellegi jaoks huvitavad on ning pean mainima, et mind, küll ehk rohkem traktorihuvilist, hakkab üha rohkem erutama kui tee peal ZiL-130 vastu tuleb.
Nii et jäägu ikka igaühele oma: kes tahab, teeb tegusid, st. taastab vanasõidukeid (minu poolt au ja kiitus neile täitsa tõsiselt); kes tahab, kogub "haiglaselt" (vana)rauda (mis saab kellelgi sellegi vastu olla???) ning lõpuks, kes tahab, las ajab tõesti lihtsalt möla ja ega see ka kellelgi ju lõppude-lõpuks tükki küljest ära ei võta!  

Vanade traktorite omanikud ja huvilised Facebook`is: https://www.facebook.com/groups/vanatraktorid/

Minu kanal YouTube`is: http://www.youtube.com/user/Kolhoos1?feature=mhee
Vasta
#5

Segane postitus, mõni iva sees aga segatuna suure hulga pullikakiga. Sildid autol sundisid riigiisasid teid parandama? Nõuame muuseumit ja saamegi selle? Ummmm, kas kaasfoorumlane Dad on idealist või rumal? Olgu, hommepäev kleebin auto tagumikule sildi, et olen väsinud pihku peksmisest ning tahan põrutada Inglise kuningannat. Ja jään ootama, et näiteks keskmehed serveeriks mulle Tema Majesteedi maitsekalt garneerituna õunte ja oliividega. Ja Kumust viskame välja need mõtetud kritseldused ja asendame rauaga. Kui mitte muidu, siis vägisi.
Dad elab olevikus, minu tagasihoidliku arvamise kohaselt vaatavad kohalikud rauahullud tulevikku säilitades tänasel päeval mitte-nii-haruldlasi-autosid tuleviku jaoks. Arvan, et Dad'i raevupurske kutsus esile mingi kõrvaline mõjur ja mitte siinne tegevus, noh, meil kõigil on halvemaid ja paremaid päevi...
Samas- miks Dad ei võiks meid eksituste rabast välja aidata ja kasutada oma loomulikku sarmi inspireerimaks kaasfoorumlasi raha kokku panema ja mõne Tallinna lähedase küüni muuseumiks ära ostma ja vanatehnikaürituste- , hea seltskonna- ja paari kasti õlle saatel kasutuskõlbulikuks muutma? Mis kostad, Dad?
Vasta
#6

dad Kirjutas:Loen mina nii ja loen mina naa ... ikka hala selle junni ümber mis utiili läks, kes kuhu maha äris, kes kelle eest ära ostis jms blablabla ...

Pekske mind ... olen ise lõiganud tükkideks 24 pickupi, 170V mersu, 280SE mersu jms. JA MIS SIIS! Utiil on utiil ... alati võin ma selle pickupi TEHA ja mitte kehvemini kui see lõunanaabritel tehtud oli(gaasiga lõigatud jms) ja mersud on ODAVAM osta, kui iga ruutsentimeetri pärast pidada võitlust (rohkem kondoomilappimise valdkond).

Vot mind teeb see murelikuks!

Ja miks, vot sex ... et jube määgmine on mingi suvalise "porno" sõiduke kallal (olgu selleks või Ikarus66 või Volga 24 pickup või mõni TA) ikka teema nää nii ja näe naa, kes kui paha ja mida kõik ära tegi ... samas ... istume me siin ja targutame, kui "isand" lõunavabariigist tuleb ja ostab MEILT EESTIST BMW 326 cabrio B, Ford T Touring, Krulli tehase Chevy vms meie riigis haruldase sõiduki, seda enam, et Ford ja Chevy EI OLE kindlasti mingi trofeeauto!!! (Palju neid Chevysid Krulli tehases üldse kokku pandi? 30? 40?!?)

Ja need pole ainukesed näited!

Mida mina ootaks foorumi kasutajatelt on see, et tehtaks SIIN diskussiooni ja ka vanemate uuniklastega ise rääkides selgeks, MIS oleks säilitamist väärt ja MIS oleks taastamist väärt (näitena võiks tuua Valdo ennastsalgava tegevuse Pobide ajaloo lahtikirjutamisel).

Samas olid jälle kohalikud valimised ... oleks siis mõni "lubanud" ka "rauahulludele" midagi ... EI ... kas meid pole olemas või oleme me lihtsalt JOBUD!!! (suur kivi Talveralli/sajandisõidu/muidusõidu meeste kapsaaeda)

Liikluskindlustuse seadusesse on mõningate "rauahullude" TEGUTSEMISEL hakatud planeerima muudatusi ... aga MIDA TEEME MEIE?!?!?

Muliseme ja peksame pihku??? Halame ja nutame???

KUHU ON JÄÄNUD TEHNIKAMUUSEUM??? Miks seda ei ole, miks MEIE oleme vait? Tundub, et autode peale siltide kleepimine "Teed korda" mõjus, miks ei võiks MEIE, AMFi seltskont, kleepida autode peale "Andke MEILE Tehnikamuusem", võiks ju ka mõjuda, arvestades, et mingi 2500 nägu on registreerunud???(muide lapsed on parim reklaaam: need sunnivad vanemaid tegema seda, mis neile meeldib?)

Dad.
P.S. Luges jälle heietusi ja no lihtsalt viskas ära ...
Olen Sinuga paljuski nõus.Ehk veidi siis seletan milles ja ehk selgub siis ka milles pole.Kõige rohkem häirib mind siin asjadesse,elik teemadesse süüvimatus.Kui kuskil sõna võtta,siis esmalt võiks jah endale veidi asjade tausta selgeks teha.Ja allikaid on peale interneti ka muid ja ega internetist leitav Bogomolov just kah mingi viimase instantsi tõekuulutaja pole(samas aga päris hea)Et mitte jääda üldsõnaliseks siis veidi konkreetsemalt.Väsitav on lugeda mosse põlvkondade järgnevust ja sellest tulenevaid tehnilisi finesse.No kurat,sel teemal eesti keeleski täiesti pädev raamat olemas .Valdo kirjutas -ja mitte ainult -tema ,haruldasest mossest.Ja väga õieti kirjutas.Rubriik-"Mida kõike meil Eestimaal leidub..."Tore jah.et keegi nägi Kohila taga Zil-MMZ-555 kallajat sõitmas.Tore,aga tõesti pole haruldus.Või nägi PAZ -bussi,või LAZ-i.Kiljuma peaks siis kui nägi 151 või Ural-Zis 355M ,TA-9 või mõnda muud sellist teovõimelist haruldust.Sõidan piisavalt palju Eestis ringi ja küll võin väita,et IFA ega Multicar pole veel haruldused.Tõsi võivad selleks saada .Nagu Ungari päritolu veomasin Tzepel(kirjapilt arvatavalt vale)Ja saavad selleks tänu sellele,et nande kasutusomadused igapäevatööks siiski nigelad.
Samas kui keegi tahab ja suudab midagi päästa,siis toetan igati.Aga teema,et andke meile muuseum,et teed said korda tänu tagaklaasil olevatele kirjadele,siis see on täielik jama.Muuseumit ei anna mitte keegi,keegi ei keela seda ka ise teha.Näiteks vanaauto varjupaigast saaks ju edaspidi mõistliku tegutsemise korral,ka fonde kasutades muuseumi teha.Ja peakski,vastasel korral saame vaid lahinguvälja roostetavate vrakkidega.
Lugupidamisega Flanagan
Vasta
#7

vabandan,et teemast mööda aga sooviks teada selle Valdo kirjutatud mosse raamatu pealkirja.mul seda pole ,aga sooviks soetada.
tänan.
Vasta
#8

janek555 Kirjutas:vabandan,et teemast mööda aga sooviks teada selle Valdo kirjutatud mosse raamatu pealkirja.mul seda pole ,aga sooviks soetada.
tänan.

Loe seda eelmist postitust kus on kirjas
et Valdo on kirjutanud Mosse RAAMATU ?

M 411 60.a.,M410 60.a.,M401 56.a.,M403 64.a.,
M 424 64.a.,M423 62.a.,GAZ M20 48.a.,Opel Kadett B 71.a.,
Vasta
#9

Hmmm. Zil-kallur paneb mindki pead pöörama (Ei orienteeru täpselt Zil-i mudelinimetustes, kas 555 on kumera kastiga või kandilisega), eriti kumera kastiga variant, mida viimaste aastate jooksul vaid korda paar olen liikumas näinud. Seismas on neid muidugi, kuid liikumas (näiteks Tallinnas) pole eriti märganud. Sama lugu näiteks Gaz 51-ga. Ja liikuv LAZ-buss pole sugugi tavaline nähtus, ei mäletagi millal viimati nägin (Lõunaosariikidesse satun vähemalt 4 korda aastas paari päeva kaupa). Loomulikult ei saa seda tähelepanu võrrelda UralZis-i, TA-9 või kasvõi Cespeli (kasvõi vraki) leidmisega.

Aga Ikarus-66 nimetamine "suvaliseks "porno" sõidukiks" ajab küll s**a keema. Ja uhkustamine, mitu vana Mercedest ja Volga pickupi keegi puruks on lõiganud.

Ja need välja veetud haruldused... loomulikult on kurb, et nad välja on viidud, aga kui ei leitud Eestist huvilist, kellel vastav raha letti on laduda, siis mis parata. Kas siis oleks pidanud näiteks kogu Järva-Jaani varjupaiga ekspositsiooni utiili viima, et Muuseumipapa oleks saanud endale ühe haruldase BMW või mis iganes sõiduki osta? Või näiteks kasvõi Moskvits 410, mis vist praegugi ~100keek-iga müügis on (või on ka see mosse sinu kriteeriumite järgi "suvaline "porno" sõiduk"?).

Ja see teede korda tegemise jutt mingi kampaania ajendil on lamba jutt! Pigem võib otsida seoseid valimistega või kasvõi sellega, et mõni linnaisa oma Mersul löökaugus sillad alt ära sõitis. Kahjuks muuseumi puudumine kelleltki "tähtsalt" tükki küljest ei võta, seega on tehnikamuuseumi loomine keerukas ülesanne.

Minu arvates sobiks (vähemalt osalt) muuseumieksponaatideks ka üles vuntsitud masinad (nagu näiteks Volgaklubilt Järva-Jaanile kingitav 3102), kõik sõidukid ei peaks olema 100% originaal ja sõidukorras (sellist olukorda me jääkski ootama vist).

Jutt läheb pikaks, pea uniseks, homme jätkan, kui midagi lisamiseks pähe tuleb.
Vasta
#10

Olles Dad-i ka elusana näinud, tuleb tõdeda, et tõstatatud on õige küsimus kuid üldsusele pisut temperamentses vormis. Anname andeks.

Mina olen üks neist, kes algatas Liiklusseaduse parandamist vanasõidukite osas, see protsess on veel pooleli. Nimelt on plaanis esialgu tuua sisse "vanasõiduki" mõiste ja siis tasapisi edasi liikuda. Hetkel on kõik sõidukid võrdsustatud ja kuuluvad ka mingis mõttes "romudirektiivi" alla, st kasutuselt kõrvaldades tuleb utiliseerida. Vaatamata kõigele, ei piira hetkel vanatehnika harrastamist, säilitamist või tehnikakultuuri edendamist ükski seadus, sestap on raskusi ka liiklusseaduse täiendamisel, nimelt pole täiendamine valuliselt põhjendatud.

Muuseumist on rääkijaid alati rohkem kui tegijaid, sestap ma ka parem ei räägi, vaid kutsun Teid, julgust tähtaja suhtes kokkuvõttes, järgmisel sügisel järjekordse liiklusvahendite eramuuseumi avamisele.
Riikliku muuseumi avamise võimalus väheneb iga päevaga, sest kohalikud erategijad võtavad juba ideed käest ära. Ükski riiklik muuseum ei suuda mõne aasta pärast mootorrataste alal võistelda Kurtna Mootorrattamuuseumiga eksponaatide rariteetsuse osas, Kurtnagi ju kasvab.

Rariteetide väljaveo puhul EU liikmesmaadesse ei tasu nutta kui on arvata, et sõiduk läheb headesse kätesse. Iseasi on Eestis toodetud uunikutega, nende väärtus on väljaspool Eestit paraku võrreldav ainult vanaaegse liiklusvahendi väärtusega, siin oleks aga tegemist tõeliste tehnikamälestistega (Tempo tsikkel, Estonia vormel, TA...). Huvitaval kombel kurdetakse roostes asjade väljaveo pärast, aga pigem kadetsetakse vaikselt uute ja korralike uunikute ning maailma tehnikasaavutuste importijaid, kus juures viimaseid pole sugugi vähe. EU liikmesmaade kodanikud usaldavad ka eestlastele oma tehnikaajalugu hoidmiseks ja vääristamiseks. Tuleb tunnistada, et endagi garaazis seisab imporditud liiklusvahend, millest austatud kaasvanatehnikahuvilised ei julge niiskemaidki unenägusid näha. Ma parem lähemalt ei räägi, niikuinii keegi ei usu.

Metsarahvana peaksime siiski väärtustama oma pere ja laiemalt ka rahvaga seotud tehnikapärandit. Loomulikult ei suuda keegi säilitada kõiki kolhoosi JeRAZ-e ning Saksa laiatarbetehnikat ja polegi vaja, loodust tuleb ka säilitada. Küll aga võiks lapselaps hoida vanaisa VAZ 2106-te või jumal teab, mis sel vanaisal veel oli.

Tõnu Piibur
5116265
Vasta
#11

Paneks ka kirja omad mõtted, mis dad’i postituse lugemisel tekkisid.

Autodel ja tehnikal laiemalt võib olla tarbe- või unikaalne väärtus või segu mõlemast. Tarbeautode väärtus on ajaks kahanev ja dad’i nimetet tema poolt purustatud masinad on minu silmis kõik tarbeautot. Kui tarbeautode hulk tavakasutuses langeb alla teatud kriitilist massi, hakkab sellel tekkima unikaalne väärtus. Usun olevat aegu, kus tänaval ringi liikuv Ford T oli igapäevane ja kellelgi polnud mõtteski sellest muuseumieksponaati teha, tema staatust praegusel hetkel teame me kõik. Vanu autosid võiks võrrelda ka kinnisvaraga, need on asjad, mida juurde ei tule. Tuleb osata ette näha, mille hind tõuseb ja see praegu soetada. Veel 5 aastat tagasi sai Tallinna lähedal osta maad alla 10 krooni ruutmeeter, vandumise vältimiseks praegust hinda mainima ei hakka. Kas muuseumipapa peaks ootama aega, kui vene tarbesõidukitest on jäänud järgi mõned üksikud ja mille reaalhind on tänasest kordi kõrgem?

Tehnikamuusemi rajamiseks on kaks varianti – kas luua katusorganisatsioon, kellel olemas oma katusealune ja näituseplats ja eksponaadid saadakse deponeerimise teel või luua muuseum juba olemasoleva autopargi põhjal.
1. variant oleks projektipõhine üritus – ruumid renditakse, sõlmitakse lepingud unikaalsete autode omanikega ja korraldatakse paari kuu pikkune näitus. Kuid tehnikamuuseum oleks sel juhul puhas õhk, sisutu ja üsna madala perspektiiviga. Minu meelest on see ainus võimalus riikliku muuseumi rajamiseks, vaevalt riik eraldab miljoneid uunikumide ostuks ja vaevalt keegi neid müüma kipub riigi poolt dikteeritud hindadega.
2. variandi puhul on vaja teatud kogust olemasolevale masinapargile ja sellele vaikselt on lähenemas Järva-Jaani vanatehnika varjupaik. Algkapital on olemas, on vaja ruume ning alustada kõige haruldasemate autode konserveerimise ja taastamisega. Ja keegi ei keela eksponaatide valikut laiendada deponeerimise teel, mida on juba praegugi osaliselt tehtud.
Kuid kas on õige kokku kuhjata suurt hulka masinaid selle asemel, et alustada katusealuse ehitamise ja taastamisega? Või kas on mõtet ehitada katusealust olemasolevatele autodele ja sel ajal pealt vaadata kuidas peagi uunikumiteks muutuvad autod südamerahuga metallikokkuostu poole kulgevad? Nõukogude autode puhul on tegemist ajastu märgiga ja varjupaiga kogu on unikaalne – mitte kuskil mujal maailmas ei ole võimalik näha kogu autodest, mis vurasid Eestimaa teedel poole sajandi vältel. Seda enam, et kuskilt mujalt ei leia nii suurt Tartu busside kollektsiooni.
Ja võib-olla on isegi hea, et meil puudub riiklik tehnikamuuseum ja selle asemel on mitmed omal käel tegutsevad friigid. Nii tekib igale autokogule oma nišš ja konkurents pidi ometigi olema edasiviiv jõud! Ja mitme organisatsiooni hääl on ühiskonnas palju tugevam kui ühe riikliku muuseumi oma.

Selleks, et foorumi seltskonnaga midagi ära teha ei pea tingimata silte tagaaknale kleepima või valimiseelses tuhinas mõne poliitiku varukast kinni haarama. AMF seltskond on saanud mitmel korral meediakaardile ja ma ei räägi lokaalsest massikommunikatsioonist, vaid Eesti vaadatuimast telesaatest ja loetuimast päevalehest. Me oleme juba praegu muutnud inimeste suhtumist vanatehnikasse ja seda kõigest poole aastaga – kui enne Ilmandu Ta6-1 te oli varjupaigas 105 masinat siis nüüdseks on neid seal juba 145! Ja see on alles algus! Eesmärk ei tohiks olla ühekordse kampaaniaga probleemi teadvustamine - pigem pidev ja lõputu tegevus eesmärgi täitmise suunas. Ja siin saab iga foorumlane abiks olla kasvõi “punase raamatu” abil aidates uunikumiteks muutuvaid sõidukeid varjupaika kokku koguda. Ja on ka esimene näide olemas, kus foorumlane Olaf pakub Järva-Jaani “punasesse raamatusse” kantud Tauriat.

Mul on tavaliselt hädaldavatele inimestele üks küsimus – mida sa ise probleemi lahendamiseks oled teinud. Sama tahaks küsida ka dad’ilt. Ja kui talle on pinnuks silmas postitused stiilis – mida meil Eestimaal leidub – siis ma tõlgendaks seda olukorra kaardistamisena. Kes teab, milliseid uunikume nii leida võib ja mul on tolle teema püsipostitajatele suhtes “kuri” plaan “punane raamat” selle valmimisel pihku pista – ehk saab nii mõnegi auto tuua avalikkusele täitamiseks.

Koerad hauguvad, aga karavan liigub edasi.

Pulmasõidud vana Volgaga, saunabussi ja RAF "Kutsikas" rent - www.suhtesepp.com
Vasta
#12

Olen 100% nõus krisi postituse esimese osaga ja olen seda ka oma kunagistes postitustes väljendanud - pahatihti on lõpptulemusena kõige haruldasemad masinad, mida on olnud kunagi kõige rohkem ja just igapäevaste tarbeasjadena. Ideaalselt säilinud ja ümberehitamata eksemplare peaaegu ei eksisteeri, kuna lihtsalt kõik masina resursid on ära kasutatud, neid käepäraste vahenditega elus hoitud jne. Mina näiteks püüan kokku saada, tulevastele põlvedele säilitamiseks,nõukogude liidus toodetud ja tavakasutuses olnud mopeedide kogu sarja. Neid on toodetud küll enamusi sadadestuhandetes kuni miljonites eksemplarides... aga mõne mudeli enamvähemsäilinud eksemplari leidmine on tõeline õnnemäng, sest enamus inimeste jaoks tegu suvalise saastaga ja nii nendega ka käitutud.
Samas ei pea loomulikult kõiki vanu ja roostes rauatükke päästma hakkama ja ümber nende jooksma ja halama, et muidu läheb emexisse või põllurallile. Igasugused kampaaniad on toredad asjad küll... aga seda ikkagi ainult mõistlikuse piires. Praegune tegevuse võrdlusena tooksin oma haige mõtlemisega näite, et koeraarmastajad panevad kampaaniakorras rahad kokku ja hakkavad kõiki saadaolevaid eri tõugude kutsikaid kokku ostma, et need siis loomade varjupaika viia...
Loota on, et on olemas piisavalt palju inimesi, kellele lihtsalt mingi konkreetne sõiduk või sõidukitüüp kas nostalgiat või mingeid muid sooje tundeid tekitab ja ta otsustab selle elu päästa ja sellele uue kodu pakkuda ja säilitada.
Vanasõidukite varjupaik on tore ja vajalik asi ja nende kollektsioon aukartustäratav... aga minu silmis ongi antud üritus muutunud varjupaigast juba muuseumiks.

Endal seisab momendil hoovis vaz21051, kunagi vanematel ostuloaga ostetud, esimesest enne moskva olümpiat toodetud kohustuslikust näidispartiist... ja just mõtlen, et mida temaga ette võtta, oma elu on ta siiani väärikalt elanud ja isegi täielik kliiniline surm ei ole veel saabunud. Ära lammutada või vanarauda viia ei raatsi, taastama ei suuda ega soovi hakata ja oma hoovi kõdunema jätta kah ei taha... aga sellist kena autode surnuaeda, kuhu saaksin sõbra viimasele puhkepaigale viia jälle ei eksisteeri. Järelikult vahetan tõenäoliselt mõne naabripoisiga mõne vana mopeedi vastu ja lõpptulemusena oleme mõlemad rahul - mina sain omale kogusse uue vajaliku masina või doonori, tema jälle omale sõiduõpperiista.

Vabandan, kui oma kirjutisega kellegi tundeid riivasin.
Vasta
#13

oldmoped Kirjutas:Endal seisab momendil hoovis vaz21051, kunagi vanematel ostuloaga ostetud, esimesest enne moskva olümpiat toodetud kohustuslikust näidispartiist... ja just mõtlen, et mida temaga ette võtta, oma elu on ta siiani väärikalt elanud ja isegi täielik kliiniline surm ei ole veel saabunud. Ära lammutada või vanarauda viia ei raatsi, taastama ei suuda ega soovi hakata ja oma hoovi kõdunema jätta kah ei taha... aga sellist kena autode surnuaeda, kuhu saaksin sõbra viimasele puhkepaigale viia jälle ei eksisteeri. Järelikult vahetan tõenäoliselt mõne naabripoisiga mõne vana mopeedi vastu ja lõpptulemusena oleme mõlemad rahul - mina sain omale kogusse uue vajaliku masina või doonori, tema jälle omale sõiduõpperiista.

Vabandan, kui oma kirjutisega kellegi tundeid riivasin.

Samas ei saa mainimata jätta, et VAZ 21051 on täpselt see masin, mida varjupaigas ei ole. Ja sul oleks praegu ideaalne võimalus olla suure hingega inimene ja parandada Ladade üsna kesist kollektsiooni. Ja sellel autol on ajaloolist aurat (näidispartii), mis teeks temast üsna väärtusliku eksponaadi.

Mõtle positiivselt

Pulmasõidud vana Volgaga, saunabussi ja RAF "Kutsikas" rent - www.suhtesepp.com
Vasta
#14

kris Kirjutas:Ja sul oleks praegu ideaalne võimalus olla suure hingega inimene ja parandada Ladade üsna kesist kollektsiooni.

Esimene mõte, mis mulle selle sõiduki tulevikuna pähe tuli, oligi varjupaik. Ma mõtlesin selle variandi peale päris tükkaega... kaalusin läbi kõik nüansid... aga kahjuks on minu jaoks need korraldatud liiga arvukad masinate ostmiskampaaniad selle ürituse kommertsialiseerinud ja asjal on liiga raha maitse juba juures - osad seal olevad sõidukid on spetsiaalselt ostetud, ei ole oluline, et raha on tulnud sihtotstarbelise annetustena. Lihtsalt on mindud kergema vastupanu teed - ei ole suudetud masinate algsetele omanikel teha piisavalt selgitustööd, et need ise masina sinna viiks vaid on sõidukid lihtsalt rahaga kohale meelitatud.
Enam ei ole minu jaoks tegu kohaga, kuhu saab sõbra viimasele puhkepaigale viia...

See ei tähenda, et mul midagi antud koha vastu oleks, ja pean seda Vanasõidukite Varjupaika väga vajalikuks tehnikaajaloo säilitajana. Aga igasugune annetuse tegemine on minu jaoks alates sellest spetsiaalsest ostmisest saadik välistatud.

Aga kas te kõik kingite oma vanajalgrattad Valdole, mopeedid mulle, zaz965'ed Nymmikule, vanad nõukogude võidusõidumootorrattad IZ350'nele jne jne.

Palun ärge hakake mind nüüd minu arvamuse pärast kividega loopima. Inimesed, kes mind paremini tunnevad, peaksid tedama minu suhtumist rahasse ja roostes rauatükkide ostu-müügi tehingutesse suurte numbrite eest.

Vasta
#15

oldmoped Kirjutas:Lihtsalt on mindud kergema vastupanu teed - ei ole suudetud masinate algsetele omanikel teha piisavalt selgitustööd, et need ise masina sinna viiks vaid on sõidukid lihtsalt rahaga kohale meelitatud.
Enam ei ole minu jaoks tegu kohaga, kuhu saab sõbra viimasele puhkepaigale viia...
Palun ärge hakake mind nüüd minu arvamuse pärast kividega loopima. Inimesed, kes mind paremini tunnevad, peaksid tedama minu suhtumist rahasse ja roostes rauatükkide ostu-müügi tehingutesse suurte numbrite eest.
Nii kurb, kui see ka pole, siis mina loobin küll kividega, seejuures suurte munakividega. Sinu jutt on möla, mis sittagi ei maksa. Ma küll ei tea, mida Sina oled niisama saanud, bahetanud, teinud vanatehnikakultuuri arendamiseks, palju Sa raha teenid, mis hinnaga asju ostad ja müüd ... sest Sa ei ole silma torganud oma tegudega. Vähemalt minule. Muuseas, kas Sina oled 20 000 krooni maksva asja vahetanud 200 krooni kaksva asja vastu? Või kas Sa oled teinud üleriikliku leviga(ükspuha, mis moel) vanatehnikaharrastust propageerivaid tegusid? Ma tõesti ei tea, äkki oled... Mis veel. Ok, kui mina automehena ei tea Sind, siis pole asi ju hull. Aga tundub, et Eesti üks tegusaaid vanatehnikamehi Hr.Piiburi isikus ka ei tea või lihtsalt ei ole ta pidanud vajalikuks näiteks Sinu isiku kaasamise vanatehnikat puudutava seadusandluse väljatöötamisse. Ära pahanda, Sind tõesti ei teata, kuigi Sa võid eriliselt asjalik vanade mopeedide koguja-taastaja olla. Seda siis esiteks.
Teiseks: äkki oled elus kokku puutunud faktiga, kus tuleb kedagi lähedast matma hakata? Kui ei, siis tea, et 10K tuleb kulusid kindlasti. Inimest ja autot võrdsustada ei saa, nõus. Kuid sõbra, siinkohal tehnikasaavutuse, viimsele puhkepaigale saatmiseks tuleks samamoodi peale maksta. Keegi ju ei keela oma lähedast surnud inimest naabrinekrofiiliga näiteks koti kartuli vastu vahetamast. Surma- ja lahkamistunnistus käes ei huvitu laiba edasisest saatusest mitte keegi.
Mina üldse ei imestaks, kui Muuseumipapa rahuliku südamega igalt masinalt lisaks 1000 krooni kasseeriks. On see samasugune surnuaed, mille eest peab riigile maamaksu tasuma, teda hooldama, valvama, piirdeid korras hoidma, et soovi korral võiksid lähedased kadunukesi kasvõi jõuluõhtul meenutama tulla. Muuseas, äri surmaga on maailma kõige kindlam äri. See ei lõppe kunagi... aga surnuaia pidamine päris tüütu tegevus.
Vasta
#16

OT: Üks asi, mis AMF-il on positiivne, on kasutajate heatahtlikkus. See võiks nii jäädagi.
Vasta
#17

Kõigepealt vabandan, et asi hakkab juba väga OT kiskuma
PlyVal64 Kirjutas:Sinu jutt on möla, mis sittagi ei maksa. Ma küll ei tea, mida Sina oled niisama saanud, bahetanud, teinud vanatehnikakultuuri arendamiseks, palju Sa raha teenid, mis hinnaga asju ostad ja müüd ... sest Sa ei ole silma torganud oma tegudega...
Ära pahanda, Sind tõesti ei teata.
Vabandust, ma ei teadnud, et antud foorumis on postituste tegemise ja oma arvamuse avaldamise õigus ainult tuntud isikutel. Vabandan veelkord ja palun administraatoritel minu tagasihoidlik kasutaja kustutada.

PlyVal64 Kirjutas:Mina üldse ei imestaks, kui Muuseumipapa rahuliku südamega igalt masinalt lisaks 1000 krooni kasseeriks. On see samasugune surnuaed, mille eest peab riigile maamaksu tasuma, teda hooldama, valvama, piirdeid korras hoidma, et soovi korral võiksid lähedased kadunukesi kasvõi jõuluõhtul meenutama tulla.

Aga see maks oleks täiesti normaalne!
Mina pean ebanormaalseks olukorda, kus surnuaed või selle surnuaia fanclub maksab selle eest peale, et osad kadunukesed just konkreetselt sellesse surnuaeda maetaks... aga eks see ole nende oma valik. Mina teisejärgulise inimesena lähen ja matan lihtsalt mujale.
Vasta
#18

oldmoped Kirjutas:Mina pean ebanormaalseks olukorda, kus surnuaed või selle surnuaia fanclub maksab selle eest peale, et osad kadunukesed just konkreetselt sellesse surnuaeda maetaks... aga eks see ole nende oma valik. Mina teisejärgulise inimesena lähen ja matan lihtsalt mujale.

Vägisi kipub teemaväliseks aruteluks. Eelmistes positustes toodi võrdlus autovraki ja surnud inimese vahel. Et võrdlus piltlikum oleks peaksime sel juhul praegusest ühiskonnast minema 300 aastat tagasi Uus-Meremaale, kus oli igapäevane inimsöömine. Siis oli ka surnud inimesel suur väärtus, toiteväärtus, nagu vanade autodegi puhul on olemas alati metalliväärtus. Praeguses ühiskonnas eeldab surnud inimene ainult kulu ja võib tähendada tulu pärijatele.

Et varjupaika saamise eest on mõnedele autodele peale makstud on tõsi. Makstud summa on olnud metalliväärtus, ei midagi rohkemat. Seda on tehtud isendite puhul, kus alternatiivi pole, isendite puhul mida on Eestisse järgi jäänud mõni üksik isend. Kindlasti on puudus ka nõrk veenmisoskus, kuid püüdkem end parandada.

2105 ei ole veel nii haruldaseks muutunud, et ilmtingimata peaks raha välja käima erinevalt näiteks Ta6-st. Lihtsalt on kahju, kui autoajalooliselt kaunis isend avalikkuse jaoks kaduma läheb.

Loodan, et administraatorid ei võta oldmopedi palvet tõsiselt.

Pulmasõidud vana Volgaga, saunabussi ja RAF "Kutsikas" rent - www.suhtesepp.com
Vasta
#19

kris Kirjutas:2105 ei ole veel nii haruldaseks muutunud, et ilmtingimata peaks raha välja käima erinevalt näiteks Ta6-st. Lihtsalt on kahju, kui autoajalooliselt kaunis isend avalikkuse jaoks kaduma läheb.

Loodan, et administraatorid ei võta oldmopedi palvet tõsiselt.

Vabandan, ja teen veel ühe postituse, et minust valesti aru ei saadaks:
antud 21051 kasutasin lihtsalt näitena, mitte ma ei ole eeldanud, et keegi selle eest midagi makasma hakkaks.

Veelnatukerohkem OT - üks ilmekamaid ilusate annetuste halva kasutuse näide on Okupatsioonimuuseum - 35milj annetatud raha ja mittesittagi vaadata, peale õudsavälimusega muuseumihoone. Ja samas saab Eesti väita, et näe jälle üks uus muuseum juures.
Loodan, et tehnikamuuseumil läheb paremini ja vaatamata sellele, et eestlase lemmiktoit on teine eestlane, saab asjast ikkagi kõigi koostöös ka kunagi asja, olenemata sellest, kes parajasti seal üleval pumba juures istuvad.

Aga loodan siiski, et administraatorid mu palvet tõsiselt võtavad.


Vasta
#20

Kulla inimesed, ärge loopige teineteist poriga! Loomulikult on igaühel oma nägemus vanatehnikast ja selle kogumisest/taastamisest, kuid keegi ei tea, milline see õige on! Vaidlused selle üle võivad kujuneda lõputuks, seepärast ei ole mõistlik neid alustadagi.

Mina näiteks saan aru kõikidest põhimõtetest ja austan kõiki tõsiseid tegijaid, kes midagi on ära teinud. Siia hulka käivad nii kaasfoorumlased oldmoped (korralik vanade mopeedide kogu ja Haapsalu nostalgiapäev), muuseumipapa ja ivar73 (muljetavaldav lähimineviku autode varjupaik), plyval64 (vahva ajakiri), kris (mitmete päästeaktsioonide algataja, tänu millele on palju asju vanametallist pääsenud), piibur (hulk vahvaid üritusi, sh suursõit) ja paljud teised. Lisaks veel mitmed foorumivälised kodanikud, kes on kogunud/taastanud süstemaatiliselt nii veoautosid, mootorrattaid, traktoreid, rajanud eramuuseumi, asutanud mingi mõisa aita vanavaraaida, rajanud raudteemuuseumi, militaarmuuseumi või midagi muud.

Laseme ehk kõigil entusiasidel tegutseda ja anda oma killuke panust vanatehnikakultuuri säilimisse koos nende põhimõtetega, mis kõik võiks toimida üheskoos ja üksteise kõrval!

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne