Tegemata jäänud asjad: Muuga ringrada jt.
#21

IIIFFFAR Kirjutas:.. Pärnus kesklinnas üks teatud pubi. Olnd sääl juba...ammu, vist aastat viis-kuus vähemalt. Eelmine-üleelmine aasta tulivad rahamehed "arendajad", arendasid kõrvalkrundile paar maja. Allkorrusel officed, ülal korterid. Nüid vingutakse, et pubimelu häirib elanikke ja vaja kinni panna. Tegelikke vingujaid on küll vaid üks pere ja ega seda melugi väga pole aga küllap "arendajail" himu naaberkrundi järele käib...
Veidi OT, aga kui keegi ettevõtja Pärnus midagi arendada tahab, peab ta ehitama 1,5 km kanalisatsioonitrassi, lähima tänava kõnniteed ja ristmikule valgusfoorid ning siis selle linnale tasuta üle andma.
Vasta
#22

Veel üks nõukaaja teostamata (kuid alustatud) megaprojekte oli miljonilinn Kiviõlist Narvani. Olevat olnud plaan kokku kasvatada ja ühtseks meganopoliks muuta kõik sinna vahele jäävad asulad (Oru, Viivikonna...) ja linnad.
Mäletan, et aastaid tagasi oli "kohalikus kobrulehes" ("Põhjarannik") sellest isegi juttu. Huvitav, mis nime see kandma oleks hakanud?
Ehk teab keegi ka sellest plaanist midagi täpsemalt.
Vasta
#23

Sellest Ida-Virumaa miljonilinnast pidi ka millaski hr Talviku saates juttu tulema.Olen kuulnud ise Slantsgorodi nime (see võis küll pigem koodnimetus olla).
Samuti oli 1960-te lõpus olnud plaan Rannu kanti Baltikumi esimene tuumajaam ehitada.See plaan läks nurja,kuna Võrtsjärv,kust jahutusvesi oleks võetud,on lihtsalt nii madal,et reaktoritest tulnud soe vesi oleks selle lihtsalt vetikaid täis kasvatanud...
Vasta
#24

ATS007 Kirjutas:Veel üks nõukaaja teostamata (kuid alustatud) megaprojekte oli miljonilinn Kiviõlist Narvani. Olevat olnud plaan kokku kasvatada ja ühtseks meganopoliks muuta kõik sinna vahele jäävad asulad (Oru, Viivikonna...) ja linnad.

Palju sellesuunalist ju realiseeritigi! Teatavasti olid kõik sealsed vähegi linnalikud asulad inkorporeeritud N.Liidu ajal ühte suurde Kohtla-Järve linna. Linnaosade vahel vallad (põllumajanduspiirkonnad). Isegi Jõhvi kui vana kihelkonnakeskus ning pika ajalooga linn jagas sama saatust ning vahetevahel oli tabu isegi Jõhvi nime kasutada!

Mäletan N.Liidu viimast ehk 1991. aastat, mil Jõhvi tähistas 750. aastapäeva (esmamainimine 1241). Tollaste eestivaenulike Kohtla-Järve linnabosside käsul maaliti üle linnas asuvad reklaamplakatid "Jõhvi 750" nii, et asemele sai "Kodukant 750". Jõhvi nime taheti välja juurida.

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#25

Regardman Kirjutas:Seda ümbersõitu enam ei tule ka, sest lihtsalt selle tee tammile kasvab juba noor mets ning ajaks kui plaanitakse seda ehitama hakata leitakse mingine muu variant.

praegu projekteeritakse seda ümbersõitu, kuigi enne 2008 seda tõenäoliselt ehitama ei hakata.

ja endisaegsetest poolikutest muldkehadest kasutatakse ära vaid väike osa.
Vasta
#26

Tuumajaam pidi tõesti Võrtsjärve äärde tulema. Järve veetase oleks aga suure tõenäosusega kõrgemaks paisutatud. Vähemalt mu käes on olemas projekt, kus räägitakse Tänassilma/Ärma jõe ülespaisutamisest mainitud otstarbel. Minu vanavanemate maja oleks kenasti veepinna all praegu, kui plaan oleks realiseerunud.

Asi oli juba pea-aegu kindel: ühe asjaga seotud asutuse esindajad ostsid tulevase "järve" kaldal endale talu, et sinna mõningase ootamise järel kena suvila saada.

Sellised maailmat muutvad ideed pole aga kadunud veel praegugi: üks kodanik pakkus paar aastat tagasi välja idee, et praegu soostuv osa Viljandi järve orust (see, mis jääb Tartu maanteest Vana-Võidu poole) tuleks ülesse paisutada ja sinna uus järv teha. Sest et nii on lahe.

A.

Life\'s journey is not to arrive at the grave safely in a well preserved body, but rather to skid in sideways, totally worn out, shouting \"Holy s--t!....What a ride!
Vasta
#27

Aspelund Kirjutas:Asi oli juba pea-aegu kindel: ühe asjaga seotud asutuse esindajad ostsid tulevase "järve" kaldal endale talu, et sinna mõningase ootamise järel kena suvila saada.
Kadunud pole kuhugi ka sellised ideed, siseinfo kuritarvitamiseks kutsutakse seda vist.
Tulevaste kõrgepingeliinide alused maatükid võivad näiteks üsna kasumlikeks osutuda, isegi sügavaimates kolgastes asuvad ;)
Vasta
#28

Aspelund Kirjutas:Asi oli juba pea-aegu kindel: ühe asjaga seotud asutuse esindajad ostsid tulevase "järve" kaldal endale talu, et sinna mõningase ootamise järel kena suvila saada.

Täiesti kuningasidee muidugi, tuumajaama veerde suvila ehitada Cool

loll on loll olla.
Vasta
#29

IIIFFFAR Kirjutas:Täiesti kuningasidee muidugi, tuumajaama veerde suvila ehitada Cool

Enne Tšernobõli peeti tuumajaamu ju ohututeks mänguasjadeks! Tegelikult - ma usun, et kui tuumajaama korralikult ehitada, hooldada, õieti ekspluateerida ning kõike seda rakne kontrolli all hoida, ei ole selle näol tänagi tegemist viitsütikuga pommiga. Üli-ülisuure tõenäosusega siis õnnetusi ei toimu.

Tšernobõli hukutas tegelikult ju minnalaskmine, lohakus ja kohalike "jupijumalate" kannuseid ja paguneid teeniv hoiak, kus loodeti omapäi eksperimenteerides kiita saada (loe: ratsionaliseerimisettepaneku eest lisaraha teenida). Normaalse korra tingimusis oleks (sise)kontroll öelnud neile koheselt ja järsult: "Ära näpi ja järgi ekspluatatsioonieeskirju". Aga... tagantjärele tarkus on tagantjärele tarkus... Sad

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#30

ATS007 Kirjutas:Veel üks nõukaaja teostamata (kuid alustatud) megaprojekte oli miljonilinn Kiviõlist Narvani. Olevat olnud plaan kokku kasvatada ja ühtseks meganopoliks muuta kõik sinna vahele jäävad asulad (Oru, Viivikonna...) ja linnad.
Vanaema rääkis kunagi et see nn Kohtla-Järve ehk "Kiviõlist Narvani" oli Nõukogude Liidu suuruselt(pindalalt) neljas või viies linn.
Vasta
#31

Praegune Leningradi oblastis asuv Sosnovõi Bor i jaam oli esialgu plaanis ehitada Eestisse.Sellest keeldumine maksis nii mõnelegi mehle koha.
Vasta
#32

PETSS Kirjutas:Praegune Leningradi oblastis asuv Sosnovõi Bor i jaam oli esialgu plaanis ehitada Eestisse.Sellest keeldumine maksis nii mõnelegi mehle koha.

Selles ma nii kindel enam ei ole. Lihtsalt - suur jaam on mõistlik ehitada tarbimisele võimalikult lähedale, sest pikkades ülekandeliinides tekib alati kadusid. Loomulikult oli Leningradi/Peterburi tarbimine Eesti omast ikka võrratult suurem.

Pigem usun, et enne Ignalina rajamist oli Eesti säärase jaama potentsiaalse asukohana tõsiselt kaalumisel...

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#33

Vabandan ette, et ei otsinud teede-ehitus teema olemasolu ja panin oma küsimuse siia.
Küsimus selles, et minu mäletamist mööda lubati(?) 3-4 aastat tagasi , et 2007/08 aastatel kuulub üleskaevamisele ka TLN.-PETERB. maantee betoon- nõka-nõka-lõik (Lasnamäe - Maardu ). Võtab vanduma, aga üle 2 aasta küll seda maanteelõiku enam ei talu !!!
Siit
http://www.mnt.ee/atp/
leidsin tänase sündmuse: Konuvere silla valmimine.
Paistab, et praegu on tulipunktis Tallinna ringtee ja Tallinn - Paldiski maantee.
Vasta
#34

saphir Kirjutas:Vabandan ette, et ei otsinud teede-ehitus teema olemasolu ja panin oma küsimuse siia.
Küsimus selles, et minu mäletamist mööda lubati(?) 3-4 aastat tagasi , et 2007/08 aastatel kuulub üleskaevamisele ka TLN.-PETERB. maantee betoon- nõka-nõka-lõik (Lasnamäe - Maardu ). Võtab vanduma, aga üle 2 aasta küll seda maanteelõiku enam ei talu !!!
Siit
http://www.mnt.ee/atp/
leidsin tänase sündmuse: Konuvere silla valmimine.
Paistab, et praegu on tulipunktis Tallinna ringtee ja Tallinn - Paldiski maantee.

Ega Lenska maantee ainus pole, ringtee ka läbi jah. Millal Rahu-Ringtee viadukt koos kaasnevaga tuleb, ei tea ka vist keegi. Ülemiste praegu tähtsam neile, kuigi mina leian, et ehitage see Tehnika tn. probleemi kiiremaks lahendamiseks Filtri tee otsa ja leevendub mingil määral seegi. Kindlasti tuleks ka süvendada Järvevana ja raudteed viia sillale.
Vasta
#35

Siiski siiski, kes otsib - see leiab.
Maanteeameti lehe vasakus servas: Projektid -> Põhimaanteed -> . . .
. . . on päris palju huvitavat
http://www.mnt.ee/atp/?id=2605
See fotomontaaz / töötlus on päris tasemel ;-)
Vasta
#36

Nende ristmike selline lahendus hoiaks ära nii mõnegi liiklusõnnetuse ma ütleks. Eriti talvel.
Vasta
#37

oxygen Kirjutas:Nende ristmike selline lahendus hoiaks ära nii mõnegi liiklusõnnetuse ma ütleks. Eriti talvel.
Kuda moodu? Talvel tuleb lihtsalt natuke oma sõiduvõtteid korrigeerida, kui liikluskultuur on olematu, siis ei hoia ükski ristmiku ümberehitamine avariid ära.
Vasta
#38

Kui ikka pöörde tegijate sõidutrajektoorid ei ristu, siis ei ole kokkupõrget karta Big Grin
Vasta
#39

saphir Kirjutas:...üle 2 aasta küll seda maanteelõiku enam ei talu !!!

Pole ta ju niiväga hull. Nt Rakke-Mõisamaa tee on hullem Wink Üsna rahulikult kannatab 90 ja enamgi sõita (v.a. see praegusaegne piirang)... Pigem on tegu nostalgilise objektiga - viimane Hitleriaegse tehnoloogiaga 1950ndatel ehitet betoonteelõik ikkagi. Veel mitte väga kaua aega tagasi (ca 30 aastat tagasi) oli kogu Narva (Leningradi) maantee selline.

Niikuinii tuleb Eesti tingimustes evida pehme vedrustusega masinaid, sest siinsed väikesemad teed - eriti aga talveperioodil lohaka lumetõrje ajal - on meeletult treppis-mühkus. Miski jäiga vedrustusega aparaadiga raputad end segaseks ja pagasnikus vedelev kola hulbib mööda autot ringi... Smile

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#40

valdo Kirjutas:
saphir Kirjutas:...üle 2 aasta küll seda maanteelõiku enam ei talu !!!
Pole ta ju niiväga hull. Nt Rakke-Mõisamaa tee on hullem Wink Üsna rahulikult kannatab 90 ja enamgi sõita (v.a. see praegusaegne piirang)... Pigem on tegu nostalgilise objektiga - viimane Hitleriaegse tehnoloogiaga 1950ndatel ehitet betoonteelõik ikkagi. Veel mitte väga kaua aega tagasi (ca 30 aastat tagasi) oli kogu Narva (Leningradi) maantee selline.
Nüüd Sa küll eksid: Saksa sõjavangid ja Narva maantee - mis, kes, kus?, selles artiklis on selline lõik:

Paljudele rahvajuttudele ja legendidele aluse pannud ja praegugi kasutataval Tallinna-Maardu vahelisel tsementbetoonteel ei ole tegelikult saksa sõjavangidega mitte mingisugust seost. Nimelt alustati Tallinna-Leningradi maantee esimestel kilomeetritel (4,9-12,2) tsementbetoontee ehitustöid 1964. aasta veebruaris. Uut teed ehitati kolm ja pool aastat. 1967. aasta novembris oktoobrirevolutsiooni 50. aasta-päeva auks Eesti NSV tähtsamal maanteel valminud 7,1 km pikkuse lõigu näol oli tegemist Eesti esimese kahe eraldatud sõidusuunaga maanteega.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 2 külali(st)ne