Kas on mõtet hakata taastama GAZ 51?
#1

Kas on mõtet hakata taastama GAZ 51 millest on järgi :kabiin (komplektne) ja esiots roosteta raam ,esisild ,roolimehanismid ,kasti raudosad
masin aastas 61
Vasta
#2

Ma usun ,et tasub ,sest igalpool vedeleb veel palju osi sellele
autole !
v
Vasta
#3

Kindlasti ei TASU!
Enamuses vanade autode restaureerimine ei ole TASUV... no muidugi va firmale kes töö teeb, juhul kui leidub keegi, kes maksab.

Dad.
Vasta
#4

Kui nii võtta ,ei tasu ükski restaureerimine ära . Tegelikult restaureeritakse autosid ja üldse vanu asju vaid oma rahuloluks ja
teistele näitamiseks ,et need sind kiidaks . Niimoodi vaadates on ju
restaureerimine täielik mõttetus !
v
Vasta
#5

Samas niikuinii kui restaureerid masinat võtad ta täiesti osadeks ja ostad omale doonoreid/käid vrakke varuosandamas, niiet kui algmaterjal hea, naq juba mainisid ,et roosteta raam siis ika tasub.
Vasta
#6

Mul oli kunagi üks hea tuttav, kes küsis, et kas see vanade masinatega mässamine ikka tasub ennast ära? Mina küsisin siis vastu: "Kuule, sa käid ise rahvatantsu tegemas, kas see tasub aja raiskamist?"
Mees sai oma mõttetust küsimusest kohe aru ja sellel teemal rohkem ei diskuteerinud.

Terv. Märt Aarne
www.vanatehnika.ee
Vasta
#7

autorestauraator Kirjutas:Mul oli kunagi üks hea tuttav, kes küsis, et kas see vanade masinatega mässamine ikka tasub ennast ära? Mina küsisin siis vastu: "Kuule, sa käid ise rahvatantsu tegemas, kas see tasub aja raiskamist?"
Mees sai oma mõttetust küsimusest kohe aru ja sellel teemal rohkem ei diskuteerinud.

Mina seega kolmekordne "hull" : mässan vanade masinatega, laulan segakooris ja puhun pasunat ka veel ...
Vasta
#8

muuseumipapa Kirjutas:
autorestauraator Kirjutas:Mul oli kunagi üks hea tuttav, kes küsis, et kas see vanade masinatega mässamine ikka tasub ennast ära? Mina küsisin siis vastu: "Kuule, sa käid ise rahvatantsu tegemas, kas see tasub aja raiskamist?"
Mees sai oma mõttetust küsimusest kohe aru ja sellel teemal rohkem ei diskuteerinud.

Mina seega kolmekordne "hull" : mässan vanade masinatega, laulan segakooris ja puhun pasunat ka veel ...


Peaasi ,et see Sulle omale rahuldust pakub . Ülejäänu pole oluline!
v
Vasta
#9

Märt Aarne kirjutas:

"Mul oli kunagi üks hea tuttav, kes küsis, et kas see vanade masinatega mässamine ikka tasub ennast ära? Mina küsisin siis vastu: "Kuule, sa käid ise rahvatantsu tegemas, kas see tasub aja raiskamist?"
Mees sai oma mõttetust küsimusest kohe aru ja sellel teemal rohkem ei diskuteerinud."

Mina, kui vähetuttav küsin:

Märt, misajast peale sa oma põhitööd nüüd järsku rahvatantsuga võrdlema oled hakanud...?
Me kõik saame aru, et poleks vanu autosid ja inimesi, kes neist vaimustuvad, oleksid Sina tööta....
Vasta
#10

unic-härra Kirjutas:Kas on mõtet hakata taastama GAZ 51... masin aastas 61

Palju oleneb selle väidetavalt 1961. aastast pärineva tooriku korral ka see, kas tegu on tehasetoodanguga või Nuiast läbikäinud ümberehitusega.

Kui masin on Nuias käinud, võib ta passis ilutseda mis tahes aastaarv, auto ise on ikka 1970-80te aastate komplektsuses ja erineb algsest masinast paljude osade/detailide/nüansside poolest. Valdav enamik (hinnaguliselt 95-99%) Eestis säilinud 51sid on Nuiast läbi käinud ja õnneseen oled, kui Sinu käes on sealt läbikäimata isend.

Mina väärtustaksin eelkõige tehasekomplektsuses autot, kuigi kui Sulle asi südamelähedane, miks mitte taastada ta ka Nuia kapitaalremondi komplektsuses. Viimasel juhul on mul ehk miski Nuia pirkagi pakkuda.

Mõned erisused 1961.a. tehasekomplektsus versus 1980te Nuia:

1. Hingedega avatav tuuleklaas / statsionaarselt poltidega kinni pandud tuuleklaas.

2. Spidomeetri osuti tagaots ümar / tagaots kandiline

3. Istmepadjad terasvedrudel ja kaks erinevat istumispatja / poroloonil ja üks ühine padi

4. Esiamordid hoobtüüpi (kuni 1964) / tavalised teleskoon-tüüpi

5. Stangetagune plekk ulatub stange otsani ja ots on keeratud veidi alla / ei ulatu otsani ja ots ei ole keeratud alla

6. Nn lahtise vedruga haagisekonks / kinnise vedruga

7. Nn allakeeratav varurattakronstein / lihtne varuratast hoidev lapakas

8. Tiheda rihveldusega gaasipedaal / hõreda rihveldusega gaasipedaal

9. Nn "sarvedega" kastisulgurid / nn "paremale/vasakule keeratavad" kastisulgurid

10. Ümara profiiliga laternavõrud (võru serv ulatub tiiva eendi servani) / lameda profiiliga nn 52-tüüpi võrud (võru serv ei ulatu tiiva eendi servani). Tegelikult on lambikorpused ja tiibade lambi kinnituskohad ka erinevad

Vist sai olulisim kirja, mis iseloomustab 1961. aasta 51 erinevust 1980te aastate Nuia isendist.

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#11

hmm

Tasuvuse koha pealt on õigus- See ei tasu ära. Samas on ka hobid. Millegagi peab end ka siduma. Kogu aeg ei saa ju telekat kaeda. Huvisid peab ka olema.

Tekib Küsimus, kas igaühel auto omamine ka ära tasub- loomulikult mitte- ostab miljonilise auto ja sõidab aastas mõnituhat kilomeetrit- taksoga oleks odavam ju. Kuid siin ongi point mugavus ja huvi asja vastu.

Tehes enda kätega nullist masina(auto-mootorratta-jalgratta vms) üles saab selle üle ikka uhke olla. Rahast siin ei tohiks rääkida. Selles tuleb aru saada. Teiseks sa ehitad selle endale ikkagi mitte teistele - sellisel juhul tasub alles taastada.

Ise ei poolda inimesi, kes taastavad müügi jaoks. See inimene ei ole hingega töö juures tavaliselt. Norm inimene teeb nii hästi kui võimalik. Väiksemad vead hakkavad juba närvidele. Kvaliteet on parem.
Müügi vennad vaatavad,et kuidagi peab masin käima. võõpavad plekidetailid üle ja panevad masina käima. Ligemalt kaema hakates hakkad nägema vigu. See ei ole üldse kena siis.


Kui müüa siis ei soovita sul seda masinat taastada, ostjaid on vähe -kasumit vähe - või üldse miinuses.
Juppe leiab sellisele piisavalt ka originaale.

On suur vahe, kas elada aastas 1980 või nostalgitseda aastat 1980.
Vasta
#12

unimüts Kirjutas:Juppe leiab sellisele piisavalt ka originaale.

Osasid detaile jah. Neid, mille mudel 1970-80tel muutus ning mis Nuias tihti uutega asendati - mitte alati ja kohe. 51de häda ongi see, et nende valdav enamik käis mingil ajal Nuiast läbi, mis kaotas tihtipeale varasemate põlvkondade eripärased detailid.

Nt ise otsin jätkuvalt taga algseid tagatule kinnitusklambreid ning "mahakeeratavat" varuratta kronsteini - pole senini leidnud. Mõlemad olid veel kasutuses 1950te lõpul ja 60te algul, kuid mitte enam 60te lõpul ja hiljem kapitaalides.

Ja nt algsed teistsuguse rihveldusega astmelauad on olemas vaid mõnel säilinud tuletõrjeautol ning peale selle ühel suurimal Lõuna-Eesti veoautotaastajal. Minul on need olemas tänu õnnelikule juhusele (tänan veelkord kaasfoorumlast Romkat abi eest üle-eelmisel sügisel). Kardan, et neid kõiki väga vähe alles. Sama jutt kehtib enne-1950te-lõpu "suurekorgilise" radiaatori kohta.

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#13

Valdo, kas on palju palutud, et Sa nendele entsüklopeedilistele teadmistele ka pildilise tausta lisaksid?

Ma ei kujuta ettegi näiteks neid teise tüübi astmelaudu.
Vasta
#14

Hommik Kirjutas:Valdo, kas on palju palutud, et Sa nendele entsüklopeedilistele teadmistele ka pildilise tausta lisaksid?

Ma ei kujuta ettegi näiteks neid teise tüübi astmelaudu.

Keeruline soov. Kunagi ehk küll. Lihtsalt... mu enda mudru on tihtipeale teise mudru (koli) all ja ei ole hetkel pildistamisväärses seisus/asukohas.

Mida võin kunagi teha (kui aega leian) on fragmendid eri ajastute 51 tükikataloogidest, mille koopiad mul on. Varasema tüübi astmelauad ehk on isegi ligipääsetavad hetkel pildistamiseks, kui suurt lund just peale ei tule... Mingeid pilte olen siin foorumis ka ju avaldanud varem - nt Lätis Bauska muuseumis hoitavast 1. seeria puukabiiniga 51st, sh ka kabiini sisust...

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#15

Kui on sobiva suurusega garaaž või kasvõi katusealune kus veoautot hoida (või perspektiivis hoida) siis kindlasti tasub. Vastasel juhul kõduneb juba taastatud puitkast vaata et pooletosina aastaga ära- selle tegemine arvestades lauamaterjali eriprofiile ja metallosi ei ole odav ettevõtmine.
Kabiiniosi Gaz 51-le ikka leiab ja on saadaval ka täiesti uusi detaile-poritiibu, uksi jne- on ju tegemist ühe maailmas enimtoodetud veoautoga.

Huvitun GAZ 12 ZIM-i varuosadest ning selle sõidukiga seotud kirjandusest, dokumentidest ja mälestustest.
Vasta
#16

eberhard Kirjutas:...kõduneb juba taastatud  puitkast vaata et pooletosina aastaga ära- selle tegemine arvestades lauamaterjali eriprofiile ja metallosi  ei ole odav ettevõtmine.

Õnneks on 51 kastiplangud mitte täis- vaid poolpunniga (kõik täispunnplangud on kellegi - mingi väikese värstoa - isetegevus). Seega lihtsustab see kasti järeletegemist kodustes tingimustes, kui on olemas miskinegi sae-, höövel- ja freespink.

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#17

Stihl-ile vastuseks:
ega sa ei tunne vist mind tõepoolest. Minu jaoks on vanatehnikaga tegelemine tõepoolest nagu mõnele teisele rahvatants või koorilaul! Olen tegelikult hoopis teist ala õppinud ja suurema osa elust ka õpitud alal tööd teinud. Lihtsalt kümne aasta eest otsustasin, et ühendan meeldiva kasulikuga! Aga ka siin on nii, et kui eesmärk oleks ainult raha teenida, siis ei tasuks selle alaga tegeleda.
Jutu mõte ongi selles, et "vanarauaga" tasub mässata ainult siis, kui sa sellest tööst ise rõõmu tunned! Ma ei tea ei enda ega lähikondsete juures ühtegi projekti, mis müügi korral ka "plussi" jääks.
Usun, et seda pidas silmas ka dad, kui kirjutas: "EI TASU!"

Terv. Märt Aarne
www.vanatehnika.ee
Vasta
#18

valdo Kirjutas:
eberhard Kirjutas:...kõduneb juba taastatud  puitkast vaata et pooletosina aastaga ära- selle tegemine arvestades lauamaterjali eriprofiile ja metallosi  ei ole odav ettevõtmine.

Õnneks on 51 kastiplangud mitte täis- vaid poolpunniga (kõik täispunnplangud on kellegi - mingi väikese värstoa - isetegevus). Seega lihtsustab see kasti järeletegemist kodustes tingimustes, kui on olemas miskinegi sae-, höövel- ja freespink.

Ei taha küll entusiasmi vähendada, aga  "miskise" lihtsa koduse (paksus)pingiga normaalset, servadest faasitud, kahelt poolt hööveldatud ja ühesuguse paksusega (1, 5 tolli) täis- või poolpunn portelaudu ikka normaalse ajakuluga järele ei tee. Veelgi keerukam on lugu veokasti põhjalaudadega, osadel vene veomasinatel olid põhjalaua pealispinna  servadesse sooned lastud ja soonde käis kahe kõrvuti põhjalaua ühendamiseks eriprofiiliga metallvits. Mõni puuduv lauake asendamiseks järele teha, seda muidugi saab ka koduste vahenditega, aga oluline on saavutada materjali ühesugune paksus, laius ja servafaasi sügavus. Ilmselt on Gaz 51 veokasti taastajatel ikkagi  otstarbekam koopereeruda ja katsuda materjal tellida mõnest enam-vähem asjaliku sisseseadega töötoast.

Aastaid tagasi oli mul ligipääs ühe ettevõtte amortiseerunud veokastidele ja neid sai ikka päris hulgi majapidamisse taritud, laiali lammutatud ja sellega seoses konstruktsiooniga tutvutud.

Huvitun GAZ 12 ZIM-i varuosadest ning selle sõidukiga seotud kirjandusest, dokumentidest ja mälestustest.
Vasta
#19

Eberhard, olgu see kastilaud kasvõi käsitsi tehtud osriginaalis, see on nii lihtne töö, et Gazooni restaureerimisel ma ei paneks seda vaat et aja- ja rahakulu kirjagi. Kõik muu on aja- ja rahamahukas, mitte puukasti tegemine. Kasti puhul on keeruline pigem originaalsete metallvidinate leidmine.
Tänaste tööriiistadega on see sõna otseses mõttes käkitegu, kui kõik näpud pöidlad pole. Täiesti mälu järgi suvalisest tööriistapoest: höövel-paksusmasin 3000 kr, käsifrees 1500 kr, freesiterad 600 kr, freesi laud 1000 kr, drell, 500 kr, puurid 100 kr, poldid-mutrid 300 kr. Kokku 7K ilma puiduta, materjal 3K, selle eest teed juba kaks-kolm kasti. Et veokast on veoauto juures väga suur ja oluline detail, siis on uue kasti tegemise kulu KOOS tööriistade ostmisegagi samahea, kui olematu. Kui mõni tööriist juba olemas, on veel palju odavam.
Priit@kunagi tislerileiba söönud.
Vasta
#20

eberhard Kirjutas:Ei taha küll entusiasmi vähendada, aga  "miskise" lihtsa koduse (paksus)pingiga normaalset, servadest faasitud, kahelt poolt hööveldatud ja ühesuguse paksusega (1, 5 tolli) täis- või poolpunn portelaudu ikka normaalse ajakuluga järele ei tee.
[...]
Ilmselt on Gaz 51 veokasti taastajatel ikkagi  otstarbekam [...] tellida mõnest enam-vähem asjaliku sisseseadega töötoast.

Mul on olemas lai höövlivõll, igasuguseid elektrimootoreid ja hulgim veneaegseid Riga pesumasinate väänamisseadme kummirulle (ühtteist olen ostnud ja aeg-ajalt on "emeksites" näpp taha hakanud). On vaid veidi nikerdamist tekitada raam, panna höövlivõll kiilrihmaga mootori taha ning monteerida kummirullidest tugisüsteem, mis planke hööveldamisel paigal hoiab höövli tööorganitest teatud kaugusel. Edasine piirdub
vaid plangu lükkamisega rullide vahelt ja... surrr... õigesse paksusesse. Paksusmasinaks nimetatakse seda aparaati Smile Kunagi on mul see komplekt isegi koos olnud, hetkel laiali.

Mis sooni puudutab siis... sama höövlivõlli otsa käib freesipea. Tavalised kantis freesiterad (mille saan teha nt ühest servast vigasaanud höövliteradest), veidi tugukonstriktsioone/piirajaid ja... jälle surr... soon sisse. Olemas on ka spetsiaalne püstfreespink, aga see on ülihullus seisus ja vajab põhjalikku renoveerimist (roostes jäänustest taastamist).

Olen elus suuremaidki puutöid teinud kui veoauto kasti jägu detaile...

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne