[karlarnold]

See teaduslik uurimus, millest on kirjutatud eelviidatud artikkel, paneb lihtsalt paika ühe fakti: probleem ei ole mitte füüsilises vaid vaimses tervises. Noored mehed ei vajanud mitte rohkem tablette vaid rohkem informatsiooni. Nad vajasid tuge, Eesti ühiskonna tuge.
Pereprobleemid ei alanud mitte erektsiooni puudumisest, vaid avalikust arvamusest, et „kiiritust saanud mehe lapsed võivad tulla defektidega“. Nad uskusid seda ise, ja surusid maha soovi saada järglasi ja seda uskusid paljud naised ja lihtsalt üritasid oma tulevastele lastele valida võimalusel kvaliteetsemat isa. Erektsioon kadus stressi, mitte füsioloogiliste põhjuste tõttu.
Kui siis, õigel ajal, oleks keegi tulnud välja taolise uuringuga, tõestanud et nende rakud ei erinegi oluliselt teiste meeste omadest, oleks mõned enesetapud jäänud lihtsalt olemata. Suitsiidile ei ajanud mite terviserike, vaid pidevalt painav mõte, et „mul on terviserike, mul ei ole tulevikku, kõik räägivad et mul on terviserike, arstid valetavad, et pole hullu midagi, mul on terviserike, ajaleht kirjutas, et kõigil meestel kes seal käisid, on terviserike, kuidas siis minul ei ole, kindlasti on, arstid lihtsalt ei oska otsida, neil ei ole kogemusi, nad peavad salatsema, nad ei tohi mulle tõtt rääkida...“.

Laiemas plaanis võiks uuringu tulemusi üldistada, et kõik kriisikolletes käinud mehed vajavad rahulikku ühiskonda naasmisel tuge ja mõistmist - ei piisa ainult meditsiinilisest läbivaatusest, raisk!