Võru Albion
#1

Tere

Kirjutasime jutu Albioni kohta, mille mootor on meil restaureeritud. Sooviks igasugust infot, mis on seotud Albioni autode ja mootoriga.
Vasta
#2

Kas pilte ei ole lisada?
Vasta
#3

Mart Laanelepp Kirjutas:Sooviks igasugust infot, mis on seotud Albioni autode ja mootoriga.

Mina võin aidata niipalju, et käisin suvel Bauskas sealselt Albioni vaatamas, mh tegin mitmeid detailfotosid. Nende fotode uurimisel sai lõplikult selgeks, et tegemist on ikkagi sellesama 1978-79 Eestist salapärastel oludel kadunud masinaga, mis seal nüüd restaureeritud.

Vt http://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=13052 - nii minu tehtud fotod kui ka pikk arutelu selle auto saatuse kohta.

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#4

Seda Bauska Albioni tahaks ka ise vaatama minna, soovikski rohkem teada saada kus see muuseum asub ja millal lahti on.
pilte: http://www.zone.ee/leopold_sulg/albion/ . Autoga tegeleb minu vanaisa ja kellel on huvi rohkem teada saada või on anda huvitavat informatsiooni helistage 78 60 172
Vasta
#5

sirvisin oma 1912a autoraamatut ja seal oli selline ujukita karburaatori tööpõhimõtte kirjeldus:

Koosneb kahest osast - aurustajast ja segistist, millest kraani(de) abil reguleeritakse mootorisse pääseva segu kogust (käsitsi).
Kütusesegu moodustub õhuvoolu liikumisel tekkivast aurustumisest kütusepinna kohal. Õhu liikumise tee on spetsiaalselt pikendatud ja jaotatud kogu kütusepinna kohale.
Aurustajas olev ujuk reguleerib/näitab, et aurustuskambris oleks vajalik kogus kütust.
Joonise järgi asus segisti aurustuskambri kohal. Aurustuskamber oli küllaltki suur ja võis olla vist ka bensiinipaak.

Öeldud on, et sellised karburaatorid on ebaökonoomsed ja sobivad ainult väikese võimsusega mootoritele(3-4hj) ning autode(sõidukite?) jaoks üldse mitte.

Väljalaskegaaside kasutamisest selle karburaatori juures juttu ei olnud, küll aga on teises lõigus mainitud, et veoautodel kasutatavad petrooleumikarburaatorid vajasid eelsoojendust(40-50C), mis võeti väljalaskegaasidelt.
Petrooleumi eeliseks peeti odavust ja väiksemat tuleohtlikkust, puuduseks kehvemat käivitust ja mittetäielikku põlemist kõrgematel pööretel. Käivituse hõlbustamiseks peaks algul käivitama bensiiniga.

Selline petrooleumi-(ja bensiini?) karburaator Albionil ilmselt peakski olema, ja karburaatori ehitus arvatavasti sootuks teine kui bensiini-aurustamise karburaatoril.
Bauska Albioni pealt peaks ilmselt kõige lihtsamini selgust saama.

Holley aurustaja + segisti (vaporizer + mixer) oli päris pikka aega kasutusel ka Fordsoni traktoritel.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne