[pen.skar]

Maha olid lastud ja kuhjas maeti ikka kitsed, lehmad ja sead. Kassid, koerad ja roomiktraktorid jäid tervetena maha. Koerad metsistusid ruttu- nägid vaid eemalt leekivat karja. Iselugu olid kutsikatega mammad- need olid nii tühjaks imetud, et ei olnud enam võimelised toitu otsima. Sai oma toidupära termosetäis mõnele kallatud. Oli abi või pikendas agooniat...
Marodöörlus- mis see on? Juhtus suur jama mirnõi atom`ga. Olime appisaadetud sõdurid, meid toideti, maksti 50 rubla kuus palka, sellegi saatsime kodu. Uskusime mitu kuud, et suudame kõik koos asja parandada.
Maa-tee liivane, külatänav sõiduautole läbimatu, palavus. Juba nädalaga kasvas õuedesse kõrge kõrreline rohi. Kultuurimaja ja koolimaja olid meie mõistes majad, ülejäänud õlgkatusega hata`d. Üks kohalejäänud muti näitas oma elamist- lage tal polnudki. Suur vene ahi ja ülal kohe õlgkatus paistis! Laudasein nii hõre, et paistis läbi. Ju seal külma talve pole.
Puskari leidmiseks küll kuhugi lõhkuma ei hakanud- seda oli ikka siia-sinna jäänud ja leidsid naiste loogika järgi pakendatuna ja peidetuna(lillepeenrasse, puukuuri moosipurkides jne).
Sidekontorisse toodi lehti edasi, laialijagada polnud kellegile. Võtsid igast pakist mõne laagris lugemiseks ja kempsu jaoks ka kaasa. Ei keelatud. Vahel õnnestus leitud töötava telefoniga koodidega majandades mõnel kojugi helistada.
Kuskil Ukrainas või Valgevenes ostsime poe saiadest tühjaks- tervelt kolm tükki saime! Müüja ei olnud julgenud rohkem kaupa tellida- viimaks jäävad kätte. See oli veel elanikega külas... Vaesus, kahju inimestest.
Ühe kolhoosi asjapulga kodus oli üle mindud Gaz 67`lt Gaz 69`le. Temal olid Gaz 67`d esindatud kolmes variandis- sõjaaegne väga robustne, siis ustega pealtsõda ja veel esimehe polsterdatud "lux". Läbisõidetud mootoreid, sildu, vedrupaki poolikuid oli tal pommiauk täis. Võtsime peremehelt aadressi, et tuleme unikumidele järele. Plaaniks jäigi.
Korra Aleksandrovka küla tõkkepuu juures miilits vaatas autokasti ja ütles, et olla kummipaat kaduma läinud. Korra ajas miilitsa Uaz kohalike T 150k taga, plärtsutasid oma tongipüssi. Pihta kellegile ei saadud, ära kadusid silmist.
Kõige eksootilisem tehnikavidin oli Polesskoje (Tapa suurune linn)iidne raudtee aurukraana, mis tõstis kõrvaltee vagunist tinalehti autodele. Mõni päev hiljem oli ta külili teetammil ja autokraanad toimetasid tinaga. Siis laagri kõrval parkisid iseliikuvad skreeperid MO- ? Mehed seal juures olid õlised ja mustad kui kuradid. Kahetaktilise ülelaadijaga Mazmootoriga. Remonditi, liikuma neid ei saadudki selle kuu jooksul mis seal olime.
Igapäevatehnika- veepütid, Bat, Btr, tuletõrjeautod, Maz`del ekskavaatorid, köögid olid meil omal kaasas ja sinna nad arvatavasti jäid.
Suured Mi transpordikopterid täideti ja tulid Ovrutšist. Nende jaoks oli seal maanteekraavi maha pandud u 100 mm alumiiniumist kütusetorustik rauteejaama? Kogu trass lekis ja haises, lihtsalt ime et maha ei põlenud.
Kindralid käisid meil külas väikeste küürakate ründekopteritega(Volgad oleks käest võetud ja püsti lükatud). Iga järgmine tühistas eelmise õpetused-korraldused.
GPS`i asendas polguvana sohver. Kui kolonni esiots tagaotsa nägema sai, oli selge et jälle eksisime, tiirutame võpsikus. Saadeti poiss kiparisi (vist küpress- elupuutaoline hästi tüvelähedale hoidvate okstega puu. Kasvab kõrgeks, kuid püstiste okste tõttu halb ronimiseks) otsa kurssi külale määrama.
Tagadi laadal müüdi rohelisi ühe patareiga tulukesi. 86-ndal rippusid sellised kooritud pinnase mahapanekukoha okastraadil. Hiilgasid, kuni patareid jätkus. Seal konutas ka buldooseriga DT 75. Kelle koorem enam ära ei mahtunud, torkis selle käima ja lükkas sodi koomale.