Vanad fotod
Mootorratas jääb küll sõjajärgsesse aega.
Kurtna Mootorrattamuuseum; külalistemaja,saun http://www.teearu.ee
Mootorite plokikaante remont; alumiiniumi keevitus, töötlemine. tel.5087150, Urmas Teearu.
Vasta
Teine variant et ca 20a hiljem tehtud pilt.


Mis ratas on pildil ?
Bmw 750 ILA Highline 1992
Vasta
Pilt on vähimagi kõhkluseta tehtud Inglismaal. Sellele viitavad number ja maksumärgi (taxdisc) hoidja esihargi küljes. Pildil olev ratas on arvele võetud enne 1963. aastat ning seda Derby kandis.

Ratas ise tundub olevat 40ndat teise poole/50ndate esimese poole kaherattaline, paagil olev embleem meenutaks veidi nagu Arieli, aga ma ei ole kindel. Sellest piirkonnast oleks vaja suurendusega skaneeringut.

A.
Life\'s journey is not to arrive at the grave safely in a well preserved body, but rather to skid in sideways, totally worn out, shouting \"Holy s--t!....What a ride!
Vasta
Photo 
[Pilt: 8417763.jpg]
[Pilt: 8417770.jpg]
[Pilt: 8417822.jpg]
[Pilt: 8421817.jpg]
Olen selles põlvkonnas kus lapsed õues olid rohkem kui praegu autod.
Vasta
Kolimine. Huvitav kas kannataks rakendada ka terminit haagissuvila  Smile 
[Pilt: t760_Kolimine.jpg]
Vasta
Venemaal oli ka Stalini võimu alguses hakatud talusid ühtekokku vedama. Pidid kõik teeääres reas olema. No siis oli parem kõike kontrolli all hoida.... Kui talud kõik eraldi siis raske valitseda. Tehti kolhoosi.....
Üleliigne kraam vahetusteks ja realiseerimiseks...... http://nagi.ee/photos/TALUPOEG/sets/298633/

Pakkuda erinevaid veneaegseid kiilrihmasid. Uuri asja!
Vasta
(02-10-2016, 15:43 PM)TALUPOEG TALUJA Kirjutas: Venemaal oli ka Stalini võimu alguses hakatud talusid ühtekokku vedama. Pidid kõik teeääres reas olema. No siis oli parem kõike kontrolli all hoida.... Kui talud kõik eraldi siis raske valitseda. Tehti kolhoosi.....

Vene külad seda malli juba aegade algusest.Suurest juhist polnud siis veel haisugi.Müstiline Venemaa selleks väga hea kuulamine.(Vikerraadios pühapäeviti)
PS.kui vaadata tolleaegseid kroonikafilme,siis paneks imestama,kuidas sellist risu teise kohta vedada saaks.
Vasta
(02-10-2016, 15:56 PM)linnuke Kirjutas:
(02-10-2016, 15:43 PM)TALUPOEG TALUJA Kirjutas: Venemaal oli ka Stalini võimu alguses hakatud talusid ühtekokku vedama. Pidid kõik teeääres reas olema. No siis oli parem kõike kontrolli all hoida.... Kui talud kõik eraldi siis raske valitseda. Tehti kolhoosi.....

Vene külad seda malli juba aegade algusest.Suurest juhist polnud siis veel haisugi.Müstiline Venemaa selleks väga hea kuulamine.(Vikerraadios pühapäeviti)
PS.kui vaadata tolleaegseid kroonikafilme,siis paneks imestama,kuidas sellist risu teise kohta vedada saaks.

Ka meie maal on sellised külad olnud, ajalooõpikust mõiste ridaküla. 
Ja pole see tõenäliselt mingi risu, vaid hoopis suuremat-jõukamat sorti talumaja, millel vedamiseks aknad, ahjud, korstnad jms küljest võetud. Tulevane kolhoosikeskus:-)
Vasta

Ka meie maal on sellised külad olnud, ajalooõpikust mõiste ridaküla. 
Ja pole see tõenäliselt mingi risu, vaid hoopis suuremat-jõukamat sorti talumaja, millel vedamiseks aknad, ahjud, korstnad jms küljest võetud. Tulevane kolhoosikeskus:-)


Ei pidanud silmas seda ilusat rehielamut.Jutt oli ju 20..30.aegsetest vene külamajadest.St.Staliniaegsest Venemaast.
Vasta
Meie talumaja ähvardas ka selline kolimine 80ndate esimeses pooles.Toonane Ülenurme õppe ja katsemajandi direktor Roosvee plaanis miskit suuremat sorti põllumaid ja oligi plaan maja ära vedada .Kõrvalhooned ja põlispuud oleks ilmselt maha lükatud.Õnneks see jäigi vaid plaaniks ja 1985/86 tehtud maaparandus eemaldas võsa ,kaevas kraavid,dreenid ja ehitas uued teed.Talu jäi omasse kohta Smile
Vasta
(02-10-2016, 17:11 PM)honkomees Kirjutas:
(02-10-2016, 15:56 PM)linnuke Kirjutas:
(02-10-2016, 15:43 PM)TALUPOEG TALUJA Kirjutas: Venemaal oli ka Stalini võimu alguses hakatud talusid ühtekokku vedama. Pidid kõik teeääres reas olema. No siis oli parem kõike kontrolli all hoida.... Kui talud kõik eraldi siis raske valitseda. Tehti kolhoosi.....

Vene külad seda malli juba aegade algusest.Suurest juhist polnud siis veel haisugi.Müstiline Venemaa selleks väga hea kuulamine.(Vikerraadios pühapäeviti)
PS.kui vaadata tolleaegseid kroonikafilme,siis paneks imestama,kuidas sellist risu teise kohta vedada saaks.

Ka meie maal on sellised külad olnud, ajalooõpikust mõiste ridaküla. 
Ja pole see tõenäliselt mingi risu, vaid hoopis suuremat-jõukamat sorti talumaja, millel vedamiseks aknad, ahjud, korstnad jms küljest võetud. Tulevane kolhoosikeskus:-)

Kolimise täpseid asjaolusid ei tea, aga maja liigutati algsest asukohast naaberkülla. Kolhoosikeskust sellest minu teada ei tehtud ja maja on siiani kasutusel elumajana. Minul pildiga seost niipalju, et üks lindimeestest on mu vanaisa.
Vasta
Aga anna teada,kes kus millal,jne
Vasta
(02-10-2016, 17:15 PM)linnuke Kirjutas: ... Ei pidanud  silmas seda ilusat rehielamut. ...
See pole ju rehielamu, tol pole ei korstnat (korstnaauku katuses) ega suuri aknaavasid (vaid üks pisike seapõiega klaasitav aken, nii 20x30 cm). Isiklikult lammutasin ca 15 a tagasi oma isatalu rehielamu ära ja võin selle asemel rehielamu eri osadest paraja ajalootunni või ekskursiooni maha pidada, lapsepõlves sai seal ikka rõõmsalt mängitud. Rehielamu ehitusaega ei tea, minu praegune kodu on sellest ülejärgmine maja ja ehitatud 101 aastat tagasi.
Vasta
(02-10-2016, 22:57 PM)mihkelr Kirjutas: Kolimise täpseid asjaolusid ei tea, aga maja liigutati algsest asukohast naaberkülla. Kolhoosikeskust sellest minu teada ei tehtud ja maja on siiani kasutusel elumajana...

oma kodukandist tean neid talumaju, mis olid vahepeal nii kolhoosikeskused kui hiljem osakonnakeskused ja nüüd jälle elumajad ...
Vasta
ma täpset definitsiooni ei tea, aga sellegipoolest julgeks vaielda.
minu arusaamise järgi on rehielamu mistahes reheahjuga vilja kuivati, millel küljes peksmise jaoks tuulutatav rehealune ja mida kasutatakse ka elamiseks. korstende-akende olemasolu ei tohiks oluline olla.
ise igatahes elan korstnaga varustet reheahjuga majas, kus lisaks rehetoale ja rehealuse on ka kambrid juures ja aknaid kokku kaheksa tükki. väidaks selle küll rehielamu olevat. veidi pisike on, seuke popsi variant rohkem, põrandupinda lahja kuussada ruutu, aga kannatab elada küll.
Vasta
Jäin minagi selle definitsiooni üle mõtlema.
Mul kallis klassiõde elab Keila lähedal,nn rehielamus.Eksootikat saab tema juures ikka hulgi.Astud tuppa st.kööki kõigepealt siis esimene põrand paekivist(muld,ehksiis pinnas vuugiks)Vasakule viib uks peremehe viinakööki ,sealt edasi talli(peavad 2 e töösetukat)Köögist paremal aga elutoad,stiilne samkompunn mööbel,tehnika jne.Täielik kontrastide paabel.
Mainimata jäi muidugi suitsusaun ,üle hoovi.
Vasta
(02-10-2016, 23:11 PM)linnuke Kirjutas: Aga anna teada,kes kus millal,jne
Nii palju kui tean, asus maja algselt Maalasti külas ja koliti ümber Koksverre, kaardi järgi võis distants olla 3-5 km, tegemist siis Kõo vallas asuvate küladega. Miks ja mis asjaoludel maja asukohta vahetas, ei oska öelda, võib olla tõesti oli algusaegadel kolhoosikeskus, täpsemat infot maja ajaloo kohta kahjuks rohkem ei oma.  
Mis puutub vanaisasse, siis temast mõned aukirjad/diplomid täitsa alles, aga pole kindel kas vanade fotode rubriik selleks just kõige sobivam on.
Vasta
(03-10-2016, 21:57 PM)diesel Kirjutas: ma täpset definitsiooni ei tea, aga sellegipoolest julgeks vaielda.
minu arusaamise järgi on rehielamu mistahes reheahjuga vilja kuivati, millel küljes peksmise jaoks tuulutatav rehealune ja mida kasutatakse ka elamiseks. korstende-akende olemasolu ei tohiks oluline olla.
ise igatahes elan korstnaga varustet reheahjuga majas, kus lisaks rehetoale ja rehealuse on ka kambrid juures ja aknaid kokku kaheksa tükki. väidaks selle küll rehielamu olevat. veidi pisike on, seuke popsi variant rohkem, põrandupinda lahja kuussada ruutu, aga kannatab elada küll.
Tsitaat:Rehielamu (harvem ka rehetare) oli eestlaste vana traditsiooniline elamu.

Rehielamu oli eesti talu tähtsaim hoone. See ehitati esiküljega õue poole ning paiknes sageli otse sissesõidukoha vastas. Rehielamu täitis elamu, rehe,lauda, töö- ja hoiuruumi ning paiguti ka sauna ülesandeid.
Ta koosnes kolmest põhiosast: rehetoast, sellest ühele poole jäävast rehealusest ja teisele poole jäävatest kambritest. ... Rehielamu keskne ja kõige olulisem ruum oli küttekoldega rehetuba. See oli kogu aasta elutuba, kuid sügisel rehepeksu ajal kuivatati seal vilja. Kuni 19. sajandi keskpaigani olid rehetoad akendeta, valgust saadi lauaga suletava ava (niinimetatud paja) või seapõiega kaetud tillukese akna kaudu. Uksed olid madalad ja kõrge lävepakuga. Nii rehetoal kui kambritel olid rõhtpalkseinad ja muldpõrandad, Põhja-Eesti paealadel tehti rehetoa põrandad sageli ka paeplaatidest. Rehetoa taganurgas asus suur pae- või maakividest suitsuahi, mille ees lahtisel leeasemel valmistati perele toitu ja loomadele sööta. Kütmise ajal lasti suits välja rehetoa välisukse kaudu.

Rehealune oli põhiliselt majandusruum, mille esi- ja tagaseinas oli lai värav, kustkaudu sügisel vili sisse veeti. Seal peksti reht ja tuulati vilja. Talvel hoiti rehealuses koduloomi, eelkõige hobuseid ja sigu, ülal laepeal aga heina ja põhku. Samuti kasutati rehealust veokite ja hobuseriistade hoidmiseks. Pulmade ja muude pidude puhul oli see tantsuruum, suviti paiknes seal sageli söögilaud.
Kamber leiab esmakordselt mainimist alles 17. sajandi allikates. Kaua aega oli see kütteta ruum, mida kasutati hoiuruumina ja kus suvel magati.
võetud siis vikist https://et.wikipedia.org/wiki/Rehielamu , aga midagi sellist mäletan ka kooliprogrammist. Ise elan lõunas ja lõunas olid ikka väiksed aknaaugud nagu öeldud 19 saj keskpaigani ning 19. saj keskel ehitati siin juba rehielamute asemetele talumajad elik häärberid. Rehielamud jäid kasutusele vaid majandushoonetena, varjualustena igasugu kraamile jms.

P.S. honkomees@hariduseltajaloolane
Vasta
Viiekümmnendatel oli see majade kokkuvedamine teemaks poliitilis ideoloogilises mõttes, et tekitada kolhoosiasulaid vs. hajali asuvad majapidamised. Eks siin ole juba paekivipõrandatest räägitud, siis lisaks omalt poolt, et mu kunagine elukaaslane sai koolis teada, et põrandaid pestakse, seni oli ta elanud koos õdede vendadega muldpõrandaga talumajas ja seda kaheksakümnendatel.
Masintikkimine särkidele-värkidele. Logod ja reklaam riietusel, logodega põrandamatid autodesse jne...
Vasta
Tere!
Palun abi targematelt peadelt masina margi kindlakstegemisel, ju ta mingi "trofeinõi" on! Paistab, et ühelt negatiivilt on eri aegadel tehtud pilt.[Pilt: orig_29602903_BzpU.jpg]
[Pilt: orig_29602901_6ydh.jpg]
Rain Rikas
Eesti Maanteemuuseumi peavarahoidja
rain.rikas@mnt.ee
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne